Kuhu see maailm suundub?

ÜKSMEELNE MAAILM – see kõlab hästi. Kes seda ei sooviks? Tõesti, üksmeelest ja ühtsusest on palju räägitud. Ikka ja jälle saavad maailma tippjuhid kokku ja arutavad seda teemat. 2000. aasta augustis kohtus rohkem kui 1000 usujuhti ÜRO Millenniumi Maailma Rahutippkohtumisel. Nad püüdsid leida lahendusi maailmas aset leidvatele konfliktidele. Ent tippkohtumise meeleolud ise peegeldasid maailmas valitsevaid vastuolusid. Muslimite vaimulik-õigusteadlane mufti Jeruusalemmast keeldus kohale tulemast, kuna kutsutud oli ka juudi rabi. Mõned teised osalejad tundsid end solvatuna, kuna dalai-laama polnud kaheks esimeseks päevaks kutsutud, et mitte pahandada Hiinat.

2003. aasta oktoobris arutasid Vaikse ookeaniga piirnevad riigid maailma julgeoleku küsimusi Aasia – Vaikse Ookeani Majanduskoostöö (APEC) tippkohtumisel Tais. 21 maa esindajad tõotasid teha lõpu terroristlikele rühmitustele ja leppisid kokku selles, kuidas suurendada üleilmselt julgeolekut. Siiski pahandasid mitmed  konverentsi delegaadid ühe peaministri märkuste üle, mida võeti kui vihast rünnakut juutide aadressil.

Miks pole üksmeelt?

Kuigi maailma ühendamisest räägitakse palju, pole tegelikke tulemusi eriti näha. Miks tundub, et ka 21. sajandil jääb üksmeelne maailm saavutamatuks eesmärgiks, kuigi paljud on selle heaks kõvasti tööd teinud?

Ühe riigi peaminister, kes osales APEC-i tippkohtumisel, vastas sellele osaliselt, öeldes, et „asi on rahvuslikus uhkuses”. Tõesti, inimühiskond on äärmiselt natsionalistlik. Iga rahvus või etniline grupp püüdleb ihaldatud enesemääramise poole. Rahvuslik sõltumatus ühes võitlusvaimu ja ahnusega on üsna plahvatusohtlik kombinatsioon. Kui rahvuslikud huvid lähevad vastuollu üleilmsetega, siis jäävad paljudel juhtudel peale rahvuslikud huvid.

Natsionalismi kohta sobivad hästi Piibli laulukirjutaja sõnad „hukkav katk” (Laul 91:3). See on inimkonnale nagu nuhtlus, mis on toonud äraütlemata palju kannatusi. Natsionalism ühes sellest tuleneva vihkamisega teiste rahvaste vastu on eksisteerinud sajandeid. Tänapäeval põhjustab natsionalism ikka veel lahknemist ja inimvalitsejad pole suutnud seda peatada.

Paljud võimud tunnustavad, et natsionalism ja omakasu on maailma probleemide juured. Näiteks ÜRO endine peasekretär U Thant täheldas: „Paljud probleemid on põhjustatud eelkõige valedest hoiakutest ... Nende hulgas kitsarinnalisest natsionalismist – ikkagi minu riik, olgu sellel siis õigus või mitte.” Praegugi mõtlevad rahvad samamoodi vaid iseenda huvidele ja nõuavad järjest valjemini iseseisvust. Need, kes on selle saavutanud, ei soovi sellest vähimatki loovutada. „International Herald Tribune” täheldas Euroopa Liidu kohta: „Rivaalitsemine ja usaldamatus jäävad Euroopa poliitika peamisteks iseloomustavateks joonteks. Enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest peab täiesti vastuvõtmatuks, et  mõni teine riik saab suurema mõjuvõimu ja asub juhtpositsioonile.”

Jumala Sõna Piibel kirjeldab õigesti seda, mis tulemus on inimvalitsuste tegevusel: „Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha” (Koguja 8:9). Killustades maailma eraldi riikideks, on inimrühmad ja ka üksikisikud täide viinud Piibli põhimõtte: „Kes end eraldab, otsib, mida ta himustab; kõige jõuga tülitseb ta.” (Õpetussõnad 18:1, P 1997).

Meie Looja, kes teab, mis on meile parim, pole kunagi eesmärgiks seadnud, et inimesed ise endi üle valitseksid ja valitsusi looksid. Nõnda tehes on inimesed ignoreerinud Jumala eesmärki ja tõsiasja, et kõik kuulub temale. Laul 95:3–5 ütleb: „Jehoova on suur Jumal ja suur kuningas üle kõigi jumalate! Tema käes on maa sügavused ja tema päralt on mägede tipud! Tema oma on meri, sest tema on selle teinud, ja tema käed on valmistanud kuiva maa!” Jumal on õiguspärane Suverään, kelle võimu kõik peaksid tunnustama. Taotledes omaenda sõltumatut valitsust, on rahvad töötanud tema tahte vastu (Laul 2:2).

Mida läheb vaja?

Ainus viis, kuidas saavutada maailmas üksmeelt, oleks luua üks maailmavalitsus, mis tegutseks kõigi inimeste huvides. Paljud inimesed tunnustavad seda. Siiski otsitakse lahendust tihti valest paigast. Paljud kommentaatorid, sealhulgas usujuhid, on õhutanud inimesi lootma sellele, et ÜRO suudab ühendada maailma. Siiski pole inimeste organisatsioonid, kui üllad nende ideaalid ka poleks, mitte kunagi suutnud lahendada inimkonna rahvusvahelisi probleeme. Pigem on paljud sellised organisatsioonid peegeldanud neidsamu ebakõlasid, mis eksisteerivad eri rahvaste vahel.

Piibel hoiatab, et me ei loodaks lahenduste otsimisel inimeste peale: „Ärge lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!” (Laul 146:3). Kas see näitab, et üksmeelse maailma otsingud viivad tupikusse? Sugugi mitte. Lahendus on aga hoopis mujal.

Paljud ei tea, et Jumal on juba loonud oma valitsuse, mis on suuteline ühendama maailma. Piibel ütleb Jehoova Jumala kohta: „„Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele!” Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks!” (Laul 2:6, 8). Pane nendest salmidest tähele, et Jehoova Jumal on ametisse seadnud kuninga, kellele ta viitab salmis 7 kui oma Pojale. See pole keegi muu kui Jumala tähelepanuväärseim vaimne Poeg Jeesus Kristus, kellele on antud autoriteet kõigi rahvaste üle.

Kuidas rajatakse üksmeelne maailm

Enamik inimesi ei tunnusta seda taevast valitsust, mille Jumal on loonud. Rahvad hoiavad visalt kinni oma õigusest iseseisvusele. Kuid Jumal ei salli neid, kes keelduvad tunnustamast tema ülemvõimu ja tema rajatud valitsust. Selliste keeldujate kohta ütleb Laul 2:9: „Sa [Poeg Jeesus Kristus] peksad nad puruks raudkepiga, sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad!” Kas siis rahvad tunnustavad seda või mitte, marsivad nad praegu teel, mis viib kokkupõrkeni Jumalaga. Piibli viimane raamat räägib, et „kõige ilmamaa kuningad” kogutakse kokku „sõtta kõigeväelise Jumala suureks päevaks” (Ilmutuse 16:14). Nendele riikidele ja nende lahknemisi põhjustavatele teguviisidele tehakse lõpp. Selle tulemusel saab Jumala valitsus takistamatult tegutseda.

Universumi ülemvalitseja Jehoova Jumal ilmutab oma Poja kaudu targalt enda väge, et ellu viia maailma ühendamiseks vajalikud muutused. Jumala valitsus toob tõelise  ühtsuse ja toob õnnistusi kõigile õiglusearmastajatele. Miks mitte võtta pisut aega ja lugeda Piiblist Laulu 72. Selles on prohvetlik pilt sellest, mida Jumala Poja valitsus teeb inimkonna heaks. Inimesed elavad siis kogu maailmas tõelises üksmeeles ja kõik probleemid – rõhumine, vägivald, vaesus ja muud hädad – on kadunud.

Praeguses killustatud maailmas arvavad paljud, et selline lootus on ebarealistlik. Kui väga nad küll eksivad. Jumala tõotused pole kunagi nurjunud ja seda ei juhtu ka tulevikus (Jesaja 55:10, 11). Kas sa sooviksid nende täitumist oma silmaga näha? See on tõesti võimalik. Tegelikult on juba praegu grupp inimesi selliseks eluks valmistumas. Need on inimesed kõigist rahvastest, kes selle asemel et omavahel võidelda, alluvad üksmeelselt Jumala ülemvõimule (Jesaja 2:2–4). Neid tuntakse kui Jehoova tunnistajaid. Miks mitte võtta nende kutse vastu ja minna nende koguduse koosolekule? Sa kohtad seal toredaid inimesi, kes aitavad meeleldi tunnustada ka sul Jumala ülemvõimu ja saada osa igavesti kestvast ühtsusest.

[Pildid lk 7]

Inimesed kõigist rahvastest valmistuvad eluks üksmeelses maailmas

[Pildi allikaviide lk 4]

Saeed Khan/AFP/Getty Images

[Piltide allikaviited lk 5]

Leinav naine: Igor Dutina/AFP/Getty Images; meeleavaldajad: Said Khatib/AFP/Getty Images; soomusautod: Joseph Barrak/AFP/Getty Images