Töö – kas õnnistus või needus?

„Ei ole inimesel midagi paremat kui ... lasta hingel rahuldust tunda oma vaevas.” (Koguja 2:24, P 1997)

„TÖÖPÄEVA lõpuks täiesti kurnatud.” Ühes värskes küsitluses märkis iga kolmas töötaja, et tunneb end sageli nõnda. See pole sugugi üllatav ühiskonnas, kus inimesi vaevab stress, nad töötavad kauem ja võtavad rohkem tööd koju kaasa, samas kui ülemused poetavad harva mõne tänusõna.

Masstootmise tulekuga on paljudel töölistel tekkinud tunne, et nad on kõigest kruvikesed suures masinavärgis. Inspiratsiooni ja loovust püütakse tihtipeale lämmatada. Loomulikult mõjutab see inimese suhtumist töösse. Hõlpsasti võib kaduda motivatsioon olla isiklikult oma tööst huvitatud ja vaibuda võib soov omandada häid tööoskusi. Inimesele võib töötamine vastumeelseks muutuda ning mõni võib hakata koguni oma tööd vihkama.

 Uurigem oma suhtumist

On tõsi, et me ei saa alati oma olusid muuta. Ent kas pole nii, et me saame muuta oma suhtumist? Kui avastad, et suhtud töösse mõnevõrra negatiivselt, võib olla abi sellest, kui arvestad selles asjas Jumala seisukoha ja põhimõtetega (Koguja 5:17). Paljud, kes on seda teinud, on leidnud tööst rohkem rõõmu ja rahuldust.

Jumal on Ülim Töötegija. Võib-olla ei ole me mõelnud temast kui töötegijast, aga sellena ta end Piiblis kõigepealt tutvustab. Esimene Moosese raamat algab sellega, et Jehoova loob taevad ja maa (1. Moosese 1:1). Mõtle, milliseid erinevaid rolle Jumal endale võttis, kui ta loomistööd alustas: disainer, organiseerija, insener, kunstnik, materjalide asjatundja, projekteerija, keemik, bioloog, zooloog, programmeerija, lingvist, kui nimetada vaid mõningaid. (Õpetussõnad 8:12, 22–31.)

Kui kvaliteetne oli Jumala töö? Piibli ülestähendus ütleb, et see oli „hea”, lausa „väga hea” (1. Moosese 1:4, 31). Loodu tõesti ’jutustab Jumala au’ ning meiegi peaksime teda kiitma! (Laul 19:2; 148:1.)

Jumala tööd aga ei lõppenud füüsiliste taevaste ja maa ning esimese inimpaari loomisega. Jehoova Poeg Jeesus Kristus ütles: „Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!” (Johannese 5:17). Jah, Jehoova tegutseb, ta kannab hoolt nii elava kui elutu loodu eest ja päästab ustavaid jumalateenijaid (Nehemja 9:6; Laul 36:7; 145:15, 16). Ta kasutab isegi inimesi, „Jumala kaastöölisi”, et nad aitaksid tal teatud ülesandeid täita (1. Korintlastele 3:9).

Töö võib olla õnnistus. Kas Piiblis pole mitte kirjas, et töö on needus? Kirjakohast 1. Moosese 3:17–19 võib jääda mulje, et karistuseks vastuhaku eest pani Jumal Aadama ja Eeva peale töökoorma. Esimesi inimesi hukka mõistes lausus Jumal Aadamale: „Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad.” Kas sellega mõistis ta töö täielikult hukka?

Sugugi mitte. Asi oli hoopis selles, et Aadama ja Eeva ustavusetuse pärast ei laiendatud tol ajal paradiislikku Eedeni aeda. Maapind sattus Jumala needuse alla. Eluks vajamineva saamiseks pidi inimene raske töö ja vaevaga maad harima (Roomlastele 8:20, 21).

Selle asemel et nimetada tööd needuseks, näitab Piibel, et see on õnnistus, mida kalliks pidada. Nagu eespool märkisime, on Jumal ise tubli töötegija. Luues inimesed oma näo järgi, andis Jehoova neile oskuse ja õiguse tema maist loodut juhtida (1. Moosese 1:26, 28; 2:15). See tööülesanne anti neile enne, kui Jumal tegi teatavaks sõnad, mis on kirjas 1. Moosese 3:19. Kui töö oleks neetud ja pahe, ei oleks Jehoova kunagi õhutanud inimesi seda tegema. Noal ja tema perel tuli palju tööd teha nii enne kui pärast veeuputust. Kristlikul ajajärgul innustati Jeesuse jüngreid samuti töötama (1. Tessalooniklastele 4:11).

Sellest hoolimata võib tänapäeval töö olla koormav. Stress, ohud, tüdimus, pettumus, konkurents, pettus ja ebaõiglus on vaid mõned selle „kibuvitstest ja ohakatest”. Kuid töö iseenesest ei ole needus. Kirjakohas Koguja 3:13 nimetatakse tööd ja selle tulemusi Jumala anniks. (Vaata kasti „Kuidas tulla toime tööstressiga”.)

Sa võid oma tööga Jumalat austada. Töö puhul hinnatakse alati kvaliteeti ja kõrget taset. Kvaliteet on üks olulisi aspekte piiblilises suhtumises töösse. Jumala töö on kõrgetasemeline. Ta on andnud meile andeid ja oskusi  ning ta tahab, et me neid hästi kasutaksime. Näiteks, kui muistses Iisraelis ehitati kogudusetelki, andis Jehoova Betsaleelile ja Oholiabile tarkust, mõistust ja teadmisi, mis võimaldas neil teha erilisi kunstialaseid ja praktilisi oskusi nõudvaid töid (2. Moosese 31:1–11). Nagu näha, oli Jumal väga huvitatud nende töö edenemisest, tööoskustest, tööde kujundusest ja muudest tööga seotud üksikasjadest.

See mõjutab väga tugevalt meie arusaama isiklikest võimetest ja tööharjumustest. Me näeme neid kui Jumala ande, mida ei tohiks pidada endastmõistetavaks. Seega, kristlasi manitsetakse tegema oma tööd nõnda, nagu vaataks Jumal ise nende tegevust üle: „Mida te iganes teete, seda tehke südamest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele” (Koloslastele 3:23). Jumala teenijaid innustatakse olema tööl tublid ning seetõttu muutub  kristlik sõnum töökaaslastele ja teistele köitvamaks. (Vaata kasti „Tegutse Piibli põhimõtete järgi töökohal”.)

Teades, et me võime oma tööga Jumalat austada, on hea küsida endalt, kui kvaliteetselt ja hoolikalt ma töötan. Kas Jumal on rahul sellega, mida ma teen? Kas ma olen täiesti rahul sellega, kuidas ma oma ülesandeid täidan? Kui mitte, siis võiks asja parandada (Õpetussõnad 10:4; 22:29).

Tasakaalusta tööd vaimsete asjadega. Ehkki on väga kiiduväärt kõvasti tööd teha, läheb ometi vaja veel midagi, et töös ja elus rahuldust leida. Selleks on vaimsed asjad. Kuningas Saalomon, kes tegi kõvasti tööd ja sai nautida kõiki rikkusi ja mugavusi, mida elul pakkuda oli, jõudis niisugusele järeldusele: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!” (Koguja 12:13).

On selge, et mida iganes me ka ei teeks, tuleb meil arvestada Jumala tahtega. Kas me tegutseme tema tahte järgi või hoopis selle vastaselt? Kas me püüame olla meelepärased Jumalale või iseendale? Kui me ei täida Jumala tahet, tunneme lõpuks meeleheidet, üksindust ja tühjust.

 Steven Berglas soovitas läbipõlenud juhtidel „leida mingi tegevus, millest nad on vaimustatud, ja lülitada see oma ellu”. Ei ole väärtuslikumat tegevust, kui teenida Teda, kes on andnud meile oskusi ja võimeid mõttekalt töötada. Loojale meelepärast tööd tehes ei ole meil põhjust olla rahulolematud. Jeesusele oli Jehoovalt saadud töö niisama rahuldustpakkuv ja kosutav kui toit (Johannese 4:34; 5:36). Lisaks meenutagem, et Ülim Töötegija Jehoova kutsub meid saama tema „kaastöölisteks” (1. Korintlastele 3:9).

Jumala teenimine ja vaimselt edenemine aitavad meil leida tööst rahuldust ja kanda vastutust. Kuna tööga on sageli seotud pinged, konfliktid ja nõudmised, annab sügavalt juurdunud usk ja vaimsus meile vajaminevat jõudu, et olla paremad tööandjad ja töötajad. Teisalt võib elu reaalsus selles jumalatus maailmas anda meile märku valdkondade kohta, milles meil tuleks usus kasvada (1. Korintlastele 16:13, 14).

Kui töö on tõeliseks õnnistuseks

Need, kes praegu pingutavad, et teenida Jumalat, võivad oodata aega, mil ta taastab paradiisi ja kogu maal tehakse meeldivat tööd. Jehoova prohvet Jesaja ennustas, milline on elu tol ajal: „Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja! Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele söömiseks ... mu valitud kasutavad ise oma kätetööd” (Jesaja 65:21–23).

Milliseks õnnistuseks on küll töö sel ajal! Kui sa õpid tundma Jumala tahet ja tegutsed vastavalt sellele, võid kuuluda Jehoova õnnistatute hulka ja alati „näha head kogu oma raske töö eest” (Koguja 3:13, UM).

[Väljavõte lk 8]

Jumal on Ülim Töötegija: 1. Moosese 1:1, 4, 31; Johannese 5:17

[Väljavõte lk 8]

Töö võib olla õnnistus: 1. Moosese 1:28; 2:15; 1. Tessalooniklastele 4:11

[Väljavõte lk 8]

Sa võid oma tööga Jumalat austada: 2. Moosese 31:1–11; Koloslastele 3:23

[Väljavõte lk 8]

Tasakaalusta tööd vaimsete asjadega: Koguja 12:13; 1. Korintlastele 3:9

[Kast/pilt lk 6]

KUIDAS TULLA TOIME TÖÖSTRESSIGA

Meedikud on liigitanud tööstressi kutsehaiguseks. Tööstress põhjustab haavandeid, depressiooni ja võib viia isegi enesetapuni. Jaapanlastel on selle jaoks oma termin – karoshi, ’ületöötamisest tingitud surm’.

Stressi võivad tekitada mitmed tööga seotud tegurid, näiteks muudatused tööajas või -tingimustes, tülid ülemusega, muutused töökohustustes või töö iseloomus, pensionile jäämine või vallandamine. Ühed püüavad niisugusest stressist pääseda sel teel, et vahetavad töökohta või keskkonda. Teised üritavad stressi varjata, ent see avaldub teistes eluvaldkondades, enamjaolt perekonnaelus. Mõned inimesed kannatavad emotsionaalselt, langedes depressiooni või meeleheitesse.

Kristlased on hästi ette valmistatud selleks, kuidas tööstressiga toime tulla. Piibel pakub rohkesti tähtsaid põhimõtteid, mis aitavad meil rasked ajad üle elada ning mis mõjuvad positiivselt meie vaimsele ja emotsionaalsele heaolule. Näiteks lausus Jeesus: „Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale saab küllalt omast vaevast!” Nende sõnadega julgustatakse meid keskenduma tänastele, mitte homsetele muredele. Nii ei puhu me oma probleeme liiga suureks, mis vaid kasvataks pinget. (Matteuse 6:25–34.)

On tähtis, et kristlased toetuksid Jumala, mitte iseenda jõule. Kui tunneme, et oleme murdumas, võib Jumal panna meie südamesse rõõmu ja rahu ning anda mis tahes raskusega toimetulekuks tarkust. „Saage vägevaks Issandas ja ta tugevuse jõus!” kirjutas apostel Paulus (Efeslastele 6:10; Filiplastele 4:7).

Lõppeks võivad isegi pingelised olukorrad tuua häid tulemusi. Katsumused võivad ajendada meid pöörduma Jehoova poole, otsima teda ja lootma tema peale. Need õhutavad meid ka kristlikku isiksust arendama ja pinge all vastu pidama. Paulus innustas: „Me kiitleme ka viletsustest, teades, et viletsus saadab kannatlikkuse, ja kannatlikkus saadab püsivuse ja püsivus lootuse” (Roomlastele 5:3, 4).

Seega, stress võib koguni kiirendada vaimset kasvu, mitte olla meeleheite ja kurvastuse allikaks.

[Kast/pilt lk 7]

TEGUTSE PIIBLI PÕHIMÕTETE JÄRGI TÖÖKOHAL

Kristlase hoiak ja käitumine tööl võivad muuta Piibli sõnumi köitvaks töökaaslastele ja teistele inimestele. Kirjas Tiitusele manitseb apostel Paulus inimesi, kelle olukord sarnaneb töötajatega, olema „kõiges nende [ülevaatajate] meele järgi, mitte vastu rääkida, mitte midagi näpata, vaid osutada täit head ustavust, et kaunistada kõiges Jumala, meie Õnnistegija õpetust” (Tiitusele 2:9, 10).

Vaadakem, mida kirjutas üks ärimees Jehoova tunnistajate peakorterile. Ta ütles: „Kirjutan teile, et küsida teilt luba võtta tööle Jehoova tunnistajaid. Tahan neid palgata, kuna tean täiesti kindlalt, et nad on ausad, siirad ja usaldusväärsed inimesed, kes ei peta. Jehoova tunnistajad on ainsad inimesed, keda ma täielikult usaldan. Palun teie abi.”

Kristlane Kyle töötab erakoolis sekretärina. Ühe arusaamatuse tõttu kirus üks töökaaslane teda mõnede õpilaste ees. „Pidin hoolsalt jälgima, et ma ei häbistaks Jehoova nime,” meenutab Kyle. Järgmisel viiel päeval mõtles Kyle sellele, kuidas ta saaks juhinduda Piibli põhimõtetest. Üks neist on kirjas Roomlastele 12:18: „Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega.” Ta saatis töökaaslasele meili, kus vabandas nendevahelise pinge pärast. Kyle palus töökaaslasel pärast tööd veel sinna jääda, et asjad omavahel selgeks rääkida. Kui nad seda tegid, leebus Kyle’i kolleeg ja tunnistas, et Kyle tegutses targalt. Ta lausus: „See on kindlasti kuidagi seotud sinu usuga.” Lahku minnes kallistas ta Kyle’i südamlikult. Mida Kyle sellest järeldas? „Alati on õige tegutseda Piibli põhimõtete järgi.”

[Pilt lk 4, 5]

Paljud töölised tunnevad, et nad on kõigest kruvikesed suures masinavärgis

[Allikaviide]

Japan Information Center, Consulate General of Japan in NY

[Pildi allikaviide lk 8]

Maakera: NASA photo