Jehoova kaitseb neid, kes temale loodavad

„Sinu heldus ja su tõde hoidku mind alati!” (LAUL 40:12)

1. Mida kuningas Taavet Jehoovalt palus ja kuidas on tema palve täitumine tagatud?

MUISTSE Iisraeli kuningas Taavet ’ootas Jehoovat suure ootusega’ ning sõnas: „Ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist” (Laul 40:2). Taavet oli korduvalt omast käest näinud, kuidas Jehoova hoidis ja kaitses neid, kes Teda armastasid. Sellepärast Taavet palus, et Jehoova hoiaks teda alati (Laul 40:12). Taavet, kes arvati nende ustavate meeste ja naiste hulka, kellele on antud tõotus „paremale ülestõusmisele”, on praegu turvalises paigas Jehoova mälus ning ootab seda tasu (Heebrealastele 11:32–35). Seega on Taaveti tulevik parimal viisil kindlustatud. Tema nimi on kirja pandud Jehoova „mälestusraamatusse” (Malakia 3:16).

2. Kuidas aitab Pühakiri meil mõista seda, mida tähendab Jehoova kaitse?

² Ehkki need ustavad, keda mainitakse kirjas heebrealastele 11. peatükis, elasid enne Jeesus Kristuse maiseid elupäevi, oli nende elu kooskõlas tema õpetusega: „Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks” (Johannese 12:25). Niisiis on selge, et Jehoova kaitse ei tähenda pääsemist kannatustest või tagakiusamisest. See tähendab kaitset vaimses mõttes, et inimene võiks säilitada head suhted Jumalaga.

3. Mis tõendab, et Jehoova kaitses Kristus Jeesust, ja mis oli selle tulemuseks?

³ Jeesust ennast kiusati ägedalt taga ja tema vastu esitati süüdistusi ning lõpuks läks ta vastastel koguni korda ta kõige häbiväärsemal ja piinarikkamal viisil hukata. Siiski ei tähendanud see seda, et Jumal oleks murdnud oma lubadust Messiat kaitsta (Jesaja 42:1–6). Jeesuse ülesäratamine kolmandal päeval pärast tema häbiväärset surma tõestab, et Jehoova oli kuulnud tema tungivat abipalvet, nagu ta oli kuulnud ka Taaveti palvet. Vastuseks andis Jehoova Jeesusele jõudu laitmatuks jääda (Matteuse 26:39). Kuna Jehoova kaitses teda sel moel, sai Jeesus surematuse taevas ja miljonitel  inimestel, kes tema lunastusohvrisse usku ilmutavad, on väljavaade elada igavesti.

4. Mida kinnitatakse võitud kristlastele ja „teistele lammastele”?

⁴ Me võime olla kindlad, et Jehoova tahab ja suudab meie ajal niisamuti oma teenijaid kaitsta, nagu ta tegi seda Taaveti ja Jeesuse päevil (Jakoobuse 1:17). Need suhteliselt vähesed Jeesuse võitud vennad, kes praegu maa peal elavad, võivad usaldada Jehoova tõotust: „Kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärand ... on taevas talletatud teile, keda usu kaudu Jumala väes hoitakse päästeks, mis on viimsel ajal valmis ilmuma” (1. Peetruse 1:4, 5, P 1997). „Teised lambad”, kel on maine lootus, võivad samuti usaldada Jumalat ja tema tõotust, mille ta andis laulukirjutaja kaudu: „Armastage Jehoovat, kõik tema vagad! Jehoova varjab [„hoiab”, UT 1989] ustavaid” (Johannese 10:16; Laul 31:24).

Vaimselt kaitstud

5., 6. a) Kuidas on Jumala rahvast tänapäeval kaitstud? b) Millistes suhetes on Jehoovaga võitud kristlased ja maise lootusega kristlased?

⁵ Jehoova on teinud korraldusi selleks, et tänapäeval oma rahvast vaimselt kaitsta. Ehkki ta ei kaitse neid tagakiusamise, eluraskuste ja tragöödiate eest, on ta lojaalselt andnud neile vajalikku abi ja julgustust, et kaitsta tema ja nende vahelisi lähedasi suhteid. Jumala rahvas on rajanud need suhted usule Jehoova armastavasse lunastuskorraldusse. Mõned neist ustavatest kristlastest on võitud Jumala vaimuga, et nad saaksid tulevikus Kristuse kaasvalitsejateks taevas. Nad on õigeks mõistetud kui Jumala vaimsed pojad ja nende kohta käivad sõnad: „[Jumal] on [meid] päästnud pimeduse võimusest ja on meid asetanud oma armsa Poja riiki. Temas on meil lunastus, pattude andekssaamine” (Koloslastele 1:13, 14).

⁶ Miljonitele teistele ustavatele kristlastele kinnitatakse, et nemadki võivad saada lunastusohvrist kasu. Piiblis on öeldud: „Inimese Poeg ei ole tulnud ennast laskma teenida, vaid ise teenima ja andma oma hinge lunaks paljude eest!” (Markuse 10:45). Need kristlased ootavad pikisilmi aega, mil nad pääsevad „Jumala laste au vabadusse” (Roomlastele 8:21). Seni aga hindavad nad väga oma sõprust Jumalaga ja püüavad siiralt seda sõprussuhet tugevdada.

7. Kuidas kaitseb Jehoova tänapäeval oma rahva vaimset heaolu?

⁷ Jehoova kaitseb oma rahva vaimset heaolu näiteks nii, et harib neid pidevalt.  See võimaldab neil tõest järjest täpsemaid teadmisi omandada. Jehoova annab kestvalt õpetust oma Sõna, organisatsiooni ja püha vaimu kaudu. „Ustava ja mõistliku sulase” juhtimise all on Jumala rahvas kogu maailmas otsekui üks rahvusvaheline perekond. Sulaseklass hoolitseb Jehoova teenijate pere vaimsete vajaduste eest ja kui vaja, isegi füüsiliste vajaduste eest, tegemata vahet inimeste rahvusel või ühiskondlikul positsioonil. (Matteuse 24:45.)

8. Milles on Jehoova kindel seoses talle lojaalsete inimestega ja mida ta neile kinnitab?

⁸ Nii nagu Jehoova ei pakkunud Jeesusele füüsilist kaitset vaenlaste rünnakute eest, ei kaitse ta kristlasi sel moel ka tänapäeval. See aga ei ole mingi märk Jumala meelepahast. Kaugel sellest! See hoopis rõhutab Jumala kindlat usaldust oma teenijate vastu, et nad hoiavad kõikehõlmavas vaidlusküsimuses tema poolele (Iiob 1:8–12; Õpetussõnad 27:11). Jehoova ei jäta kunagi maha neid, kes on talle lojaalsed, „sest Jehoova armastab õiglust ega hülga oma vagasid; need hoitakse igavesti” (Laul 37:28).

Meid kaitsevad Jehoova heldus ja tõde

9., 10. a) Mismoodi Jehoova tõde tema rahvast kaitseb? b) Kuidas näitab Piibel, et Jehoova kaitseb talle lojaalseid inimesi oma heldusega?

⁹ Oma palves, mis on üles tähendatud Laulus 40, palus Taavet, et Jehoova heldus ja tõde teda hoiaksid. Jehoova tõde ja õiglusearmastus nõuavad seda, et ta annaks selgelt teada oma mõõdupuud. Kes nende mõõdupuude järgi elavad, on suures osas kaitstud hädade, kartuste ja probleemide eest, mida kogevad inimesed, kes neid mõõdupuid ignoreerivad. Näiteks võime ennast ja oma lähedasi kaitsta mitmete südamevalu tekitavate probleemide eest, kui hoidume uimastite ja alkoholi kuritarvitamisest, juhuslikest seksuaalvahekordadest ja vägivaldsest eluviisist. Ja isegi neile, kes kalduvad kõrvale Jehoova tõeteelt – nagu Taavet mõnikord –, kinnitatakse, et Jumal on ikka „peidupaigaks” kahetsevatele patustanutele. Sellised inimesed võivad rõõmuga hüüda: „Sa hoiad mind õnnetuse [„ahastuse”, UT 1989] eest.” (Laul 32:7.) Kas ei väljendu selles imeliselt Jumala heldus!

¹⁰ Teiseks näitab Jumala heldust see, et ta manitseb oma teenijaid hoidma end lahus sellest kurjast maailmast, mille ta peagi hävitab. Meile on öeldud: „Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. Kui keegi maailma armastab, siis ei ole Isa armastust tema sees. Sest kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast.” Kui me  seda manitsust tähele paneme ja tegutseme vastavalt, on meie elu sõna otseses mõttes igavesti kaitstud, sest piiblisalm jätkab: „Ja maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti.” (1. Johannese 2:15–17.)

Meid kaitsevad mõtlemisvõime, vahetegemisvõime ja tarkus

11., 12. Selgita, kuidas kaitsevad meid mõtlemisvõime, vahetegemisvõime ja tarkus.

¹¹ Taaveti poega Saalomoni inspireeriti kirjutama nende kohta, kes tahavad pälvida Jehoova heakskiitu: „Mõtlemisvõime ise valvab su üle, vahetegemisvõime kaitseb sind.” Lisaks ta innustas: „Taotle tarkust ... Ära seda hülga, siis see hoiab sind; armasta seda, siis see kaitseb sind!” (Õpetussõnad 2:11, UM; 4:5, 6.)

¹² Me kasutame mõtlemisvõimet, kui mõtiskleme selle üle, mida oleme Jumala Sõnast õppinud. Nõnda tehes areneb meil parem vahetegemisvõime, nii et võime seada õigeid prioriteete. See on väga oluline, sest nagu suurem osa meist teab – võimalik, et isikliku kogemuse kaudu – põhjustab probleeme see, kui seatakse kas teadlikult või tahtmatult ebatarku prioriteete. Saatana maailm ahvatleb meid rikkuse, kuulsuse ja võimuga, samas kui Jehoova tõstab esile palju olulisemaid vaimseid väärtusi. Kui vaimseid asju ei peeta materiaalsetest tähtsamaks, võivad perekonnad laguneda, sõprussuhted puruneda ja vaimsed eesmärgid tuhmuda. Siis ei jää inimesel midagi muud üle, kui tunnistada kurba tõde, mida Jeesus mainis: „Mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga oma hingele kahju teeks?” (Markuse 8:36). Tarkus paneb meid järgima Jeesuse nõu: „Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:33).

Oht muutuda enesekeskseks

13., 14. Mida tähendab enesekesksus ja miks pole tark selline olla?

¹³ Inimesed on oma loomu poolest huvitatud iseendast. Ent kui isiklikud soovid ja huvid saavad elus kõige tähtsamaks, ei jää hädad tulemata. Sellepärast, et oskaksime kaitsta oma sõprust Jehoovaga, õpetab ta meid vältima enesekesksust. See sõna tähendab, et inimest köidavad üksnes  omaenda soovid, vajadused või huvid. Kas ei käi see kirjeldus paljude inimeste kohta tänapäeval? Piiblis ongi ennustatud, et Saatana kurja maailma „viimseil päevil” on inimesed „enesearmastajad” (2. Timoteosele 3:1, 2).

¹⁴ Kristlased mõistavad, et on tark järgida Piibli käsku tunda teiste vastu huvi, armastades neid kui iseennast (Luuka 10:27; Filiplastele 2:4). Üldiselt arvatakse, et see pole praktiline, aga ometi on see oluline, kui tahame, et meie abielu oleks õnnelik, peresuhted oleksid korras ja et meil oleks häid sõpru. Seega, üks tõeline Jehoova teenija ei tohiks kunagi lubada loomupärasel huvil iseenda vastu hakata oma elus domineerima palju tähtsamate asjade üle. Eeskätt on nendeks kõik, mis on seotud tema Jumala Jehoova teenimisega.

15., 16. a) Milleni võib viia enesekeskne hoiak ja keda sa näiteks tooksid? b) Mida teeb tegelikult inimene, kes on kiire teiste üle kohut mõistma?

¹⁵ Enesekeskse hoiakuga inimene võib hakata end õigeks pidama, mis omakorda võib muuta ta kitsarinnaliseks ja ülbeks. Piibel ütleb õigesti: „Oh inimene, kes kohut mõistad, ole sa kes tahes, ei ole sul mingit vabandust! Sest milles sa kohut mõistad teise üle, sessamas sa mõistad iseenese hukka; sest sina, kes teist hukka mõistad, teed ise sedasama!” (Roomlastele 2:1; 14:4, 10). Jeesuse päevil elanud usujuhid olid oma õiguses nii veendunud, et arvasid võivat hukka mõista Jeesust ja tema järelkäijaid. Sellega tegid nad end kohtumõistjaks. Olles pimedad oma puuduste suhtes, mõistsid nad tegelikult iseennast hukka.

¹⁶ Juudas, Jeesuse jünger, kes ta reetis, võttis endale õiguse teiste üle kohut mõista. Ükskord Betaanias oli Juudale väga vastumeelt see, et Laatsaruse õde Maarja Jeesust salviga võidis. Ta väljendas oma nördimust, küsides: „Mispärast ei ole see salv ära müüdud kolmesaja teenari eest ja raha antud vaestele?” Piibli jutustus selgitab edasi: „Aga seda ta ei öelnud, et ta vaestest hoolis, vaid et ta oli varas ja ta käes oli kukkur, ja ta kõrvaldas, mis sisse pandi.” (Johannese 12:1–6.) Ärgem meie kunagi muutugem sellisteks nagu Juudas või usujuhid, kes olid kiired teiste üle kohut mõistma, mida tehes nad mõistsid tegelikult iseennast hukka.

17. Too näide selle kohta, millist ohtu kujutab endast hooplemine või liigne enesekindlus.

¹⁷ Kahjuks langesid mõned algkristlased, ehkki nad ei olnud vargad nagu Juudas, uhkuse ohvriks ja hakkasid hooplema. Jakoobus kirjutas nende kohta: „Te kiitlete oma hooplemisega.” Seejärel ta lisas: „Kõik niisugune kiitlemine on paha.” (Jakoobuse 4:16.) On ennasthävitav kiidelda oma saavutustega või eesõigustega Jehoova teenistuses (Õpetussõnad 14:16, P 1997). Meil on meeles, mis juhtus apostel Peetrusega, kes kord liiga enesekindlalt kiitles: „Kui ka kõik sinust taganevad, ei tagane mina mitte ilmaski! ... Kui ma sinuga peaksin ka surema, ei salga ma sind mitte!” Meil ei ole tegelikult mitte millegagi kiidelda. Kõik, mis meil on, on tänu Jehoova heldusele. Selle meelespidamine aitab meil hoiduda hooplemast. (Matteuse 26:33–35, 69–75.)

18. Kuidas suhtub Jehoova uhkusesse?

 ¹⁸ „Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust!” öeldakse meile. Miks see nii on? Jehoova vastab: „Ma vihkan kõrkust ja ülbust.” (Õpetussõnad 8:13; 16:18.) Pole ime, et Jehoovat ärritas Assüüria kuninga „südame ülbus” ja „suureliste silmade kõrkus” (Jesaja 10:12). Jehoova nõudis temalt aru. Peagi nõutakse aru kogu Saatana maailmalt, sealhulgas selle uhketelt ja ennast täis valitsejatelt, nii nähtavatelt kui nähtamatutelt. Ärgem meie kunagi peegeldagem Jehoova vastaste isemeelset hoiakut!

19. Mis mõttes on Jumala rahvas uhke, ent ometi alandlik?

¹⁹ Tõelistel kristlastel on igati põhjust olla uhked selle üle, et nad on Jehoova teenijad (Jeremija 9:23). Samas on neil ka igati põhjust jääda alandlikuks. Miks? Sest „kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23). Niisiis, et jääda Jehoova teenijaks, tuleb meil olla samasuguse hoiakuga, nagu oli Paulus, kes ütles: „Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast mina olen suurim” (1. Timoteosele 1:15).

20. Kuidas kaitseb Jehoova oma rahvast praegu ja kuidas kaitseb ta neid tulevikus?

²⁰ Kuna Jehoova rahvas jätab meeleldi omaenda huvid tagaplaanile ja seab esiplaanile kõik Jumalaga seonduva, võime olla kindlad, et Jehoova kaitseb neid vaimselt ka edaspidi. Samuti võime olla kindlad, et kui jõuab kätte suur viletsus, ei paku Jehoova oma rahvale mitte ainult vaimset, vaid ka füüsilist kaitset. Jumala uude maailma jõudes võib tema rahvas hüüda: „Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks! See on Jehoova, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest” (Jesaja 25:9).

Kas sa mäletad?

• Kuidas kaitsti kuningas Taavetit ja Jeesus Kristust?

• Kuidas on Jehoova rahvas tänapäeval kaitstud?

• Miks me ei tohiks iseennast liiga tähtsaks pidada?

• Mille üle me võime olla uhked, ent miks peaksime jääma alandlikuks?

[Küsimused]

[Pildid lk 9]

Kuidas kaitses Jehoova Taavetit ja Jeesust?

[Pildid lk 10, 11]

Mil moel Jehoova tänapäeval oma rahvast vaimselt kaitseb?

[Pildid lk 12]

Ehkki me oleme uhked, et teenime Jehoovat, peame alati jääma alandlikuks