Ülestõusmine — õpetus, mis puudutab sindki
Ülestõusmine – õpetus, mis puudutab sindki
„Mul on see lootus Jumala peale, ... et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine.” (APOSTLITE TEOD 24:15)
1. Miks kerkis süneedriumis esile ülestõusmise küsimus?
KOLMANDA misjonireisi lõpus aastal 56 m.a.j viibis apostel Paulus Jeruusalemmas. Roomlased vahistasid ta ning tal võimaldati astuda juudi ülemkohtu ehk süneedriumi ette (Apostlite teod 22:29, 30). Kohtuliikmetele pilku heites märkas Paulus nii sadusere kui varisere. Neil kahel rühmitusel oli üks oluline erinevus. Saduserid eitasid ülestõusmist, variserid aga tunnistasid seda. Et näidata selles küsimuses oma seisukohta, kuulutas Paulus: „Mehed, vennad, ma olen variser ja variseri poeg, lootuse ja surnute ülestõusmise pärast olen ma kohtu ees!” Tema sõnad panid kohtu kihama! (Apostlite teod 23:6–9.)
2. Miks oli Paulus valmis kaitsma oma usku ülestõusmisesse?
2 Aastaid tagasi, kui Paulus oli olnud teel Damaskusesse, sai ta nägemuse, milles kuulis Jeesuse häält. Paulus koguni küsis Jeesuselt: „Issand, mida ma pean tegema?” Jeesus vastas: „Tõuse üles, mine Damaskusesse ja seal sulle öeldakse kõik, mis sulle on määratud teha.” Kui Paulus Damaskusesse jõudis, tuli tema juurde abivalmis kristlik jünger Ananias, kes ütles: „Meie esiisade Jumal on sind enne valinud tundma tema tahtmist ja nägema seda Õiget [ülesäratatud Jeesust] ja kuulma häält tema suust” (Apostlite teod 22:6–16). Pole siis midagi imestada, et Paulus oli valmis kaitsma oma usku ülestõusmisesse (1. Peetruse 3:15).
Kuulutas avalikult ülestõusmislootust
3., 4. Millest ilmnes, et Paulus kaitses ülestõusmisõpetust vankumatult, ja mida me võime tema eeskujust õppida?
3 Hiljem ilmus Paulus maavalitseja Feeliksi ette. Tertullus, „üks kõnemees”, kes tegi maavalitsejale teatavaks juutide kaebuse Pauluse peale, süüdistas tol korral Paulust usulahu eestvedamises ja mässule õhutamises. Paulus vastas otsekoheselt: „Seda ma tunnistan sulle, et ma seda õpetust mööda, mida nad kutsuvad usulahuks, nõnda teenin oma esiisade Jumalat.” Seejärel peaküsimuse juurde tulles jätkas ta: „Mul on see lootus Jumala peale, mida ka nemad ise ootavad, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine.” (Apostlite teod 23:23, 24; 24:1–8, 14, 15.)
4 Umbes kahe aasta pärast kutsus Feeliksi ametipärija Porkius Festus kuningas Herodes Agrippat koos endaga vang Paulust üle kuulama. Festus selgitas, et kaebajatel oli mõningaid vaidlusi „kellegi surnud Jeesuse pärast, keda Paulus ütles elavat”. Paulus kostis enesekaitseks: „Mis? Kas teil peetakse uskumatuks asjaks, et Jumal surnuid üles äratab?” Seejärel ta kuulutas: „Aga et ma tänapäevani olen Jumalalt abi saanud, siis ma seisan veel siin ja tunnistan nii väikestele kui suurtele ega ütle muud midagi kui seda, mis prohvetid ja Mooses on rääkinud tulevasist asjust, et Kristus pidi kannatama ja esimesena surnuist üles tõusma ning kuulutama valgust niihästi juutidele kui paganaile!” (Apostlite teod 24:27; 25:13–22; 26:8, 22, 23.) Paulus kaitses ülestõusmisõpetust tõesti vankumatult! Meiegi võime otsekui Paulus kuulutada veendunult, et tuleb ülestõusmine. Kuid millist vastukaja me võime oodata? Arvatavasti samalaadset, mida kohtas Pauluski.
5., 6. a) Millist vastukaja kohtasid ülestõusmisõpetust kaitsnud apostlid? b) Kuna meiegi räägime ülestõusmislootusest, mis on seetõttu oluline?
5 Mõelgem, mis oli juhtunud varem, Pauluse teise misjonireisi ajal (umbes aastatel 49–52 m.a.j), kui ta käis Ateenas. Paulus arutles seal inimestega, kes uskusid paljudesse jumalustesse, ning innustas neid mõtlema sellele, et Jumal tahab kohut mõista maailma üle õigluses mehe läbi, kelle Ta selleks on määranud. Selleks meheks on muidugi Jeesus. Paulus selgitas, et Jumal on „pakkunud kõigile tõestuse [„tagatise”, UM] sellega, et on tema üles äratanud surnuist” (P 1997). Kuidas inimesed reageerisid? Piibel ütleb: „Aga kui nad surnute ülestõusmisest kuulsid, panid mõned seda naeruks, aga teised ütlesid: „Me tahame sind selles asjas kuulda veel teinegi kord!”” (Apostlite teod 17:29–32.)
6 Sarnast vastukaja kohtasid ka Peetrus ja Johannes mõni aeg pärast nelipüha aastal 33 m.a.j. Taas oli vaidluses tähelepanuväärne roll saduseridel. Apostlite teod 4:1–4 jutustab toimunust: „Aga kui nad rahvale rääkisid, astusid nende juurde preestrid ja pühakoja pealik ja saduserid, ja nende meel oli paha, et nemad õpetasid rahvast ja kuulutasid surnuist ülestõusmist Jeesuses.” Teised aga võtsid neid kuulda. „Paljud neist, kes Sõna kuulsid, uskusid; ja meeste arv tõusis ligi viie tuhandeni.” Ilmselt võime meiegi ülestõusmislootusest rääkides oodata igasugust vastukaja. Seda silmas pidades on tähtis tugevdada oma usku sellesse õpetusse.
Usk ja ülestõusmine
7., 8. a) Millal võib usk olla tühine, nagu näitab esimese sajandi Korintose kogudusele saadetud kiri? b) Miks võib öelda, et õige arusaam ülestõusmisest eristab tõelist kristlust võltskristlusest?
7 Sugugi mitte kõigil esimese sajandi kristlastel polnud kerge ülestõusmislootust omaks võtta. Raskevõitu tundus see näiteks osale Korintose koguduse liikmetest. Paulus kirjutas neile: „Ma olen teile kõigepealt teada andnud, mida ma olen saanud, et Kristus suri meie pattude eest kirjade järgi ja et ta maeti ja et ta üles äratati kolmandal päeval kirjade järgi.” Seejärel kinnitas Paulus seda tõde, öeldes, et ülesäratatud Jeesus „ilmus ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale”, kellest, nagu Paulus lisas, suurem hulk oli veel elus (1. Korintlastele 15:3–8). Ta jätkas oma arutluskäiku: „Kui Kristusest kuulutatakse, et ta on surnuist üles äratatud, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et ei olevatki surnute ülestõusmist? Aga kui ei ole surnute ülestõusmist, siis ei ole ka Kristus üles äratatud. Ent kui Kristus mitte ei ole üles äratatud, siis on meie jutlus tühine ja tühine on ka teie usk” (1. Korintlastele 15:12–14).
8 Jah, ülestõusmisõpetus on sedavõrd oluline põhiõpetus, et kui kristlase jaoks pole ülestõusmine reaalne, on tema usk tühine. Tõesti, õige arusaam ülestõusmisest eristab tõelist kristlust võltskristlusest (1. Moosese 3:4; Hesekiel 18:4). Sellepärast arvaski Paulus ülestõusmisõpetuse kristluse „algõpetuse” hulka. Otsustagem siis ’pürgida edasi küpsuse poole’ (UM). „Ja nii me teemegi, kui Jumal lubab,” ütles Paulus veendunult (Heebrealastele 6:1–3).
Ülestõusmislootus
9., 10. Mida mõeldakse Piiblis ülestõusmisega?
9 Et meie usku ülestõusmisesse veelgi tugevdada, vaadelgem järgmisi küsimusi: Mida mõeldakse Piiblis ülestõusmisega? Kuidas ülestõusmisõpetus tõstab esile Jehoova armastust? Vastused neile küsimustele lähendavad meid Jumalaga ja aitavad meil samas ka teisi õpetada (2. Timoteosele 2:2; Jakoobuse 4:8).
10 Sõna „ülestõusmine” on tõlgitud kreeka sõnast, mis tähendab sõna-sõnalt ’uuesti püsti tõusma’. Mida selle väljendiga mõeldakse? Piibli järgi on ülestõusmislootus veendumus, et surnud isik saab jälle elavaks. Piibel annab veel teada, et inimene äratatakse üles kas füüsilise või vaimse kehaga, olenevalt sellest, kas tal on maine või taevane lootus. See on tõesti imetlusväärne, kuidas Jehoova omadused – armastus, tarkus ja jõud – avalduvad võrratus ülestõusmislootuses.
11. Millised väljavaated avanevad ülestõusmise kaudu Jumala võitud teenijatele?
11 Jeesus ja tema võitud vennad saavad ülestõusmise kaudu vaimse keha, mis võimaldab neil teenida taevas (1. Korintlastele 15:35–38, 42–53). Koos valitsevad nad Messia Kuningriiki, mis toob maa peale paradiisi. Jeesuse kui Ülempreestri alluvuses moodustavad võitud kuningliku preesterkonna. Uues õiglases maailmas teevad nad inimkonnale kättesaadavaks Kristuse lunastusohvrist tuleneva kasu (Heebrealastele 7:25, 26; 9:24; 1. Peetruse 2:9; Ilmutuse 22:1, 2). Enne seda aga soovivad need võitud, kes veel maa peal elavad, jääda Jumalale meelepäraseks. Kui nad surevad, saavad nad ülestõusmise kaudu kätte oma tasu: elu surematu vaimolendina taevas (2. Korintlastele 5:1–3, 6–8, 10; 1. Korintlastele 15:51, 52; Ilmutuse 14:13). „Kui me oleme kasvanud ühte tema surma sarnasusega,” kirjutas Paulus, „siis saame üheks ka tema ülestõusmise sarnasusega” (Roomlastele 6:5). Kuidas on aga lugu nendega, kelle jaoks tähendab ülestõusmine taas elu inimesena maa peal? Kuidas ülestõusmislootus neid Jumalaga lähendab? Palju õpetlikku leiame Aabrahami eeskujust.
Ülestõusmine ja sõprus Jehoovaga
12., 13. Milline tugev alus ülestõusmisesse uskumiseks oli Aabrahamil?
12 Aabraham, keda nimetatakse „Jumala sõbraks”, oli silmapaistva usuga mees (Jakoobuse 2:23). Kirjas heebrealastele 11. peatükis, kus Paulus nimetas ustavaid mehi ja naisi, viitas ta Aabrahami usule kolm korda (Heebrealastele 11:8, 9, 17). Neist viimasel korral osutas Paulus Aabrahami usule, mida ta ilmutas siis, kui valmistus kuulekalt ohverdama oma poega Iisakit. Aabraham oli veendunud, et Jehoova lubaduse kohaselt tuleb Iisakist tõotatud seeme. Aabraham mõistis, et isegi kui Iisak sureks ohvrisurma, on Jumal „võimeline ka surnuist üles äratama”.
13 Jehoova nägi Aabrahami tugevat usku ja tegi nõnda, et ohvriks toodi hoopis üks loom. Siiski oli Iisaki kogemus võrdpildiks ülestõusmise kohta, nagu Paulus selgitas: „Selle mõistukujuks ta [Aabraham] sai tema [Iisaki] ka tagasi” (Heebrealastele 11:19). Lisaks oli Aabrahamil ülestõusmisesse uskumiseks juba varem tugev alus. Kas polnud mitte Jehoova taastanud Aabrahami sigimisvõime, nii et temale ja ta naisele Saarale sündis nende vanas eas poeg Iisak? (1. Moosese 18:10–14; 21:1–3; Roomlastele 4:19–21.)
14. a) Mida ootas Aabraham vastavalt kirjakohale Heebrealastele 11:9, 10? b) Mis peab Aabrahamiga toimuma, et ta võiks kogeda uues maailmas Kuningriigi õnnistusi? c) Kuidas võime meie Kuningriigi õnnistustest osa saada?
14 Paulus kirjutas Aabrahamist kui võõrast ja telgielanikust, kes „ootas linna, millel on alused ja mille ehitaja ning valmistaja on Jumal” (Heebrealastele 11:9, 10). See polnud sõnasõnaline linn nagu Jeruusalemm, kus asus Jumala tempel. See oli hoopis sümboolne linn, Jumala taevane Kuningriik, mille moodustavad Kristus Jeesus ja tema 144 000 kaasvalitsejat. Taevases auhiilguses olevat 144 000 isikut kirjeldatakse ka kui „püha linna, uut Jeruusalemma” ja kui Kristuse „pruuti” (Ilmutuse 21:2). Aastal 1914 pani Jehoova Jeesuse taevase Messia Kuningriigi kuningaks ja käskis tal valitseda keset oma vaenlasi (Laul 110:1, 2; Ilmutuse 11:15). Et „Jumala sõber” Aabraham võiks kogeda Kuningriigi õnnistusi, tuleb tal jälle elavaks saada. Kuningriigi õnnistuste saamiseks tuleb meilgi jõuda Jumala uude maailma, kas sel viisil, et jääme suure rahvahulga liikmena ellu Harmagedoonis, või nii, et meid äratatakse surnuist üles (Ilmutuse 7:9, 14). Mis on aga ülestõusmislootuse alus?
Jumala armastus on ülestõusmislootuse alus
15., 16. a) Kuidas rajab Piibli esimene prohvetiennustus aluse ülestõusmislootusele? b) Kuidas võib usk ülestõusmisesse meid Jehoovaga lähendada?
15 Kui meil on lähedane suhe oma armastava taevase Isaga, tugev usk otsekui Aabrahamil ja kui me kuuletume Jumala käskudele, võib Jehoova meid selle alusel õigeks mõista ja pidada oma sõbraks. Tänu sellele võime kogeda Kuningriigi õnnistusi. Tõepoolest, esimene prohvetiennustus Jumala Sõnas, mis on kirjas 1. Moosese 3:15, rajab aluse ülestõusmislootusele ja sõprusele Jumalaga. Selles ei kuulutata ette mitte ainult seda, et Saatana pea purustatakse, vaid ka seda, et Jumala naise Seemne kanda salvatakse. Jeesuse surm piinapostil oli kujundlikult kanna salvamine. Tema ülestõusmine kolmandal päeval parandas selle haava ja võimaldas astuda otsustavaid samme selle vastu, „kelle võimu all oli surm, see on kuradi” (Heebrealastele 2:14).
16 Paulus tuletab meelde, et „Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime” (Roomlastele 5:8). Tänutunne selle armu eest lähendab meid Jeesuse ja meie armastava taevase Isaga (2. Korintlastele 5:14, 15).
17. a) Millist lootust väljendas Iiob? b) Mida me saame Jehoova kohta teada kirjakohast Iiob 14:15 ja mis tundeid see sinus tekitab?
17 Kristuse-eelsel ajal elanud ustav mees Iiob ootas samuti igatsusega ülestõusmist. Saatan oli talle põhjustanud palju halba. Vastupidi oma valesõpradele, kes ei teinud kordagi juttu ülestõusmisest, trööstis Iiob end ülestõusmislootusega, küsides: „Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu?” Endale vastates teatas Iiob: „Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb!” Jehoova, oma Jumala poole pöördudes tunnistas ta: „Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle.” Iiob märkis armastava Looja tunnete kohta: „Sa igatseksid oma kätetööd.” (Iiob 14:14, 15.) Jah, Jehoova ootab igatsusega aega, mil ustavad inimesed saavad ülestõusmise kaudu jälle elavaks. Kui mõtleme Jumala armastusele ja armule, mida ta meile osutab, ehkki me oleme ebatäiuslikud, toob see meid talle kahtlemata lähemale (Roomlastele 5:21; Jakoobuse 4:8).
18., 19. a) Milline lootus on Taanielil? b) Mida uuritakse järgmises artiklis?
18 Prohvet Taaniel, kellest Jumala ingel rääkis kui „armsast mehest”, elas kaua ja ustavalt (Taaniel 10:11, 19). Taaniel püsis Jehoova ees laitmatuna ka kogu võõrsil elatud aja, alates aastast 617 e.m.a, mil ta pagendusse viidi, kuni oma surmani mõni aeg pärast seda, kui ta oli aastal 536 e.m.a Pärsia kuninga Kyrose kolmandal aastal saanud nägemuse (Taaniel 1:1; 10:1). Mingil ajal Kyrose kolmandal aastal oli Taaniel näinud nägemuses maailmariikide kulgu, mille kulminatsioon saabub eelseisvas suures viletsuses (Taaniel 11:1–12:13). Kuna Taaniel seda nägemust ei mõistnud, küsis ta inglist sõnumitoojalt: „Mu isand, missugune on nende lõpp?” Taanielile vastates juhtis ingel tema tähelepanu „lõpuajale”, mil „mõistlikud mõistavad” seda. Milline lootus pidi olema Taanielil? Ingel teatas: „Puhka ning tõuse oma liisuosaks päevade lõpus!” (Taaniel 12:8–10, 13). Taaniel tuleb tagasi „õigete ülestõusmises” Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal (Luuka 14:14).
19 Me elame praegu kaugemal lõpuajas ja Kristuse tuhandeaastase valitsuse algusele lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Sellepärast küsigem endalt: kas mina olen uues maailmas koos Aabrahami, Iiobi, Taanieli ning teiste ustavate meeste ja naistega? Me oleme seal, kui jääme Jehoova ligi ning kuuletume tema käskudele. Järgmises artiklis käsitleme ülestõusmislootust lähemalt ja saame teada, kes üles äratatakse.
Kas sa mäletad?
• Millist vastukaja kohtas Paulus, kui ta rääkis oma usust ülestõusmisesse?
• Miks eristab ülestõusmislootus tõelist kristlust võltskristlusest?
• Kust me teame, et Aabraham, Iiob ja Taaniel uskusid ülestõusmist?
[Küsimused]
[Pilt lk 8]
Paulus rääkis maavalitseja Feeliksi ees veendunult ülestõusmislootusest
[Pilt lk 10]
Miks uskus Aabraham ülestõusmist?
[Pilt lk 12]
Iiobile pakkus ülestõusmislootus troosti
[Pilt lk 12]
Taaniel tuleb tagasi „õigete ülestõusmises”