Kui abielus tuleb ette lahkarvamusi

ÜKSKI mõistlik abieluinimene ei tunne rõõmu abielutülidest, kuid sellest hoolimata on need väga tavalised. Tüüpiline situatsioon on selline, et üks abikaasadest ütleb midagi, mis teist ärritab. Hääled kõrgenevad, pahameel kasvab ning teineteist hakatakse sarkastiliste märkustega süüdistama. Seejärel saabub rusuv vaikus – kumbki ei ava kangekaelselt suud. Mingi aja pärast viha siiski lahtub ja abikaasad vabandavad teineteise ees. Rahu on jalule seatud – vähemalt kuni järgmise konfliktini.

Abikaasadevahelise nääkluse kohta on tehtud lõputult naljalugusid ja lõbusaid telesaateid, kuid tegelikkus on naljast kaugel. Piibli õpetussõna ütleb: „Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid” (Õpetussõnad 12:18). Tõepoolest, sapine kõne võib tekitada emotsionaalseid haavu, mis teevad valu veel kaua pärast tüli lõppu. Vaidlus võib viia ka vägivallani (2. Moosese 21:18).

Muidugi on inimesed ebatäiuslikud ja seepärast on mõningad abieluprobleemid möödapääsmatud (1. Moosese 3:16; 1. Korintlastele 7:28). Ent sagedasi ja suuri tülisid ei tohiks normaalseks pidada. Eksperdid on leidnud, et sage tülitsemine suurendab abielulahutuse tõenäosust. Järelikult on äärmiselt tähtis, et õpiksite koos abikaasaga lahkhelisid rahumeelselt lahendama.

Olukorra analüüs

Kui sinu abielu laastavad pidevalt tülid, siis püüa kõigepealt kindlaks teha, kas teie konfliktidel on kujunenud välja teatav muster. Mis tavaliselt juhtub, kui olete abikaasaga mingis küsimuses eri meelt? Kas vestlus väljub kiiresti kontrolli alt ning te hakkate solvanguid ja süüdistusi pilduma? Kui see on nii, siis mida sa võiksid ette võtta?

Esiteks uuri ausalt iseennast. Kas sina ise oled tüli paisumisele kaasa aidanud? Kas sa lähed kergesti endast välja? Kas oled loomu poolest vaidlushimuline? Kuidas sinu abikaasa sind iseloomustaks? Viimast küsimust on tähtis arvesse võtta, sest teil võib abikaasaga olla erinev arvamus selles suhtes, mida tähendab olla vaidlushimuline.

Oletagem, et su abikaasa on rohkem kinnise loomuga, sina aga väljendad end otsekoheselt ja väga emotsionaalselt. Sa võid vastu väita: „Kui ma üles kasvasin, siis meie peres suhtlesid kõik just niimoodi. See pole mingi vaidlemine!” Sinu jaoks ehk polegi. Ent sinu abikaasale võib tunduda su vaoshoidmatu otsekohesus solvava ja ägeda vastuvaidlemisena. Juba ainuüksi teadmine, et teil abikaasaga on erinevad suhtlemisviisid, aitab arusaamatusi vältida.

Pea ka meeles, et vaidlemine ei väljendu ainult hääle valjuses. Paulus kirjutas kristlastele: „Kisa ja pilge jäägu teist kaugele ära” (Efeslastele 4:31). „Kisa” viitab kõrgendatud häälele, „pilge” aga sõnumi sisule. Sellest küljest vaadatuna võivad isegi sosinal öeldud sõnad õhutada vaidlust ja riidu, kui need teist ärritavad või alandavad.

Eelnevat silmas pidades mõtle veel kord järele, kuidas te abikaasaga lahkarvamusi  lahendate. Kas sa kipud vaidlema? Nagu näha, sõltub selle küsimuse õige vastus suuresti sinu abikaasa arvamusest. Ära pea oma abikaasat liiga tundlikuks, vaid püüa end näha tema silmade läbi ning vajaduse korral ennast parandada. Paulus kirjutas: „Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu!” (1. Korintlastele 10:24).

„Vaadake siis, kuidas te kuulate!”

Üks teine erimeelsuste lahendamise abinõu peitub Jeesuse sõnades: „Vaadake siis, kuidas te kuulate!” (Luuka 8:18, UT 1989). On küll tõsi et, Jeesus ei rääkinud sel korral abikaasadevahelisest suhtlemisest, kuid see põhimõte kehtib selgi puhul. Kuidas sa oma abikaasat kuulad? Kas sa üldse kuulad? Kas sa lõpetad tema jutu kiirete lahenduste pakkumisega, ilma et oleksid probleemist täielikult aru saanud? „Kui keegi vastab enne ära kuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi!” ütleb Piibel (Õpetussõnad 18:13). Seega, kui teil tekib mingi lahkarvamus, tuleb teil abikaasaga asjad selgeks rääkida ja teineteist tõepoolest kuulata.

Selle asemel et oma abikaasa seisukohta alahinnata, püüa olla kaastundlik (1. Peetruse 3:8). Vanakreeka sõna, mis on tõlgitud selles salmis vastega „kaastundlik”, viitab koos teise inimesega kannatamisele. Kui su abikaasa on millegi pärast murelik, siis peaksid sa osavõtlik olema. Püüa näha olukorda tema vaatevinklist.

Ilmselt tegi jumalakartlik Iisak just niiviisi. Piibel räägib, et tema abikaasa Rebeka oli väga mures nende poja Jaakobi pärast. Rebeka ütles Iisakile: „Ma olen elust tüdinud hetiiditaride pärast. Kui Jaakob võtab naise hetiiditaride hulgast, selle maa tütreist, niisuguse nagu need, mis elu mul siis on?” (1. Moosese 27:46).

Võib arvata, et murest murtuna tegi Rebeka probleemi suuremaks, kui see oli. Kas ta tegelikult ikka oli oma elust tüdinud? Kas ta oleks tõepoolest tahtnud surra, kui ta poeg oleks mõne hetiiditariga abiellunud? Ilmselt mitte. Kuid Iisak ei pidanud Rebeka tundeid tühiseks. Ta nägi, et Rebekal on muretsemiseks põhjust, ja tegutses sellele vastavalt (1. Moosese 28:1). Kui sinu abikaasa järgmine kord oma muredest räägib, siis tee niisamuti. Selle asemel et tema muret tühiseks pidada ja kõrvale lükata, kuula oma abikaasat, pea lugu tema seisukohast ja käitu kaastundlikult.

Tähtis on kuulata ja mõista

Piibli õpetussõna ütleb: „Arukus teeb inimese pikameelseks” (Õpetussõnad 19:11). Konflikti haripunktis kipume äkiliselt reageerima abikaasa iga terava sõna peale. Ent tavaliselt see ainult süvendab probleemi. Kui sa oma abikaasat kuulad, siis ära piirdu kõigest sõnade kuulamisega, vaid püüa ka mõista sõnade taga olevaid tundeid. Abikaasa tunnetest arusaamine  aitab sul pahandavatest asjaoludest üle olla ja probleemi juurteni jõuda.

Oletagem, et naine ütleb sulle: „Sa ei veeda kunagi koos minuga aega!” Võib-olla sa ärritud sellest ja lükkad süüdistuse tagasi, esitades mõne ilmselge fakti. Näiteks vastad sa ehk: „Eelmisel kuul ma ju olin terve pika päeva sinuga koos!” Kui sa aga kuulad naist tähelepanelikult, võid mõista, et ta ei palu sinult rohkem minuteid või tunde koosolemiseks. Ta hoopis palub sinult uut kinnitust, et sa hoolid temast ja armastad teda endiselt.

Kujutlegem nüüd olukorda, et oled abielunaine ja su mees on pahane ühe su viimase ostu pärast. „Kuidas sa võisid nii palju raha raisata?” küsib ta hämmastunult. Võib-olla tahad sa end kohe kaitsma asuda ning tood tõenduseks perekonna hea majandusliku olukorra või võrdled oma oste tema omadega. On aga vaja mõista, et su mees ei räägi tegelikult üldse kroonidest ega sentidest. Ta võib olla ärritunud hoopis sellest, et enne niisuguse suurema ostu tegemist ei küsitud tema arvamust.

Muidugi on igal abielupaaril oma tavad selles suhtes, kui palju aega koos veedetakse või kuidas ostuküsimused otsustatakse. Iva on aga selles, et kui suudame lahkheli tekkides abikaasat mõista, aitab see vihal lahtuda ja tegeliku probleemiga tegeleda. Äkilise reageerimise asemel toimi piiblikirjutaja Jakoobuse nõuande järgi: „Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima, pikaline vihale” (Jakoobuse 1:19).

Kõneledes pea meeles, et abikaasa paneb tähele su hääletooni. Piibel ütleb, et „tarkade keel on terviseks [„ravitseb”, P 1938–40]” (Õpetussõnad 12:18). Kui sul on abikaasaga mõni lahkheli, siis kas sinu sõnad teevad talle haiget või ravitsevad? Kas need loovad tõkkeid või sillutavad teed leppimisele? Nagu oleme juba näinud, vihased või äkilised sõnad vaid õhutavad riidu (Õpetussõnad 29:22).

Kui lahkarvamusest saab verbaalne poksimatš, siis tuleb rohkem vaeva näha, et keskenduda peaasjale: konflikti põhjusele, mitte teisele inimesele. Ole huvitatud pigem sellest, mida oleks õige teha, kui sellest,  kellel on õigus. Ole ettevaatlik, et su sõnad ei puhuks vaidlusleeke veelgi rohkem lõkkele. Piibel ütleb: „Haavav sõna õhutab viha” (Õpetussõnad 15:1). Tõepoolest, see mida sa ütled ja kuidas sa ütled, mõjutab seda, kas saad oma abikaasaga koostööd teha või mitte.

Eesmärk pole mitte peale jääda, vaid tüli lahendada

Konfliktolukorras on tähtis lahendus leida, mitte lahingut võita. Kuidas jõuda lahenduseni? Parim viis on otsida nõu Piiblist ja selle järgi tegutseda, ning selles osas tuleks algatust ilmutada just abielumeestel. Selle asemel et mingi probleemi suhtes kiiresti ja veendunult oma arvamust avaldada, proovi näha olukorda Jehoova silme läbi. Palveta Jumala poole ja otsi tema rahu, mis ’hoiab su südant ja mõtteid’ (Efeslastele 6:18; Filiplastele 4:6, 7). Pinguta kõvasti, et toimida nii, kuidas on hea ka sinu abikaasale, mitte vaid sulle endale (Filiplastele 2:4).

Halva olukorra teeb tihtipeale hullemaks see, kui haavatud tunded ja kontrolli alt väljunud emotsioonid hakkavad juhtima su mõtteid ja tegusid. Teisest küljest võib aga valmisolek Jumala Sõna nõuannete järgi oma asjad korda seada tuua kaasa rahu, üksmeele ja Jehoova õnnistused (2. Korintlastele 13:11). Seega, lase end juhtida „ülalt pärineval tarkusel”, ilmuta Jumala omadusi ja lõika head vilja koos teiste „rahutegijatega” (Jakoobuse 3:17, 18, P 1997).

Tõepoolest, meil kõigil tuleks õppida lahkarvamusi rahumeelselt lahendama, isegi kui see nõuab enda eelistustest loobumist (1. Korintlastele 6:7). Toimi Pauluse nõuande kohaselt, kes ütles: „Jätke ... maha see kõik: viha, ärritatavus, kurjus, pilkamine, ropud sõnad oma suust. ... te olete endid lahti riietanud vanast inimesest tema tegudega, ja olete riietunud uude inimesse” (Koloslastele 3:8–10).

Võib muidugi juhtuda, et ütled vahel midagi, mida hiljem kahetsed (Jakoobuse 3:8). Vabanda siis oma kaasa ees ja ole tulevikus tähelepanelikum. Aja jooksul võite ilmselt näha, et olete oma erimeelsuste lahendamisel suuri edusamme teinud.

[Kast/pilt lk 22]

Kolm sammu pingelise olukorra leevendamiseks

• Kuula oma abikaasat. Õpetussõnad 10:19

• Pea lugu abikaasa seisukohast. Filiplastele 2:4

• Käitu armastavalt. 1. Korintlastele 13:4–7

[Kast/pilt lk 23]

Mida sa võid kohe teha

Esita abikaasale alltoodud küsimused ja kuula tema vastuseid vahele segamata. Seejärel võiks abikaasa samad küsimused sulle esitada ja sind kuulata.

• Kas ma kipun vaidlema?

• Kas ma kuulan sind hästi või kas ma tavaliselt segan vahele, enne kui sa oled oma jutu lõpetanud?

• Kas ma väljendan ennast sinu meelest hoolimatute või vihaste sõnadega?

• Mida me mõlemad võiksime teha, et oma suhtlemisviisi parandada – seda eeskätt erimeelsuste korral?

[Pilt lk 21]

Kas sa kuulad?

[Pilt lk 22]

„Mulle tundub, et ta ei hooli minust ega armasta mind”

[Pilt lk 22]

„Sa ei veeda kunagi koos minuga aega!”

[Pilt lk 22]

„Eelmisel kuul ma ju olin terve pika päeva sinuga koos!”