„Te olete kalli hinnaga ostetud”

„Te olete kalli hinnaga ostetud. Austage siis Jumalat.” (1. KORINTLASTELE 6:20)

1., 2. a) Kuidas tuli iisraellastest orje Moosese Seaduse järgi kohelda? b) Mida võis otsustada teha ori, kes oma isandat armastas?

„ORJAPIDAMINE oli vanaaja maailmas tavaline ja laialdaselt aktsepteeritud komme,” kirjutab üks piiblisõnaraamat („Holman Illustrated Bible Dictionary”). Seal lisatakse: „Egiptuse, Kreeka ja Rooma majandus põhines orjatööl. Esimesel kristlikul sajandil oli Itaalias iga kolmas ja mujal iga viies inimene ori.”

² Ehkki ka muistses Iisraelis esines orjapidamist, tagas Moosese Seadus heebrealastest orjadele kaitse. Seadus sätestas näiteks, et iisraellane võis olla ori kuus aastat, mitte kauem. Seitsmendal aastal pidi ta saama „vabaks lunamaksuta”. Et orjade kohtlemise määrused olid tõesti õiglased ja inimlikud, seda näitab järgmine korraldus Moosese Seaduses: „Kui sulane ütleb kindla meelega: ma armastan oma isandat, naist ja lapsi, ma ei taha vabaks saada, siis ta isand viigu tema Jumala ette ja seadku ukse või piitjala juurde: ta isand torgaku tal  kõrv naaskliga läbi ja ta teenigu igavesti.” (2. Moosese 21:2–6; 3. Moosese 25:42, 43; 5. Moosese 15:12–18.)

3. a) Missuguse orjuse võtsid enda peale esimese sajandi kristlased? b) Mis ajendab meid Jumalat teenima?

³ Vabatahtlik orjus andis eelpildi orjusest, mille on enda peale võtnud tõelised kristlased. Näiteks piiblikirjutajad Paulus, Jakoobus, Peetrus ja Juudas pidasid end Jumala ja Kristuse sulasteks ehk „orjadeks” (Tiitusele 1:1; Jakoobuse 1:1, P 1938–40; 2. Peetruse 1:1; Juuda 1, P 1938–40). Paulus tuletas Tessaloonika kristlastele meelde, et nad on „pöördunud ebajumalaist Jumala poole teenima elavat ja tõelist Jumalat” (1. Tessalooniklastele 1:9). Mis mõjutas neid kristlasi saama heal meelel Jumala orjadeks? Mõtle, mis ajendas iisraellasest orja oma vabadusest loobuma? Kas polnud see armastus oma isanda vastu? Kristliku orjuse aluseks on armastus Jumala vastu. Kui me õpime tundma ja armastama tõelist ning elavat Jumalat, ajendab see meid teda teenima „kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest” (5. Moosese 10:12, 13). Mida aga tähendab saada Jumala ja Kristuse orjaks? Kuidas mõjutab see meie igapäevaelu?

„Tehke kõik Jumala auks”

4. Kuidas me saame Jumala ja Kristuse orjaks?

⁴ Orjaks peetakse „teise (teiste) seaduslikuks omandiks olevat isikut, kes on kohustatud täielikult kuuletuma”. Me saame Jehoova seaduslikuks omandiks, kui pühendame oma elu talle ja laseme end ristida. „Te ei ole iseeneste omad ... Sest te olete kalli hinnaga ostetud,” selgitab apostel Paulus (1. Korintlastele 6:19, 20). Selleks hinnaks on muidugi Jeesus Kristuse lunastusohver, sest selle alusel võtab Jumal meid oma teenijaks, ükskõik kas oleme võitud kristlased või nende maise lootusega kaaslased (Efeslastele 1:7; 2:13; Ilmutuse 5:9). Niisiis, ristimisest alates „oleme Issanda [„Jehoova”, UM] omad” (Roomlastele 14:8). Kuna oleme ostetud Jeesus Kristuse kalli verega, saame ka tema orjaks ja oleme kohustatud täitma tema käske (1. Peetruse 1:18, 19).

5. Mis on meie peamine kohustus Jehoova orjadena ja kuidas me saame seda täita?

 ⁵ Ori peab kuuletuma oma isandale. Meie orjus on vabatahtlik ja tuleneb armastusest Isanda vastu. 1. Johannese 5:3 ütleb: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” Niisiis tõendab kuulekus nii meie armastust kui allumist. See ilmneb kõiges, mida me teeme. „Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks!” lausus Paulus (1. Korintlastele 10:31). Me tahame igapäevaelus isegi väikestes asjades näidata, et ’orjame Issandat’ (Roomlastele 12:11, P 1938–40).

6. Kuidas mõjutab Jumala orjaks olemine meie otsuseid? Too selle kinnituseks näide.

⁶ Näiteks otsuseid tehes tahame hoolikalt arvestada meie taevase Isanda Jehoova tahtega (Malakia 1:6). Rasked otsused võivad proovile panna meie kuulekuse Jumalale. Kas võtame meelsamini kuulda tema juhatust või järgneme pigem oma „petliku” ja „äärmiselt rikutud” südame kalduvustele? (Jeremija 17:9, P 1997.) Vallaline kristlane Melisa oli alles hiljuti ristitud, kui üks noor mees hakkas tema vastu huvi tundma. Ta paistis olevat tore mees ja pealegi uuris ta juba Jehoova tunnistajatega Piiblit. Siiski rääkis üks kogudusevanem Melisaga sellest, kui tark on järgida Jehoova nõu abielluda vaid Issandas (1. Korintlastele 7:39; 2. Korintlastele 6:14). „Mul polnud kerge seda nõuannet järgida,” tunnistab Melisa. „Aga ma otsustasin, et kuna ma olen Jumalale pühendunud, et täita tema tahet, kuuletun ma tema selgetele juhtnööridele.” Mõeldes sellele, mis edasi juhtus, tõdeb ta: „Mul on hea meel, et ma seda nõuannet kuulda võtsin. See mees lõpetas varsti uurimise. Kui oleksin suhet jätkanud, oleksin nüüd abielus uskmatuga.”

7., 8. a) Miks me ei peaks liigselt muretsema selle pärast, kuidas inimestele meele järele olla? b) Too näide selle kohta, kuidas võib inimesekartusest võitu saada.

⁷ Jumala orjana ei tohi me saada inimeste orjaks (1. Korintlastele 7:23). On tõsi, et keegi meist ei taha olla ebapopulaarne, ent meil tuleks meeles hoida, et kristlaste  normid on teistsugused kui inimestel selles maailmas. Paulus küsis: „Või püüan ma olla inimestele meelepärane?” Tema järeldus oli: „Kui ma veel tahaksin olla inimestele meelepärane, siis ma ei oleks Kristuse sulane!” (Galaatlastele 1:10). Me lihtsalt ei saa anda järele kaaslaste mõjule ega olla inimestele meelepärased. Mida siis ette võtta, kui tunneme survet sarnaneda teistega?

⁸ Mõtle noorele Hispaania kristlasele Elenale. Mitmed tema klassikaaslased olid doonorid. Nad teadsid, et Jehoova tunnistajana ei ole Elena nõus verd andma ega laskma endale teha vereülekannet. Kui avanes võimalus oma seisukohta terve klassi ees selgitada, oli Elena valmis tegema ettekande. „Ausalt öelda pabistasin selle pärast väga,” räägib Elena. „Aga ma valmistasin hästi ette ja tulemused olid üllatavad. Võitsin paljude kaasõpilaste lugupidamise ning õpetaja ütles mulle, et ta imetleb seda tööd, milles osalen. Üle kõige tundsin rahuldust sellest, et olin kaitsnud Jehoova nime ja olin saanud selgelt välja tuua oma piiblilise seisukoha põhjused.” (1. Moosese 9:3, 4; Apostlite teod 15:28, 29.) Jah, Jumala ja Kristuse orjadena me erineme teistest. Ent me võime võita inimeste lugupidamise, kui oleme valmis oma uskumusi lugupidavalt kaitsma (1. Peetruse 3:15, 16).

9. Mida me õpime inglilt, kes ilmus apostel Johannesele?

⁹ Kui me ei unusta, et oleme Jumala orjad, aitab see meil olla ka tagasihoidlikud. Kord avaldas nägemus võrratust taevasest Jeruusalemmast apostel Johannesele niivõrd sügavat mõju, et ta langes maha kummardama inglit, kes oli tegutsenud Jumala eesträäkijana. „Vaata, ära tee seda!” ütles ingel talle. „Sest ma olen sinu ja su vendade, prohvetite ja nende kaassulane [„kaasori”, P 1938–40], kes selle raamatu sõnu peavad. Kummarda Jumalat!” (Ilmutuse 22:8, 9.) Millist head eeskuju andis ingel kõigile Jumala orjadele! Koguduses võib osa kristlasi kanda erilist vastutust. Jeesus aga ütles: „Kes iganes teie seast tahab suureks saada, see olgu teie teenija; ja kes teie seast tahab olla kõige esimene, see olgu teie ori” (Matteuse 20:26, 27). Jeesuse järelkäijatena oleme kõik orjad.

„Me oleme teinud, mis meie kohus oli teha”

10. Too Pühakirjast näiteid, mis kinnitavad, et ustavatel jumalateenijatel pole alati olnud kerge Jumala tahet täita.

¹⁰ Ebatäiuslikel inimestel pole Jumala tahet alati kerge täita. Prohvet Mooses tõrkus, kui Jehoova palus tal minna ja vabastada Iisraeli lapsed Egiptuse orjusest (2. Moosese 3:10, 11; 4:1, 10). Joona „tahtis Jehoova palge eest põgeneda Tarsisesse”, kui ta oli saanud ülesandeks kuulutada kohtusõnumit Niinive elanikele (Joona 1:2, 3). Prohvet Jeremija kirjutaja Baaruk kurtis, et on väsinud (Jeremija 45:2, 3). Mida tuleks meil teha, kui meie soovid või eelistused lähevad vastuollu Jumala tahtega? Vastuse annab üks Jeesuse toodud näide.

11., 12. a) Räägi lühidalt Jeesuse näitest, mis on kirjas Luuka 17:7–10. b) Mida me Jeesuse näitest õpime?

¹¹ Jeesus rääkis „orjast” (UT 1989), kes oli päev läbi väljal isanda karja hoidmas. Kui  ori pärast 12-tunnist rasket tööpäeva väsinult koju jõudis, ei palunud isand teda lauda õhtust sööma. Isand ütles hoopis: „Valmista, mida ma õhtuks söön, ja pane vöö vööle ja talita mind, kuni ma saan söönud ja joonud; ja pärast seda söö ja joo sina.” Ori sai enda vajaduste eest hoolt kanda alles pärast isanda teenindamist. Jeesus ütles selle näite lõpus: „Nõnda ka teie: kui te olete kõik teinud, mis teid on kästud, siis öelge: me oleme kõlvatud sulased [„tarbetud orjad”, UT 1989]; me oleme teinud, mis meie kohus oli teha!” (Luuka 17:7–10.)

¹² Jeesus ei toonud seda näidet mitte selleks, et mõista anda, nagu ei hindaks Jehoova meie teenistust. Piibel ütleb selgelt: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele” (Heebrealastele 6:10). Jeesuse tähendamissõna mõte seisnes hoopis selles, et ori ei saa oma tahtmise järgi talitada või keskenduda enda mugavustele. Kui me end Jumalale pühendasime ja otsustasime tema orjad olla, nõustusime panema tema tahte enda omast ettepoole. Meil tuleb oma tahe allutada Jumala tahtele.

13., 14. a) Millistes olukordades tuleb meil ehk enda soovid kõrvale heita? b) Miks peaks Jumala tahe peale jääma?

¹³ Korrapäraseks Jumala Sõna ning „ustava ja mõistliku orja” väljaannete uurimiseks tuleb meil ehk pingutada (Matteuse 24:45, UM). Seda eriti siis, kui lugemine nõuab meilt vaeva või kui väljaandes käsitletakse „Jumala sügavusi” (1. Korintlastele 2:10). Kas me ei peaks siiski planeerima aega uurimise jaoks? Võib-olla peame sundima end maha istuma ja uuritavasse materjali süüvima. Kui me seda ei teeks, kuidas me siis harjuksime sööma „täisealiste jaoks” mõeldud „tahket rooga”? (Heebrealastele 5:14.)

¹⁴ Mida öelda selle kohta, kui oleme tulnud pärast pikka ja rasket tööpäeva väsinult koju? Vahest tuleb meil end tagant sundida, et minna kristlikule koosolekule. Või on meil loomu poolest raske kuulutada võõrastele. Koguni Paulus tõdes, et võib ette tulla aegu, mil kuulutame head sõnumit „vastu meelt” (1. Korintlastele 9:17, P 1945). Ent me teeme seda kõike, kuna Jehoova – meie armastatud taevane Isand – ütleb, et me peaksime seda tegema. Ja kas pole nii, et tunneme alati rahuldust ja kosutust pärast seda, kui oleme pingutanud, et uurida, minna koosolekule ja teha kuulutustööd? (Laul 1:1, 2; 122:1; 145:10–13.)

Ära vaata tagasi

15. Millise eeskuju jättis Jeesus Jumalale allumises?

¹⁵ Jeesus Kristus oli oma taevasele Isale ülimalt allaheitlik. „Ma olen taevast alla tulnud mitte oma tahtmist tegema, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud,” sõnas Jeesus oma jüngritele (Johannese 6:38). Ketsemani aias suurt ängistust tundes palvetas ta: „Minu Isa, kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!” (Matteuse 26:39).

16., 17. a) Kuidas meil tuleks suhtuda sellesse, mille oleme maha jätnud? b) Selgita, miks oli Paulus realistlik, kui ta pidas oma ilmalikke väljavaateid „pühkmeiks”.

¹⁶ Jeesus Kristus tahab, et peaksime ustavalt kinni oma otsusest olla Jumala orjad. Ta ütles: „Ükski, kes paneb oma käe adra külge ja vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!” (Luuka 9:62). Jumalat teenides pole sugugi õige mõelda pidevalt sellele, mida oleme jätnud maha. Meil tuleks hoopis pidada kalliks seda, mida oleme saanud tänu otsusele olla Jumala orjad. Paulus kirjutas filiplastele: „Mina arvan kõik kahjuks oma Issanda Kristuse Jeesuse ülivõimsa tunnetuse vastu, kelle pärast ma olen minetanud kõik selle ja pean kõike pühkmeiks, et kasuks saada Kristust” (Filiplastele 3:8).

 ¹⁷ Mõelgem, mida kõike pidas Paulus pühkmeiks ja millest ta loobus selle nimel, et saada vaimne tasu Jumala orjana. Ta ei loobunud mitte ainult mugavast elust, vaid ka võimalusest saada judaismi tulevaseks juhiks. Kui Paulus oleks judaismi edasi jäänud, oleks ta võinud tõusta sama kõrgele positsioonile, nagu tõusis Pauluse õpetaja Gamaalieli poeg Siimeon. (Apostlite teod 22:3; Galaatlastele 1:14.) Siimeonist sai variseride juht ja hoolimata halbadest aimdustest oli ta aastatel 66–70 juutide Rooma-vastase mässu üheks eestvedajaks. Ta sai selles konfliktis surma kas juudi äärmuslaste või Rooma sõdurite käe läbi.

18. Too näide selle kohta, et vaimsed saavutused on tasutoovad.

¹⁸ Paljud Jehoova tunnistajad on Pauluse eeskujuks võtnud. „Mõni aasta pärast kooli lõpetamist õnnestus mul saada sekretär-asjaajajana tööd ühe Londoni prominentse juristi juures,” ütleb Jean. „Mulle meeldis mu töö ja ma teenisin hästi, aga oma südames ma teadsin, et võiksin Jehoova teenistuses rohkem teha. Lõpuks esitasin lahkumisavalduse ja hakkasin pioneeriks. Olen nii tänulik, et umbes 20 aastat tagasi selle sammu astusin! Täisajaline teenistus on mu elu rohkem rikastanud, kui seda oleks suutnud teha ükskõik milline sekretäritöö. Mitte miski ei valmista suuremat rahuldust kui selle nägemine, kuidas Jehoova Sõna inimese elu muudab. On rõõm osaleda selles töös. Seda, mida me anname Jehoovale, ei saa võrreldagi sellega, mida me temalt saame.”

19. Mis peaks olema meie kindel soov ja miks?

¹⁹ Meie olud võivad aja jooksul muutuda, ent meie pühendumine Jumalale ei muutu. Me oleme ikka Jehoova orjad, kellel ta laseb ise otsustada, kuidas kõige paremini oma aega, energiat, andeid ja muud, mis meil on, kasutada. Siiski, otsused, mida me selles vallas langetame, kajastavad meie armastust Jumala vastu. Need näitavad ka, mil määral oleme valmis tooma ohvreid (Matteuse 6:33). Kas me ei peaks sõltumata oma oludest soovima anda Jehoovale oma parima? Paulus kirjutas: „Kui on head tahtmist anda, siis on see vastuvõetav sel määral kuidas jõud kannab, mitte üle jõu” (2. Korintlastele 8:12).

„Te kannate vilja”

20., 21. a) Millist vilja kannavad Jumala orjad? b) Kuidas tasub Jehoova neile, kes annavad talle oma parima?

²⁰ Jumala orjus pole rõhuv. Vastupidi, see päästab meid niisuguse hukutava orjuse käest, mis röövib meilt õnne. „Et te olete saanud patust vabaks ja Jumala orjadeks,” kirjutas Paulus, „on teie vili pühitsuseks [„te kannate vilja pühitsuseks”, P 1997] ja selle lõpp on igavene elu” (Roomlastele 6:22). Jumalat orjates kanname vilja pühitsuseks selles mõttes, et me lõikame pühast ehk moraalselt puhtast käitumisest tulenevat head vilja. Lisaks saame tulevikus igavese elu.

²¹ Jehoova on oma orjade vastu helde. Kui teeme tema teenistuses oma parima, avab ta meile „taevaluugid” ja kallab „õnnistust küllastuseni” (Malakia 3:10). Milline rõõm on küll teenida Jehoovat tema orjana kogu igaviku kestel!

Kas sa mäletad?

• Miks me oleme otsustanud saada Jumala orjaks?

• Mis näitab, et me allume Jumala tahtele?

• Miks me peaksime olema valmis panema Jumala tahte enda tahtest ettepoole?

• Miks me ei tohiks tagasi vaadata?

[Küsimused]

[Pilt lk 16, 17]

Vabatahtlik orjus Iisraelis kujutas ette kristlikku orjust

[Pilt lk 17]

Me saame Jumala orjaks, kui laseme end ristida

[Pildid lk 17]

Kristlased peavad Jumala tahet kõige tähtsamaks

[Pilt lk 18]

Mooses tõrkus ülesannet vastu võtmast