Päästetud mitte üksnes tegude, vaid armu läbi
Päästetud mitte üksnes tegude, vaid armu läbi
„Teie olete armu läbi päästetud usu kaudu ... mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda.” (EFESLASTELE 2:8, 9, P 1997)
1. Mismoodi suhtuvad oma saavutustesse kristlased võrreldes teiste inimestega, ja miks?
TÄNAPÄEVAL tunnevad inimesed suurt uhkust oma saavutuste üle ja tihtipeale kiitlevad nendega. Kristlased on teistsugused. Nad ei taha tõmmata liigset tähelepanu oma saavutustele, isegi mitte sellele, mida nad on korda saatnud tõelise Jumala kummardamises. Kuigi nad rõõmustavad selle üle, mida Jehoova rahvas tervikuna korda saadab, ei tõsta nad esile oma panust selles. Nad mõistavad, et Jehoova teenimises on õiged motiivid palju tähtsamad kui isiklikud saavutused. Need, kellele kingitakse igavene elu, ei saa seda mitte oma saavutuste tõttu, vaid usu kaudu ja tänu Jumala armule. (Luuka 17:10; Johannese 3:16.)
2., 3. Millega Paulus kiitles, ja miks?
2 Apostel Paulusele oli see tõsiasi hästi teada. Kui Paulus oli kolm korda palvetanud „liha sisse antud vaia” pärast, ütles Jehoova talle vastuseks: „Sulle saab küllalt minu armust; sest vägi saab nõtruses täie võimuse!” Jehoova otsusega alandlikult nõustudes lausus Paulus: „Nii ma siis tahan meelsamini kiidelda oma nõtrustest, et Kristuse vägi asuks elama minusse.” Meilgi tasuks Pauluse alandlikku hoiakut jäljendada. (2. Korintlastele 12:7–9.)
3 Ehkki Paulus tegi märkimisväärseid kristlikke tegusid, tunnistas ta, et tema saavutuste taga ei olnud tema enda võimed. Ta märkis tagasihoidlikult: „Minule, kõige vähemale kõigi pühade seast, on see arm antud paganate seas kuulutada Kristuse äraarvamatut rikkust” (Efeslastele 3:8). Ei mingit kiitlemist ega ülbet enda teistest paremaks pidamist. „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu” (Jakoobuse 4:6; 1. Peetruse 5:5). Kas me järgime Pauluse eeskuju ja peame end alandlikult oma vendadest vähemaks?
Arvates „üksteist ülemaks kui iseennast”
4. Miks võib mõnikord olla raske arvata „üksteist ülemaks kui iseennast”?
4 Apostel Paulus andis kristlastele nõu, et nad ei teeks „midagi riiu ega tühja au pärast”, vaid arvaksid „alanduses üksteist ülemaks kui iseennast” (Filiplastele 2:3). Seda ei pruugi olla kerge teha, eriti veel, kui oleme vastutaval kohal. Raskused võivad tuleneda sellest, et oleme lasknud end mingil määral mõjutada praeguses maailmas valitsevast võistlusvaimust. Võib-olla õpetati meid juba lapsena võistlema kodus õdede-vendadega või koolis klassikaaslastega. Või kannustati meid pidevalt saama kooli esisportlaseks või parimaks õpilaseks. Loomulikult on väga hea anda mis tahes sobivas ettevõtmises oma parim. Kristlased ei tee seda aga mitte selleks, et endale tähelepanu tõmmata, vaid et tegevusest täit kasu saada ja olla ehk ka teistele kasulik. Ent soov alati esimene olla on ohtlik. Kuidas nii?
5. Milleni võib võistlusvaim viia, kui seda ei talitseta?
5 Kui inimene oma võistlusvaimu ja isekust ei talitse, võib ta muutuda lugupidamatuks ja ülbeks. Ta võib hakata kadestama teiste võimeid ja eesõigusi. Õpetussõnad 28:22 ütleb: „Kade mees tahab kiiresti saada rikkaks, aga ta ei tea, et temale puudus kätte tuleb!” Ta võib koguni jultunult püüelda positsiooni poole, millele tal pole õigust. Oma tegude õigustuseks võib ta hakata nurisema ja teistesse kriitiliselt suhtuma – niisugust suundumust peaksid aga kristlased vältima (Jakoobuse 3:14–16). Igatahes on oht, et temas areneb minakeskne hoiak.
6. Mismoodi hoiatab Piibel võistlusvaimu eest?
6 Seevastu Piibel innustab kristlasi: „Ärgem olgem ahned tühjale aule, üksteist ärritades [„üksteises võistlusvaimu õhutades”, UM], üksteist kadestades” (Galaatlastele 5:26). Apostel Johannes rääkis kaaskristlasest, kes oli ilmselt langenud sedalaadi hoiaku ohvriks. „Ma kirjutasin mõne sõna kogudusele,” ütles Johannes, „kuid Diotrefes, kes nende seas püüab olla ülem, ei võta meid vastu. Sellepärast mina, kui tulen, tuletan temale meelde teod, mida ta teeb, kui ta meid laimab kurjade sõnadega.” Kurb, kui kristlane selleni langeb. (3. Johannese 9, 10.)
7. Millest tahab kristlane hoiduda konkurentsivaimust haaratud töökohal?
7 Loomulikult pole realistlik mõelda, et kristlane saab end täielikult eemal hoida kõigist tegevustest, mis on seotud võistlusvaimuga. Näiteks võib tema ilmalik töö nõuda majanduslikku konkureerimist teiste inimeste või firmadega, kes pakuvad sarnaseid tooteid või teenuseid. Ent isegi niisugusel juhul tahab kristlane oma tööd tehes olla lugupidav, armastav ja teistega arvestav. Ta hoidub ebaseaduslikest või mittekristlikest teguviisidest ja jälgib, et tal ei oleks võiduhimulise ning halastamatu inimese maine. Ta ei arva, et mis tahes ettevõtmises on kõige tähtsam olla esimene. Kui seesugust vaimu on vaja osutada ilmalikes ettevõtmistes, kui palju enam on seda vaja õiges jumalakummardamises!
„Mitte võrreldes end teise inimesega”
8., 9. a) Miks ei ole kogudusevanematel põhjust omavahel võistelda? b) Miks käib 1. Peetruse 4:10 kõigi jumalateenijate kohta?
8 Jumalateenimises peaks kristlastel olema hoiak, mida kirjeldatakse järgmiste inspireeritud sõnadega: „Igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele [„mitte võrreldes end teise inimesega”, UM]” (Galaatlastele 6:4). Kogudusevanemad ei võistle omavahel, vaid teevad koostööd. Nad on rõõmsad selle panuse üle, mida igaüks neist saab anda koguduse heaks. Nõnda hoiduvad nad lahkmeelt tekitavast võistlemisest ja annavad ülejäänud kogudusele ühtsuse säilitamises head eeskuju.
9 Vanuse, kogemuste või sünnipäraste võimete tõttu võivad ühed vanemad olla teistest tõhusamad või sügavama arusaamisvõimega. Seetõttu on vanematel Jehoova organisatsioonis erisugused kohustused. Selle asemel et end teistega võrrelda, hoiavad nad meeles nõuannet: „Teenigu igaüks teist selle andega, mille ta on saanud, kui Jumala mõnesuguse armu head majapidajad” (1. Peetruse 4:10). Õigupoolest käib see tekst kõigi Jehoova teenijate kohta, sest nad kõik on saanud täpseid teadmisi omandada ja võivad kristlikus teenistuses osaleda.
10. Millal on meie püha teenistus Jehoovale vastuvõetav?
10 Jehoovale meeldib meie püha teenistus ainult siis, kui selle ajendiks on armastus ja andumus, mitte soov end teistest kõrgemale tõsta. Sellepärast on tähtis suhtuda tasakaalukalt enda tegevusse õige jumalakummardamise heaks. Mitte ükski inimene ei saa teise motiive õigesti hinnata, ent Jehoova on „südamete läbikatsuja” (Õpetussõnad 24:12; 1. Saamueli 16:7). Seega on hea endalt aeg-ajalt küsida: mis ajendab mind Jehoova teenistuses tegutsema? (Laul 24:3, 4; Matteuse 5:8.)
Õige suhtumine oma tegudesse
11. Milliseid küsimusi seoses teenistuses osalemisega on mõistlik arutada?
11 Mil määral me peaksime olema huvitatud oma usutegudest, kui Jehoova heakskiidu saamiseks on motiiv esmajärgulise tähtsusega? Kas sel juhul kui osaleme teenistuses õigel motiivil, on üldse vaja pidada arvet selle üle, mida ja kui palju me teeme? Need on mõistlikud küsimused, kuna me ei taha pidada arve usutegudest tähtsamaks ega soovi, et meie peamureks kristlikus teenistuses oleks hea aruanne.
12., 13. a) Miks me peame oma kuulutustöö kohta arvestust? b) Miks on meil põhjust rõõmustada, kui vaatame kuulutustöö koondaruannet?
12 Pangem tähele, mida ütleb raamat „Organiseeritud Jehoova tahte täitmiseks”: „Jeesus Kristuse esimesed järelkäijad olid huvitatud aruannetest kuulutustöö edenemise kohta (Mark. 6:30). Piibli Apostlite tegude raamat räägib, et kui nelipüha ajal jüngrite peale püha vaim välja valati, oli kohal umbes 120 inimest. Peagi kasvas jüngrite arv 3000-ni, seejärel 5000-ni. ... (Ap. t. 1:15; 2:5–11, 41, 47; 4:4; 6:7). Need teated kasvu kohta olid jüngritele kindlasti suureks julgustuseks!” Samal põhjusel püüavad Jehoova tunnistajad tänapäeval pidada täpset arvestust selle kohta, kuidas on ülemaailmselt täitunud Jeesuse sõnad: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14). Aruanded annavad realistliku pildi sellest, mida on ülemaailmsel kuulutustööpõllul korda saadetud. Need näitavad, kus vajatakse abi ning millist ja millisel hulgal kirjandust on tarvis kuulutustöö edendamiseks.
13 Seega, kuulutustöö kohta aruandeid esitades võime tõhusamalt täita oma ülesannet kuulutada Kuningriigi head sõnumit. Pealegi, kas pole julgustav kuulda, kuidas meie vendadel mujal maailmas kuulutustöö edeneb? Teated ülemaailmsest kasvust ja laienemisest toovad meile rõõmu, ajendavad rohkem tegutsema ja on tõend Jehoova õnnistusest. Kui tore on veel teada, et ülemaailmne aruanne hõlmab ka meie isiklikku aruannet! Kuigi meie oma on ülemaailmse aruandega võrreldes väike, ei jää see Jehoovale märkamata (Markuse 12:42, 43). Pea meeles, et ilma sinu aruandeta ei oleks koondaruanne täielik.
14. Mis veel peale kuulutus- ja õpetustöö kuulub Jehoova kummardamise juurde?
14 Et täita oma kohust pühendunud Jehoova teenijana, teeb iga tunnistaja ka palju sellist, mida aruandesse ei kirjutata. Näiteks ei kajastu aruandes iseseisev piibliuurimine, koosolekutel käimine ja neist osavõtt, koguduse kohustused, abivajavate kaasusklike abistamine, ülemaailmse kuningriigitöö rahaline toetamine ja nii edasi. Seega, ehkki meie kuulutustööaruanne on tähtis aitamaks meil säilitada indu kuulutustöös ja vältimaks loidust, tuleb meil näha seda õigest perspektiivist. Korralik aruanne ei ole pilet, mis tagab meie pääsu igavesse ellu.
„Agar ... tegema häid tegusid”
15. Miks on teod olulised, ehkki nad üksi ei päästa meid?
15 On selge, et ehkki teod üksi ei päästa meid, on nad ometi olulised. Sellepärast nimetatakse kristlasi rahvaks, „kes agar on tegema häid tegusid”, ja neid innustatakse pidama „üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele” (Tiitusele 2:14; Heebrealastele 10:24). Seda mõtet rõhutades lausub piiblikirjutaja Jakoobus lihtsad sõnad: „Nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda ka usk ilma tegudeta on surnud” (Jakoobuse 2:26).
16. Mis on tegudest veelgi tähtsam, ja millest me peaksime hoiduma?
16 Ehkki head teod on tähtsad, on veelgi olulisemad nende motiivid. Sellepärast on arukas aeg-ajalt oma ajendeid läbi uurida. Kuna ükski inimene ei tea täpselt teiste motiive, peaksime hoiduma teiste üle kohut mõistmast. „Kes oled sina, et sa mõistad hukka teise sulase?” küsitakse meilt ja antakse selge vastus: „Tema seisab või langeb iseenese isandale” (Roomlastele 14:4). Jehoova, meie kõigi Isand, mõistab koos oma määratud Kohtumõistja Kristus Jeesusega meie üle kohut, võttes aluseks mitte üksnes meie teod, vaid ka meie motiivid, võimalused, armastuse ja andumuse. Ainult Jehoova ja Kristus Jeesus saavad õigesti hinnata seda, kas me oleme toiminud Pauluse innustuse järgi, mis ta kristlastele ütles: „Püüa hoolega osutuda kõlbavaks Jumalale kui töötegija, kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagab õieti” (2. Timoteosele 2:15, meie kursiiv; 2. Peetruse 1:10; 3:14).
17. Miks me peaksime meeles hoidma Jakoobuse 3:17 sõnu, kui püüame anda oma parima?
17 Jehoova ootused meie suhtes on mõistlikud. Vastavalt piiblikohale Jakoobuse 3:17 on „tarkus, mis on ülalt” muu hulgas „mõistlik” (UM). Kas poleks siis tark käitumisviis ja samas ka suurepärane saavutus, kui me selles osas Jehoovat jäljendaksime? Seega ärgem oodakem iseendalt ega vendadelt midagi ebamõistlikku või saavutamatut.
18. Mida me võime oodata, kui suhtume oma tegudesse ja Jehoova armu tasakaalukalt?
18 Seni kuni me suhtume oma usutegudesse ja Jehoova armu tasakaalukalt, säilib meie rõõm, mis on Jehoova tõeliste teenijate tunnus (Jesaja 65:13, 14). Me rõõmustame selle üle, et Jehoova on oma rahvast tervikuna õnnistanud, ükskõik kui palju me ise oleme saanud teha. Pöördudes Jumala poole „palve ja anumisega ühes tänuga”, palume, et ta aitaks meil teha oma parima. Seejärel pole kahtlustki, et „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab ... [meie] südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses”. (Filiplastele 4:4–7.) Jah, meid lohutab ja julgustab teadmine, et meid ei päästa mitte üksnes teod, vaid Jehoova arm!
Selgita, miks kristlased
• ei kiitle isiklike saavutustega?
• hoiduvad võistlusvaimust?
• esitavad kuulutustööaruannet?
• hoiduvad kaaskristlaste üle kohut mõistmast?
[Küsimused]
[Pilt lk 15]
„Sulle saab küllalt minu armust”
[Pildid lk 16, 17]
Kogudusevanemad on rõõmsad selle panuse üle, mida igaüks neist annab koguduse heaks
[Pildid lk 18, 19]
Sinu aruandeta ei oleks koondaruanne täielik