Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

”Pim” kinnitab Piibli ajaloolisust

”Pim” kinnitab Piibli ajaloolisust

„Pim” kinnitab Piibli ajaloolisust

KUNINGAS Sauli päevil pidid iisraellased oma metallist tööriistu vilisti seppade juures teritama. „Saharaudade ja kõblaste teritamine maksis kaks kolmandikku seeklit, kirveste ja astlate kordaseadmine üks kolmandik seeklit,” teatab Piibel (1. Saamueli 13:21).

Vanaheebreakeelne sõna, mis on eesti keelde tõlgitud kui „kaks kolmandikku seeklit”, on selles salmis pim ja see esineb Piiblis vaid korra. Mis see pim täpselt oli? Selle saladuse jälile saadi alles 1907. aastal, kui muistse linna Geseri juures kaevati välja esimene pim’i kaalukivi. Varasemate aegade piiblitõlkijatel oli selle sõna tõlkimisega raskusi. Näiteks vanemates eestikeelsetes Piiblites on 1. Saamueli 13:21 tõlgitud nii: „Neil oli aga viil, mis raudlabidate ja kaablite ja kolmeharuliste harkide ja kirveste tarvis, ja astlaid teravaks teha” (P 1896).

Tänapäeva õpetlased teavad, et pim oli kaaluühik, mis võrdus keskeltläbi 7,82 grammi ehk kahe kolmandiku seekliga, mis oli heebrea peamine kaaluühik. Üks pim hõbetükikesi oli hind, mida vilistid nõudsid iisraellastelt tööriistade teritamise eest. Seeklitel põhinev kaaluühikute süsteem kadus kasutuselt pärast Juuda kuningriigi ja selle pealinna Jeruusalemma langemist aastal 607 e.m.a. Kuidas siis kinnitab pim heebrea teksti ajaloolisust?

Osa õpetlasi väidab, et Heebrea Kirjade tekstid, kaasa arvatud 1. Saamueli raamat, on pärit Kreeka-Rooma ajastust, dateerides need kogunisti nii hilisesse aega nagu 2. kuni 1. sajand e.m.a. Seepärast öeldakse, et „need ei ole ... ajaloolised ning neil pole „piiblilise” või „muistse Iisraeli” rekonstrueerimise seisukohast peaaegu mitte mingisugust väärtust; mõlemad on lihtsalt nüüdisaja juudi ja kristliku kirjanduse väljamõeldised”.

Viidates aga tekstis 1. Saamueli 13:21 mainitud pim’i kaaluühikule, ütleb Lähis-Ida arheoloogia ja antropoloogia professor William G. Dever: „On võimatu, et [selle] „mõtlesid välja” kirjutajad, kes elasid Kreeka-Rooma perioodil mitu sajandit pärast seda, kui need kaaluühikud kasutuselt kadusid ja unustusse vajusid. Tegelikult hakati seda tillukest piibliteksti osa ... mõistma alles 20. sajandi alguses a. D., mil tulid päevavalgele esimesed reaalsed arheoloogilised näited, kus esines heebrea sõna pîm.” Professor jätkab: „Kui kõik piiblilood on Kreeka-Rooma ajastu „kirjanduslikud väljamõeldised”, siis kuidas sattus see spetsiifiline lugu heebreakeelsesse Piiblisse? Mõni võib muidugi vastu väita, et pîm’i juhtum on „kõigest üksikasi”. See on tõsi, aga on ju hästi teada, et „ajalugu just üksikasjadest koosnebki”.”

[Pilt lk 29]

Pim’i kaaluühikuks oli umbes kaks kolmandikku seeklit