Miks on kaine mõistus nii suur defitsiit?

„MIS temaga lahti on? Kuidas ta nii valesti käituda saab?” märgib üks kõrvalseisja. Teine pomiseb hämmeldunult pead vangutades: „Kui tal vähegi kainet mõistust oleks, siis ta nii ei teeks.” Ehk oled sinagi kuulnud sedalaadi mõtteavaldusi. Mis siis on „kaine mõistus” (või terve mõistus)?

Sõna „mõistus” defineeritakse ka kui intellekti, aru ja arusaamis- või otsustusvõimet. See tähendab, et inimene on võimeline langetama arukaid hinnanguid ja otsuseid. Niisiis eeldab kaine mõistus mõtlemisoskuse rakendamist. Ent paljud lasevad pigem teistel enda eest mõelda. Nad lubavad meedial, kaaslastel või populaarsetel arvamustel endi eest otsuseid langetada.

Tänapäeva maailmas paistab kaine mõistus olevat sedavõrd suur defitsiit, et üks mees märkis kord tabavalt: „Tegelikult pole kaine mõistus kaugeltki tavaline nähtus.” Kuidas arendada kainet mõistust? Millist kasu see toob?

Kuidas seda arendada?

Kahtlemata saab kainet mõistust kasvatada – ehkki see võtab aega –, kui kõike hoolega läbi kaaluda ning järjekindlalt praktilist meelt ja terast otsustusvõimet rakendada. Vaadelgem kolme kaine mõistuse arendamisele soodsalt mõjuvat tegurit.

Uuri Piiblit ja järgi selle nõuandeid. Suurepärase väljendusviisi ja selge loogikaga Piibel pakub tarkuse ja mõistuse omandamiseks oivalist abi (Efeslatelele 1:8). Näiteks manitseb apostel Paulus kaaskristlasi: „Kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!” (Filiplastele 4:8). Kui me seda nõuannet järjekindlalt ellu rakendame, on tulemuseks hea otsustusvõime ja arukas käitumine.

Õpi kogemustest. Seondades kainet mõistust ja elukogemusi, tõdes üks šveitsi poeet: „Kaine mõistuse ... annab elus kogetu pluss ettenägelikkus.” Tõepoolest, „lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme” (Õpetussõnad 14:15). Kainet mõistust saab kasvatada tähelepanekute, harjutamise ja kogemuste najal. Aja jooksul saame õppida kõike järjest paremini tegema. Ent oma vigadest õppimine eeldab  alandlikkust. Inimeste ennasttäis, kõrk ja kangekaelne vaim neil viimsetel päevadel räägib kõigest muust kui kainest mõistusest (2. Timoteosele 3:1–5).

Vali seltsilisi arukalt. Samuti need, kellega me seltsime, kas hõlbustavad või takistavad meil arukuse ja kaine meele ilmutamist. Kirjakohas Õpetussõnad 13:20 tõdetakse: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” Meil ei tuleks võtta omaks nende mentaliteeti või ideid, kes ei kuuletu Jumalale ega arvesta tema Sõnaga. Kirjakoht Õpetussõnad 17:12 ütleb selle kohta nõnda: „Pigemini tulgu mehele vastu karu, kellelt pojad on röövitud, kui alp oma rumalusega!”

Mis kasu see toob?

On kasulik arendada kainet mõistust. Elu muutub seeläbi huvitavamaks ja me võime paremini oma aega kasutada. Kaine mõistus hoiab ära ka mõtlematust tegutsemisest tuleneva pettumustunde. Need, kel puudub terve otsustusvõime, teevad oma elu raskeks. „Albi vaev väsitab seda, kes linnateed ei tunne!” ütleb Piibel (Koguja 10:15). Sellised inimesed võivad aina rassida ning end lõplikult ära väsitada, ometi ei saada nad korda praktiliselt midagi, mis oleks tõesti asja väärt.

Piibel annab palju praktilist nõu puhtusepidamise, suhtlemise, töökuse, vaesusega toimetuleku ning paljude muude elutahkude kohta. Miljonid inimesed võivad kinnitada, et see, kas neil on läinud elus hästi või halvasti, on olenenud sellest, mil määral nad on rakendanud arukust ilmutada aitavaid Piibli põhimõtteid.

Kaine mõistus võimaldab meil teha enamat kui vaid järgida üksikasjalike juhendite või reeglite kogumit. See aitab meil täita oma kohustusi. Siiski ei asenda kaine mõistus pidevat teadmiste omandamist. „Kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust,” ütleb kirjakoht Õpetussõnad 1:5. Ka tuleb meil saadud teadmisi analüüsida, et nende põhjal õigeid järeldusi teha. See aitab meil ’käia tarkuses’ (Õpetussõnad 28:26).

Kaine mõistusega on tihedalt seotud mõõdukus. Ehkki me võime soovida võtta endale hulgaliselt kohustusi, ei tohi me minetada head otsustusvõimet ega ületada oma võimete piire. Tõsi küll, apostel Paulus soovitab meil olla „ikka innukad Issanda töös” (1. Korintlastele 15:58). Siiski peaks seda manitsust tasakaalustama Koguja 9:4 põhimõte: „Elus koer on parem kui surnud lõvi!” Kui me Jehoovat teenime ja oma tervise eest vajalikul määral hoolt kanname, võime elada kauem ja jääda tegusaks. Kaine mõistuse abil saame leida aruka tasakaalu, mis võimaldab meil vajalikud asjad ära teha, ilma et me kaotaksime rõõmu. Jah, kainest mõistusest on igati kasu.

[Pilt lk 14]

Piibel on rikkalik praktiliste nõuannete allikas

[Pilt lk 15]

Kainet mõistust saab arendada tähelepanekute, harjutamise ja kogemuste najal