Olgu Jumala Sõna valguseks su jalgteel
Olgu Jumala Sõna valguseks su jalgteel
„Sinu sõna on ... valguseks mu jalgteel!” (LAUL 119:105)
1., 2. Millisel juhul on Jehoova sõna valguseks me jalgteel?
JEHOOVA sõna võib olla valguseks me jalgteel, kui laseme tal seda olla. Et käia selle vaimse valguse paistel, peame Jumala kirjalikku Sõna hoolikalt uurima ja selle nõuandeid ellu rakendama. Ainult siis võime lausuda nagu laulukirjutaja: „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!” (Laul 119:105).
2 Arutagem nüüd Laulu 119 salme 89–176. Millist rikkalikku informatsiooni sisaldavad küll need 11-sse stroofi seatud salmid! Need aitavad meil püsida igavesse ellu viival teel (Matteuse 7:13, 14).
Miks tunda rõõmu Jumala sõnast?
3. Kuidas näitab Laul 119:89, 90, et me võime usaldada Jumala sõna?
3 Rõõm Jehoova sõnast annab vaimse stabiilsuse (Laul 119:89–96). Laulukirjutaja laulis: „Igavesti, Jehoova, jääb püsima sinu sõna taevas! ... Sina oled kinnitanud maa ja see seisab!” (Laul 119:89, 90). Tänu Jumala sõnale – tema „taeva seadustele” – liiguvad taevakehad eksimatult oma orbiidil ja maa on kinnitatud igaveseks (Iiob 38:31–33; Laul 104:5). Me võime usaldada igat sõna, mis lähtub Jehoova suust, sest see „saadab korda” tema eesmärgi (Jesaja 55:8–11).
4. Millist head mõju avaldab rõõm Jumala sõnast jumalateenijatele, kes on saanud tunda viletsust?
4 Laulukirjutaja oleks „hukkunud oma viletsuses”, kui ta poleks Jumala seadusest rõõmu tundnud (Laul 119:92). Teda ei vaevanud mitte võõramaalased, vaid iisraellastest seaduserikkujad, kes teda vihkasid (3. Moosese 19:17). See aga ei rõhunud teda maha, kuna ta armastas Jehoova kosutavat käsuõpetust. Apostel Paulus oli Korintoses viibides „hädas valevendade seas”, kelle hulka võisid kuuluda tema vastu süüdistust otsivad „ülisuured apostlid” (2. Korintlastele 11:5, 12–14, 26). Ent Paulus jäi vaimselt tugevaks, sest Jumala sõna valmistas talle rõõmu. Kuna Jehoova kirjalik Sõna toob meile rõõmu ja me järgime seda meeleldi, siis me armastame oma vendi (1. Johannese 3:15). Isegi maailma viha ei pane meid unustama ühtki Jumala nõuannet. Me täidame tema tahet ja oleme vendadega ühtsed, oodates igatsusega aega, mil saame kogu igaviku vältel rõõmsalt Jehoovat teenida (Laul 119:93).
5. Kuidas otsis kuningas Aasa Jehoovat?
5 Väljendades oma andumust Jehoovale, võime palvetada: „Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan [„olen otsinud”, UM] su korraldusi!” (Laul 119:94). Kuningas Aasa otsis Jumalat ja tegi Juudas lõpu ärataganenud jumalateenimisele. Suurel kokkutulekul, mis toimus Aasa 15. valitsusaastal (963 e.m.a), võtsid Juuda elanikud „endile kohustuse, et nad otsivad Jehoovat”. Nad „leidsid tema” ja Jumal „andis neile ümberkaudu rahu” (2. Ajaraamat 15:10–15). See näide peaks innustama igaüht, kes on kristlikust kogudusest eemale triivinud, otsima uuesti Jumalat. Ta õnnistab ja kaitseb neid, kes hakkavad jälle aktiivselt tema rahvaga läbi käima.
6. Mismoodi tegutsedes võime kaitsta end vaimse kahju eest?
6 Jehoova sõna annab tarkust, mis kaitseb meid vaimse kahju eest (Laul 119:97–104). Jumala käsud teevad meid vaenlastest targemaks. Tema meeldetuletusi järgides saame mõistlikuks ja tema korraldusi tähele pannes oleme arukamad kui vanad (Laul 119:98–100). Kui Jehoova ütlused on ’mahedad me suulaele, enam kui mesi me suule’, siis me vihkame ja väldime „kõiki vale teeradu” (Laul 119:103, 104). Nõnda oleme kaitstud vaimse kahju eest, kui puutume praegustel viimsetel päevadel kokku hooplevate, toorete ja jumalatute inimestega (2. Timoteosele 3:1–5).
Jalale lambiks
7., 8. Mida on meil vaja teha vastavalt Laulule 119:105?
7 Jumala sõna on lakkamatu vaimse valguse allikas (Laul 119:105–112). Ükskõik kas oleme võitud kristlased või nende „teistest lammastest” kaaslased, me kuulutame: „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!” (Johannese 10:16; Laul 119:105). Jumala sõna valgustab nagu lamp meie teed, et me vaimselt ei komistaks ega kukuks (Õpetussõnad 6:23). Ent me peaksime ka üksikisikutena laskma Jehoova sõnal olla oma jalale lambiks.
8 Meil on vaja samasugust kindlameelsust, nagu oli 119. Laulu koostajal. Ta otsustas, et ta „ei eksi ära” Jumala korraldustest. Ta lausus: „Ma olen vandunud ja täidan seda, et ma pean sinu õiguse seadusi!” (Laul 119: 106). Ärgem eales alahinnakem korrapärase piibliuurimise ja kristlikel koosolekutel osalemise väärtust.
9., 10. Millest me teame, et Jehoovale pühendunud inimesed võivad „eksida ära” tema korraldustest, ja kuidas seda vältida?
9 Laulukirjutaja ’ei eksinud ära Jumala korraldusist’, aga ometi võib Jehoovale pühendunud inimesega selline asi juhtuda (Laul 119:110). Kuningas Saalomoniga juhtus nii, ehkki ta kuulus Jehoovale pühendunud rahva hulka ja tegutses algul Jumalalt saadud tarkuse järgi. „Aga tedagi saatsid võõramaa naised pattu tegema”, meelitades teda kummardama ebajumalaid (Nehemja 13:26; 1. Kuningate 11:1–6).
10 „Linnupüüdja” Saatan seab üles rohkelt püüdepaelu (Laul 91:3). Näiteks võib keegi endine Jehoova teenija püüda meid meelitada vaimse valguse teelt ärataganemise pimedusse. Tüatiira kristlaste seas oli „naine Iisebel”, arvatavasti rühm naisi, kes õpetas teisi ebajumalaid teenima ning hoorama. Jeesus ei sallinud sääraseid halbu tegusid ning meiegi ei peaks neid sallima (Ilmutuse 2:18–22; Juuda 3, 4). Sellepärast palugem Jehoovalt abi, et me ei eksiks ära tema korraldustest, vaid jääksime Jumala Sõna valgusesse (Laul 119:111, 112).
Toeks Jumala sõna
11. Kuidas suhtub Jumal kurjadesse, nagu näitab Laul 119:119?
11 Kui me ei eksi eemale Jumala määrustest, toetab ta meid (Laul 119:113–120). Me ei kiida heaks „neid, kellel on poolik süda”, nõnda nagu Jeesuski mõistab tänapäeval hukka leiged, vaid nime poolest kristlased (Laul 119:113, UM; Ilmutuse 3:16). Kuna me teenime Jehoovat kogu südamest, kaitseb ja toetab ta meid. Jumal ’paneb ei mikski [„viskab ära”, UM] kõik, kes eksivad eemale tema määrustest’, kuna nad tarvitavad kavalust ja valet (Laul 119:114, 117, 118; Õpetussõnad 3:32). Tema jaoks on sellised kurjad otsekui „räbu” – kullast, hõbedast või mõnest muust väärismetallist eraldatud väärtusetud lisandid (Laul 119:119; Õpetussõnad 17:3). Armastagem alati Jumala meeldetuletusi, sest me ju ei taha sattuda nende räbusarnaste kurjade hulka, kes hävitatakse!
12. Miks on Jehoova kartus oluline?
12 „Hirmust sinu [Jehoova] ees tuleb värin mu lihasse,” kostis laulukirjutaja (Laul 119:120). Mõistlik hirm Jumala ees, mille tõenduseks me hoidume tegemast seda, mida ta heaks ei kiida, on oluline, kui tahame, et ta meid kui tema teenijaid toetaks. Kuna Iiob tundis Jehoova vastu aupaklikku kartust, elas ta õiglaselt (Iiob 1:1; 23:15). Jumalakartus aitab meil jääda Jumalale meelepärase eluviisi juurde, hoolimata sellest, millistes oludes meil tuleb vastu pidada. Vastupidamine nõuab aga tungivaid usupalveid (Jakoobuse 5:15).
Palveta usus
13.–15. a) Miks me võime uskuda, et meie palvetele vastatakse? b) Mida teha, kui me ei tea, mida palves öelda? c) Too näide selle kohta, kuidas võib Laul 119:121–128 anda palves edasi meie „väljendamatuid ohkamisi”.
13 Me palvetame usus, et Jumal tegutseb meie heaks (Laul 119:121–128). Nagu laulukirjutaja, nii oleme ka meie veendunud, et meie palvetele vastatakse. Miks me oleme selles veendunud? Kuna me armastame Jumala käske „enam kui kulda ja selgemat kulda”. Lisaks me peame kõiki Jumala „korraldusi täiesti õigeks” (Laul 119:127, 128).
14 Jehoova kuuleb meie palveid, sest me palume usus ning täidame hoolikalt tema korraldusi (Laul 65:3). Mida aga teha, kui mõnikord ajavad probleemid meid nii segadusse, et me ei tea, mida palves öelda? Sellisel juhul „Vaim ise palvetab meie eest sõnades väljendamatute ohkamistega” (Roomlastele 8:26, 27). Taolistel puhkudel võtab Jumal tema Sõnas leiduvad väljendused vastu kui palved meie vajaduste eest.
15 Pühakirjas leidub rohkelt palveid ja mõtteid, mis on otsekui meie „väljendamatud ohkamised”. Mõtle näiteks piiblitekstile Laul 119:121–128. See, mida seal väljendatakse, võib sobida meie oludega. Näiteks kui kardame langeda „petiste” (UM) ohvriks, võime paluda Jumalalt abi, nagu seda tegi laulukirjutaja (salmid 121–123). Võib-olla seisame mõne väga keerulise otsuse ees. Sel juhul võime paluda, et Jehoova vaim aitaks meil meenutada tema „meeldetuletusi” (UM) ja neist juhinduda (salmid 124, 125). Ehkki me ’vihkame igat valeteed’, on meil vaja paluda Jumalal meie heaks tegutseda, et me ei annaks järele mitte mingile kiusatusele rikkuda tema seadust (salmid 126–128). Kui loeme Piiblit iga päev, võivad Jehoovat anudes meile kergesti meenuda just sellised tekstid, mis meid aitavad.
Jehoova meeldetuletused on abiks
16., 17. a) Miks me vajame Jumala meeldetuletusi ja kuidas tuleks neisse suhtuda? b) Mida võivad teised meist arvata, aga mis on tegelikult oluline?
16 Et meie palveid kuuldaks ja et oleksime Jumalale meelepärased, tuleb meil järgida Jumala meeldetuletusi (Laul 119:129–136). Kuna me kipume asju unustama, vajame Jehoova imelisi meeldetuletusi, mis meenutavad meile tema juhtnööre ja käske. Loomulikult oleme tänulikud iga vaimse valguskiire eest, mis aitab Jumala sõna mõista (Laul 119:129, 130). Oleme tänulikud ka selle eest, et Jehoova on lasknud heakskiitvalt „oma palet paista” meie peale, kuigi „veeojad voolavad” meie silmist nende pärast, kes astuvad üle tema käsuõpetusest (Laul 119:135, 136; 4. Moosese 6:25).
17 Jehoova õigeid meeldetuletusi järgides võime loota jätkuvalt tema heakskiidule (Laul 119:137–144). Jehoova teenijatena me tunnustame seda, et tal on õigus pöörata meie tähelepanu oma õigetele meeldetuletustele ja oodata, et me kuuletuksime neile kui tema käskudele (Laul 119:138). Miks ütles laulukirjutaja, kes pidas Jumala käske: „Ma olen vähene ja halvaks pandud”? (Laul 119:141.) Ilmselt vihjas ta sellele, milline ta oli oma vaenlaste silmis. Kui me ei tagane oma õigetest seisukohtadest, võivad teised meisse põlgusega suhtuda. Oluline on aga see, et Jehoova vaatab meile heakskiitvalt, kuna me elame tema õigete meeldetuletuste järgi.
Elame turvaliselt ja rahus
18., 19. Mis on selle tulemus, kui järgime Jumala meeldetuletusi?
18 Jumala meeldetuletuste järgimine hoiab meid tema ligi (Laul 119:145–152). Kuna me pöörame tähelepanu Jehoova meeldetuletustele, võime hüüda tema poole kogu südamest ja oodata, et ta kuuleb meid. Võime ärgata hommikul enne koitu ja hüüda tema poole. Milline hea aeg palvetamiseks! (Laul 119:145–147.) Jumal on meie ligi ka seetõttu, et hoidume „kõlvatust käitumisest” (UM) ja peame tema sõna tõeks nagu Jeesuski (Laul 119:150, 151; Johannese 17:17). Suhted Jehoovaga pakuvad meile selles rahutus maailmas tuge ja kaitset ning aitavad elada üle tema suure päeva sõja Harmagedooni (Ilmutuse 7:9, 14; 16:13–16).
19 Kuna me peame sügavalt lugu Jumala sõnast, kogeme tõelist turvatunnet (Laul 119:153–160). Vastupidi kurjadele ei ole me pöördunud kõrvale Jehoova meeldetuletustest. Me armastame Jehoova korraldusi ja tunneme end tänu tema heldusele turvaliselt (Laul 119:157–159). Jehoova meeldetuletused virgutavad meie mälu, nii et meile meenub, mida Jehoova meilt mõnes konkreetses olukorras nõuab. Jumala korraldused on aga otsesed juhendid ja me tunnustame varmalt, et meie Loojal on õigus meid juhtida. Kuna me teame, et Jumala „sõna sisu on tõde” ja et me ei saa ise oma samme juhtida, võtame meeleldi vastu Jumala juhtnöörid (Laul 119:160; Jeremija 10:23).
20. Miks on meil „suur rahu”?
20 Armastus Jumala käsuõpetuse vastu toob meile suure rahu (Laul 119:161–168). Tagakiusamine ei röövi meilt seda võrreldamatut „Jumala rahu” (Filiplastele 4:6, 7). Me hindame Jehoova seadusi nii väga, et kiidame teda sageli – „seitse korda päevas” (Laul 119:161–164). „Sinu käsuõpetuse armastajail on suur rahu,” laulis laulukirjutaja, „ja nad ei komista mitte!” (Laul 119:165). Kui me igaüks armastame ja peame Jehoova seadusi, ei komista me vaimselt selle pärast, mida teised teevad, ega mõnel muul põhjusel.
21. Millistest Pühakirja näidetest selgub, et meil pole põhjust komistada, kui koguduses tekib raskusi?
21 Piiblis räägitakse paljudest inimestest, kes ei lasknud mitte millelgi end püsivalt komistama panna. Kristlane Gaajus ei komistanud, vaid ’käis tões’, kuigi Diotrefes käitus jumalakartmatult (3. Johannese 1–3, 9, 10). Paulus manitses kaht kristlikku naist, Euodiat ja Süntühhet, „olema ühemõttelised Issandas”, sest nähtavasti oli nende vahel tekkinud erimeelsusi. Ilmselt aidati neil oma probleem lahendada ja nad teenisid Jehoovat ustavalt edasi (Filiplastele 4:2, 3). Niisiis ei peaks meiegi komistama, kui koguduses kerkib esile mingit laadi raskusi. Keskendugem Jehoova korralduste täitmisele ja hoidkem meeles, et ’kõik meie teed on tema ees’ (Laul 119:168; Õpetussõnad 15:3). Siis ei saa mitte miski meilt alatiseks röövida seda „suurt rahu”.
22. a) Milline eesõigus meil on, kui kuuletume Jumalale? b) Kuidas tuleks meil suhtuda neisse, kes on „eksinud ära” kristlikust kogudusest?
22 Kui kuuletume alati Jehoovale, on meil võimalik teda kiita lõputult (Laul 119:169–176). Elu Jehoova määruste järgi ei anna meile mitte ainult vaimset turvatunnet, vaid meie huulilt hoovab ka kiitust Jehoovale (Laul 119:169–171, 174). Praegusel lõpuajal ei saa olla suuremat eesõigust. Laulukirjutaja tahtis elada, et kiita Jehoovat, aga mingil teadmata põhjusel oli ta „eksinud nagu kadunud lammas” (Laul 119:175, 176). Mõned, kes on „eksinud ära” kristlikust kogudusest, võivad siiski armastada Jumalat ja soovida teda kiita. Seepärast tehkem kõik, mis suudame, et aidata neil jälle leida vaimset turvatunnet ja kiita rõõmsalt Jehoovat koos tema rahvaga (Heebrealastele 13:15; 1. Peetruse 5:6, 7).
Kestev valgus meie jalgteel
23., 24. Millist kasu on sulle toonud Laul 119?
23 Laul 119 on meile kasulik mitmel moel. See paneb meid rohkem toetuma Jumalale, sest näitab, et tõeline õnn tuleneb sellest, kui käime „Jehoova käsuõpetuse järgi” (Laul 119:1). Laulukirjutaja tuletab meelde, et Jumala „sõna sisu on tõde” (Laul 119:160). Kindlasti kasvatab see meie hindamist kogu kirjapandud Jumala Sõna vastu. Mõtisklemine 119. Laulu üle peaks ajendama meid hoolikalt Pühakirja uurima. Laulukirjutaja palus korduvalt Jumalat: „Õpeta mulle oma määrusi!” (Laul 119:12, 68, 135). Ta ka anus: „Head arusaamist ja tundmist õpeta mulle, sest ma usun su käske!” (Laul 119:66). Meiegi võiksime taoliselt palvetada.
24 Jumalik õpetus teeb võimalikuks lähedased suhted Jehoovaga. Laulukirjutaja nimetas end korduvalt Jumala sulaseks. Ta koguni lausus Jehoovale südantliigutavad sõnad: „Sinu oma olen mina” (Laul 119:17, 65, 94, 122, 125; Roomlastele 14:8). Milline eesõigus on kummardada ja kiita Jehoovat tema tunnistajana! (Laul 119:7.) Kas sa teenid rõõmuga Jumalat tema Kuningriigi kuulutajana? Võid olla kindel, et Jehoova toetab ja õnnistab sind jätkuvalt selles harukordses töös, kui loodad alati tema sõna peale ja lased sel olla valguseks oma jalgteel.
Kuidas sa vastad?
• Miks tuleks meil Jumala sõnast rõõmu tunda?
• Kuidas Jumala sõna meid toetab?
• Mil moel Jehoova meeldetuletused meid aitavad?
• Miks elab Jehoova rahvas turvaliselt ja rahus?
[Küsimused]
[Pilt lk 16]
Jumala sõna on vaimse valguse allikas
[Pilt lk 17]
Kui armastame Jehoova meeldetuletusi, ei pea ta meid iial „räbuks”
[Pildid lk 18]
Kui loeme Piiblit iga päev, võivad meile palvetades meenuda salmid, mis meid aitavad