Looda Jehoova Sõna peale

„Ma loodan sinu sõna peale!” (LAUL 119:42, P 1997)

1. Kes võis olla Laulu 119 kirjutaja ja milline oli tema meelelaad?

LAULU 119 koostaja pidas Jehoova sõna väga kalliks. Võib-olla oli selle loojaks Juuda kuningapoeg Hiskija. Selles inspireeritud laulus esinevad tundeavaldused sarnanevad Hiskija meelelaadiga, kes „kiindus Jehoovasse”, kui ta Juuda kuningas oli (2. Kuningate 18:3–7). Kahtluseta võib aga öelda, et selle laulu koostaja oli teadlik oma vaimsetest vajadustest (Matteuse 5:3, UM).

2. Mis on Laulu 119 teema ja kuidas on see laul koostatud?

² Laulu 119 peamõte on Jumala sõna ehk sõnumi väärtuslikkus. * Arvatavasti laulu hõlpsamaks meeldejätmiseks koostas kirjutaja selle akrostihhonina ehk tähestikulise lauluna. Selle 176 salmist koosneva laulu aluseks on võetud heebrea tähestik. Heebreakeelses tekstis koosneb laul 22 stroofist, kusjuures igas stroofis on 8 rida, mis kõik algavad sama tähega. Laul räägib Jumala sõnast, käsuõpetusest, meeldetuletustest, teedest, korraldustest, määrustest, käskudest, seadustest ja ütlustest. Käesolevas ja järgmises artiklis võetaksegi Laul 119 arutluse alla. Kui mõtleme ammuste ja praegusaegsete Jehoova teenijate kogemustele, kasvab meie hindamine selle Jumala inspireeritud laulu vastu ja me oleme veelgi tänulikumad Jumala kirjapandud Sõna, Piibli eest.

Kuuletu Jumala sõnale ja ole õnnelik

3. Selgita, mida tähendab olla laitmatu, ja too näide.

³ Tõeline õnn sõltub sellest, kas me käime Jumala käsuõpetuse järgi (Laul 119:1–8). Selliselt toimides meie „elutee on laitmatu” Jehoova silmis (Laul 119:1). Laitmatus ei tähenda täiuslikkust, vaid seda, et me püüame hoolega täita Jehoova tahet. Noa – mees, kes „kõndis ühes Jumalaga” – oli laitmatu, „täiesti vaga oma rahvapõlve seas”. See ustav patriarh jäi oma perega ellu veeuputuses, kuna ta elas nõnda, nagu oli Jehoovale meelepärane (1. Moosese 6:9; 1. Peetruse 3:20). Niisamuti sõltub meie ellujäämine praeguse maailma hävingus sellest, kas me püüame Jumala „korraldusi hästi pidada” ehk täidame tema tahet (Laul 119:4).

4. Millest sõltub meie õnn ja edu?

⁴ Jehoova ei hülga meid mitte kunagi, kui ’täname teda õiglasest südamest’ ja ’peame tema määrusi’ (Laul 119:7, 8). Jumal ei jätnud maha iisraellaste juhti Joosuat, kes järgis nõuannet: „Ärgu lahkugu see käsuõpetuse  raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud.” Tänu sellele saatis Joosuat edu ja ta oskas targalt tegutseda (Joosua 1:8). Veel oma elupäevade lõpul tänas Joosua Jumalat ja meenutas iisraellastele: „Teie mõistke kogu südame ja hingega, et ei ole langenud tühja ainustki sõna kõigist neist häist sõnadest, mis Jehoova, teie Jumal, teile on rääkinud” (Joosua 23:14). Joosua ja Laulu 119 kirjutaja sarnaselt võime olla õnnelikud ja edukad, kui kiidame Jehoovat ja loodame tema sõna peale.

Jehoova sõna hoiab meid puhtana

5. a) Selgita, kuidas on võimalik end vaimselt puhtana hoida. b) Mis aitab tõsiselt patustanud noort?

⁵ Me oleme vaimselt puhtad, kui järgime Jumala sõna (Laul 119:9–16). Isegi kui vanemad pole meile selles head eeskuju andnud, võime olla vaimselt puhtad. Kuigi Hiskija isa teenis ebajumalaid, hoidis Hiskija „oma teeraja puhtana” (UT 1989) paganlikest mõjutustest. Mis saab, kui tänapäeval Jumalat teeniv noor tõsiselt patustab? Kahetsus, palve, vanemate abi ja kogudusevanemate armastav toetus aitavad tal olla nagu Hiskija, puhastada „oma teerada” ning järgida Jumala sõna. (Jakoobuse 5:13–15.)

6. Millised naised puhastasid „oma teeraja” ja pidasid kinni Jumala sõnast?

⁶ Kuigi Raahab ja Rutt elasid ammu enne seda, kui koostati Laul 119, puhastasid ka nemad „oma teeraja”. Kaananlanna Raahab oli olnud prostituut, aga Jehoova teenijana sai ta tuntuks oma usu poolest (Heebrealastele 11:30, 31). Moablanna Rutt loobus oma jumalatest, teenis Jehoovat ja kuuletus Seadusele, mille Jumal oli Iisraelile andnud (Rutt 1:14–17; 4:9–13). Need mõlemad võõramaalastest naised pidasid kinni Jumala sõnast ja neile langes osaks suur au saada Jeesus Kristuse esiemaks (Matteuse 1:1, 4–6).

7. Mismoodi andsid Taaniel ja kolm heebrea noort head eeskuju selles, kuidas säilitada vaimset puhtust?

⁷ „Inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale”, aga isegi selles Saatana võimu all olevas rikutud maailmas võib noor käia puhtal teerajal (1. Moosese 8:21; 1. Johannese 5:19). Babüloni pagendatuna pidasid Taaniel ja tema kolm heebrea kaaslast kinni Jumala sõnast. Nad ei tahtnud end „roojastada kuninga roaga” (Taaniel 1:6–10). Babüloonlased sõid loomi, kes olid Moosese Seaduse järgi ebapuhtad (3. Moosese 11:1–31; 20:24–26). Neil polnud ka tavaks tapetud loomast verd välja lasta. Seega, süües verest tühjaks laskmata looma liha, rikkusid nad Jumala seadust vere kohta (1. Moosese 9:3, 4). Pole üllatav, et need neli  heebrealast ei soovinud süüa kuninga hõrgutisi! Need jumalakartlikud noored jäid vaimselt puhtaks ja andsid seega head eeskuju.

Jumala sõna aitab jääda ustavaks

8. Millist hoiakut ja milliseid teadmisi me vajame, kui tahame Jumala seadust mõista ja ellu rakendada?

⁸ Rõõm Jumala sõnast on üks olulisi tegureid, mis aitab meil jääda Jehoovale ustavaks (Laul 119:17–24). Kui oleme nagu inspireeritud laulukirjutaja, tahame väga mõista Jumala „käsuõpetuse imesid”. Me tunneme pidevalt ’igatsust Jehoova seaduste järele’ ja tema ’tunnistused [„meeldetuletused”, UM] on meie rõõmustajad’ (Laul 119:18, 20, 24). Kas me himustame „otsekui vastsündinud lapsed vaimset täispiima” ka siis, kui oleme alles vähe aega olnud Jehoovale pühendunud? (1. Peetruse 2:1, 2.) Meil tuleb Piibli põhiõpetustest aru saada, et võiksime paremini Jumala seadust mõista ja ellu rakendada.

9. Kuidas me reageerime, kui tekib vastuolu Jumala seaduse ja inimeste nõudmiste vahel?

⁹ Jumala meeldetuletused võivad meile rõõmu valmistada, kuid mida teha siis, kui „vürstid” millegipärast meie vastu kõnelevad? (Laul 119:23, 24.) Praegusel ajal tahavad võimuesindajad sageli, et paneksime inimeste seadused Jumala seadusest ettepoole. Mida me teeme, kui tekib vastuolu inimeste nõudmiste ja Jumala tahte vahel? Kui Jumala sõna valmistab meile rõõmu, aitab see meil Jehoovale ustavaks jääda. Me ütleme otsekui Jeesus Kristuse apostlid, keda taga kiusati: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna” (Apostlite teod 5:29).

10., 11. Too näide, kuidas võib ka ääretult katselepanevates oludes Jehoovale laitmatuks jääda.

¹⁰ Me võime koguni ääretult katselepanevates oludes Jehoovale ustavaks jääda (Laul 119:25–32). Kui me tahame Jumala ees oma laitmatust hoida, peaksime varmalt õpetust vastu võtma ja tungivalt paluma temalt juhatust. Meil tuleks ka valida „ustavuse tee” (Laul 119:26, 30).

¹¹ Hiskija, kes võis olla Laulu 119 kirjutaja, valis „ustavuse tee”, ehkki teda ümbritsesid ebajumalateenijad ja võib-olla pilkas teda kuninga õukond. Vägagi tõenäoliselt oli tema hing seetõttu „unetu meelehärmist” (Laul 119:28, UT 1989). Ent Hiskija lootis Jumalale, oli hea kuningas ja „tegi, mis õige oli Jehoova silmis” (2. Kuningate 18:1–5). Jumalale toetudes võime meiegi raskustes vastu pidada ja laitmatuks jääda (Jakoobuse 1:5–8).

 Jehoova sõna annab julgust

12. Kuidas me saame elada Laulu 119:36, 37 järgi?

¹² Jumala sõna juhtnööride järgimine annab meile julgust, mida vajame elumuredega toimetulekuks (Laul 119:33–40). Me otsime alandlikult Jehoovalt juhatust, et võiksime elada tema seaduse järgi „kõigest südamest” (Laul 119:33, 34). Laulukirjutaja sarnaselt palume Jumalalt: „Kääna mu süda oma tunnistuste poole, aga mitte ahnuse [„ebaõiglase kasumi”, UM allmärkus] poole!” (Laul 119:36). Nagu apostel Paulus, soovime meiegi „kõiges käituda ausalt” (Heebrealastele 13:18, UM). Kui tööandja tahab, et teeksime midagi ebaausat, võtame julguse kokku ja peame ustavalt kinni Jumala juhtnööridest – sellist teguviisi õnnistab Jehoova alati. Õigupoolest aitab ta meil kõiki valesid kalduvusi talitseda. Seega palvetagem: „Eemalda mu silmad tühja vaatamast” (Laul 119:37). Me ei tahaks kunagi pidada ihaldusväärseks neid tühiseid asju, mida Jumal vihkab (Laul 97:10). Selline palve ajendab meid sealhulgas hoiduma pornograafiast ja spiritismist (1. Korintlastele 6:9, 10; Ilmutuse 21:8).

13. Kuidas said tagakiusatud jüngrid kuulutamiseks vajalikku julgust?

¹³ Jumala sõna täpne tundmine annab julgust kuulutamiseks (Laul 119:41–48). Julgust läheb tarvis, et ’vastata teotajaile’ (Laul 119:42). Vahel võime end tunda otsekui Jeesuse jüngrid, keda taga kiusati ja kes palusid: „Issand, ... anna oma sulastele kõige julgusega rääkida sinu sõna.” Mis oli tulemus? „Nad kõik said täis Püha Vaimu ja rääkisid Jumala sõna julgesti.” Seesama Suveräänne Issand annab meilegi julgust rääkida tema sõna kartmatult (Apostlite teod 4:24–31).

14. Mis aitab meil Pauluse sarnaselt julgelt kuulutada?

¹⁴ Me võime julgelt ja häbi tundmata kuulutada, kui hindame „tõesõna” ja ’peame Jumala seadust alati’ (Laul 119:43, 44, UT 1989). Tänu Jumala kirjaliku Sõna hoolikale uurimisele võime rääkida tema „tunnistusist kuningate ees” (Laul 119:46). Samuti palve ja Jehoova vaim aitavad meil öelda kohasel viisil õigeid sõnu (Matteuse 10:16–20; Koloslastele 4:6). Paulus rääkis julgelt Jumala „tunnistusist” esimesel sajandil elanud valitsejatele. Ta andis tunnistust Rooma maavalitseja Feeliksi ees, kes „kuulas ta kõnet usust Kristusesse Jeesusesse” (Apostlite teod 24:24, 25). Paulus kuulutas ka maavalitseja Festusele ja kuningas Agrippale (Apostlite teod 25:22–26:32). Jehoova toel võime meiegi anda julgelt tunnistust ja mitte kunagi ’häbeneda evangeeliumi’ (Roomlastele 1:16).

Jumala Sõna pakub lohutust

15. Kuidas võib Jumala Sõna pakkuda lohutust, kui teised meid pilkavad?

¹⁵ Jehoova Sõna on lõputu lohutuse allikas (Laul 119:49–56). On aegu, mil me vajame eriliselt lohutust. Ehkki oleme julged Jehoova tunnistajad, võivad „ülbed” – need, kes suhtuvad Jumalasse ülbelt – meid mõnikord ’üliväga pilgata’ (Laul 119:51, P 1938–40). Palve ajal võib meile meelde tulla, mida positiivset Jumala Sõnas öeldakse, ja nõnda ’saame troosti’ (Laul 119:52). Jumalat anudes võivad meile meenuda Pühakirja seadused või põhimõtted, mis meid lohutavad ja annavad stressirohke olukorraga toimetulekuks vajalikku julgust.

16. Mida ei ole Jumala teenijad hoolimata tagakiusamisest teinud?

¹⁶ Ülbed, kes laulukirjutajat pilkasid, olid iisraellased – Jumalale pühendunud rahva liikmed. Kui häbiväärne! Vastupidi neile, otsustagem meie mitte kunagi pöörduda kõrvale Jumala käsuõpetusest (Laul 119:51). Aastate jooksul kogetud väärkohtlemise kestel, näiteks natsliku tagakiusamise ajal, on tuhanded Jehoova teenijad keeldunud pöördumast kõrvale Jumala Sõna seadustest ja põhimõtetest (Johannese 15:18–21). Jehoovale  kuuletuda pole mingi vaev, sest tema määrused on meile otsekui lohutavaks kiituslauluks (Laul 119:54; 1. Johannese 5:3).

Oleme tänulikud Jehoova sõna eest

17. Mida ajendab lugupidamine Jumala sõna vastu meid tegema?

¹⁷ Me tõendame, et oleme Jumala sõna eest tänulikud, kui seda järgime (Laul 119:57–64). Laulukirjutaja lubas ’pidada Jehoova sõnu’ ja isegi südaööl tõusis ta üles Jumalat tänama tema õiguse seaduste eest. Kui me ei saa öösel und, siis on meil hea võimalus kasutada seda aega Jehoova tänamiseks palves! (Laul 119:57, 62.) Lugupidamine Jumala sõna vastu ajendab meid otsima temalt õpetust ja olema rõõmsalt kõigi nende kaaslane, kes Jehoovat kardavad ehk tema ees sügavat aukartust tunnevad (Laul 119:63, 64). Kas võiksimegi leida paremaid kaaslasi?

18. Mismoodi vastab Jehoova meie palvetele, kui meid ümbritsevad „õelate köidikud”?

¹⁸ Kui palvetame kogu südamest ja palume alandlikult Jehooval meid õpetada, siis sellega me ’leevendame tema palet’, et ta oleks meie vastu armuline. Palvetada on hädasti vaja siis, kui meid ümbritsevad „õelate köidikud” (Laul 119:58, 61). Jehoova võib lõigata katki vaenlaste piiranguköidikud ja meid vabastada, et saaksime kuulutada Kuningriiki ja teha inimesi jüngriteks (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Seda on korduvalt juhtunud maades, kus meie töö on olnud keelatud.

Olgu sul usk Jumala sõnasse

19., 20. Miks võib vaevamine meile hea olla?

¹⁹ Usk Jumalasse ja tema sõnasse aitab meil raskustes vastu pidada ja tema tahet täita (Laul 119:65–72). Ehkki ülbed sepitsesid laulukirjutaja kohta valejutte, lausus ta: „Mulle on hea, et mind vaevati” (Laul 119:66, 69, 71). Miks on see hea, kui Jehoova teenijat vaevatakse?

²⁰ Kui meid vaevatakse, pöördume kindlasti härdalt Jumala poole ja seetõttu saame temaga lähedasemaks. Võib-olla uurime rohkem Jumala kirjalikku Sõna ja teeme suuremaid pingutusi selle järgi elamiseks. Tulemuseks on õnnelikum elu. Mida aga teha, kui raskustes ilmnevad meie halvad iseloomujooned, näiteks kannatamatus ja uhkus? Siira palve ning Jumala Sõna ja vaimu abil võime sellistest puudustest üle saada ja veelgi täielikumalt ’riietuda uude inimesse’ (Koloslastele 3:9–14). Lisaks tugevneb katsumustes vastu pidades meie usk (1. Peetruse 1:6, 7). Paulusele tulid läbielatud katsumused kasuks, kuna need panid teda rohkem lootma Jehoovale (2. Korintlastele 1:8–10). Kas meie laseme kannatustel endale head mõju avaldada?

Looda alati Jehoova peale

21. Mis juhtub, kui Jumal saadab ülbed häbisse?

²¹ Jumala sõna annab meile tugeva aluse loota Jehoovale (Laul 119:73–80). Kui me tõesti loodame oma Looja peale, ei ole meil mingit põhjust tunda häbi. Kuid teiste käitumise pärast vajame ehk lohutust ja võime palvetada: „Jäägu häbisse ülbed” (Laul 119:76–78). Kui Jehoova nad häbisse saadab, paljastab ta nende kurjad teed ja pühitseb oma püha nime. Võime kindlad olla, et Jumala rahva tagakiusajad ei saavuta tegelikult midagi. Näiteks ei ole neil kunagi õnnestunud –  ega õnnestu ka tulevikus – teha lõppu Jehoova tunnistajatele, kes loodavad kogu südamest Jumala peale (Õpetussõnad 3:5, 6).

22. Mis mõttes oli laulukirjutaja „nagu nahkastja suitsus”?

²² Jumala sõna kinnitab, et võime Jumalale loota isegi siis, kui meid taga kiusatakse (Laul 119:81–88). Kuna ülbed kiusasid laulukirjutajat taga, tundis ta end „nagu nahkastja suitsus” (Laul 119:83, 86). Piibli aegadel hoiti loomanahkadest valmistatud astjates vett, veini ja muid vedelikke. Kui tühjad astjad rippusid korstnata ruumis tule lähedal, võisid nad kortsu tõmbuda. Kas sa oled raskuste või tagakiusamise tõttu end kunagi tundnud „nagu nahkastja suitsus”? Kui oled, siis looda Jehoova peale ja palu: „Oma heldust mööda elusta mind, siis ma hoian sinu suu tunnistust!” (Laul 119:88).

23. Mida me oleme saanud teada 119. Laulu salmidest 1–88 ja mida me võiksime endalt küsida, kui jääme ootama salmide 89–176 uurimist?

²³ Oleme nüüd 119. Laulu esimesest poolest teada saanud, et Jehoova on helde oma teenijate vastu, kuna nad loodavad tema sõna peale ja tunnevad rõõmu tema määrustest, meeldetuletustest, käskudest ja seadustest (Laul 119:16, 47, 64, 70, 77, 88). Jumal tunneb heameelt, kui talle pühendunud inimesed tema sõna järgi elavad (Laul 119:9, 17, 41, 42). Jäädes ootama selle kauni laulu ülejäänud salmide uurimist, võid endalt küsida: „Kas ma tõesti lasen Jehoova sõnal olla valguseks oma jalgteel?”

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Millest sõltub tõeline õnn?

• Kuidas hoiab Jehoova sõna meid vaimselt puhtana?

• Mil moel saame Jumala sõnast julgust ja lohutust?

• Miks meil peaks olema usk Jehoovasse ja tema sõnasse?

[Küsimused]

[Pildid lk 11]

Rutt, Raahab ja Babüloni pagendatud heebrea noored pidasid kinni Jumala sõnast

[Pilt lk 12]

Paulus rääkis julgelt Jumala „tunnistusist kuningate ees”