Esiletõstetud kohti 1. Kuningate raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti 1. Kuningate raamatust
„ÕIGETE rohkusest rahvas rõõmutseb, aga õela valitsedes rahvas ägab!” (Õpetussõnad 29:2.) Piibli 1. Kuningate raamat tõestab elavalt selle õpetussõna paikapidavust. Sellesse raamatusse on kirja pandud Saalomoni elulugu, kelle võimu ajal on Iisraelis turvaline ja külluslik elu. 1. Kuningate raamatus on ka ülestähendus Iisraeli rahva jagunemisest, mis toimus pärast Saalomoni surma. Samuti on üles loetud 14 pärast Saalomoni valitsenud kuningat, kellest ühed valitsesid Iisraeli ja teised Juuda üle. Vaid kaks neist kuningatest olid Jehoovale pidevalt ustavad. Veel räägib see raamat kuuest prohvetist, kaasa arvatud Eelijast.
Selle raamatu pani kirja prohvet Jeremija Jeruusalemmas ja Juudamaal ning see hõlmab ilmselt 129 aasta pikkust perioodi – alates aastast 1040 kuni aastani 911 e.m.a. Seda raamatut kirjutades kasutas Jeremija tõenäoliselt teisi ülestähendusi, näiteks „Saalomoni Tegude raamatut”. Need piiblivälised kirjutised pole säilinud. (1. Kuningate 11:41; 14:19; 15:7.)
TARK KUNINGAS EDENDAB RAHU JA JÕUKUST
1. Kuningate raamat algab haarava looga selle kohta, kuidas kuningas Taaveti poeg Adonija üritab isa asemel troonile tõusta. Prohvet Naatani kiire tegutsemine nurjab tema plaani ja kuningaks saab hoopis Taaveti poeg Saalomon. Jehoovale meeldib uue kuninga palve ning ta annab talle „targa ja mõistliku südame” ning lisaks „niihästi rikkust kui au” (1. Kuningate 3:12, 13). Saalomoni tarkus ei ole võrreldav kellegi teise omaga ja ta on kõigist rikkam. Iisraelis on rahu- ja jõukuseperiood.
Saalomon laseb ehitada Jehoova templi ja mitmesuguseid valitsushooneid. Jehoova teatab talle: „Ma kinnitan igaveseks su kuningriigi aujärje Iisraelis.” Tingimuseks on, et Saalomon peab jääma sõnakuulelikuks. (1. Kuningate 9:4, 5.) Tõeline Jumal hoiatab teda ka sõnakuulmatuse tagajärgede eest. Saalomon võtab aga lõpuks endale palju võõramaa naisi. Vanas eas hakkab ta nende mõjutusel ebajumalaid teenima. Jehoova annab teada, et tema kuningriik lõheneb. Aastal 997 e.m.a Saalomon sureb ning sellega lõppeb tema 40 aastat kestnud valitsusaeg. Troonile tõuseb Saalomoni poeg Rehabeam.
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:5 – Miks tahtis Adonija juba Taaveti eluajal võimu enda kätte haarata? Piibel ei vasta sellele küsimusele. Võib aga arvata, et kuna Adonija vanemad vennad Amnon ja Absalom olid surnud ning ilmselt oli surnud ka Taaveti poeg Kileab, siis Adonija võis mõelda, et nüüdseks vanima pojana on tal õigus kuningaks saada (2. Saamueli 3:2–4; 13:28, 29; 18:14–17). Kuna Adonija oli saanud enda poolele võimsa väepealiku Joabi ja tähtsa ülempreestri Ebjatari, tundis ta ilmselt üsna kindlalt, et tema trooniletõus võib õnnestuda. Piiblis ei ole kirjas, kas Adonija teadis, et Taaveti plaani kohaselt on troonipärija Saalomon. Ent Adonija ei kutsunud Saalomoni ja teisi Taaveti lojaalseid alamaid ohverdusele (1. Kuningate 1:9, 10). Seepärast võib oletada, et ta pidas Saalomoni oma rivaaliks.
1:49–53; 2:13–25 – Miks lasi Saalomon Adonija ikkagi surmata, kui ta oli talle juba andestanud? Batseba ei taibanud Adonija tegelikku motiivi, kui see kuningalt Abisagi endale naiseks palus, ent Saalomon tabas selle ära. Taavet polnud Abisagiga küll seksuaalsuhetes, kuid seda kaunist naist peeti tema liignaiseks. Tolleaegse tava järgi võis see naine saada vaid Taaveti seadusjärgse pärija omaks. Adonija tõenäoliselt mõtles, et Abisagi naiseks võttes saab ta uuesti troonile tõusta. Saalomon nägi Adonija palves auahnet plaani haarata kuningavõim ja seepärast muutis ta oma plaani andestada.
6:37–8:2 – Millal tempel pühitseti? Templi ehitus lõppes 1027. aasta kaheksandas kuus ehk Saalomoni 11. valitsusaastal. Ilmselt võtsid templi sisustamine ja muud ettevalmistustööd aega 11 kuud. Pühitsemine pidi seega toimuma 1026. aasta seitsmendas kuus. Selles ülestähenduses räägitakse lisaks templiehitusele ka muudest ehitusprojektidest, enne kui jõutakse templi pühitsemiseni, kuid seda tehakse ilmselt lihtsalt selleks, et anda ehitustöödest parem ülevaade. (2. Ajaraamat 5:1–3.)
9:10–13 – Kas Moosese Seadusega oli kooskõlas see, et Saalomon andis 20 Galilea linna Tüürose kuningale Hiiramile? Seadus, mis on kirjas 3. Moosese 25:23, 24, kehtis ilmselt vaid selle maa-ala kohta, kuhu iisraellased olid elama asunud. On võimalik, et linnades, mis Saalomon Hiiramile kinkis, elasid mitteiisraellased, ehkki need paiknesid Tõotatud Maal (2. Moosese 23:31). Ent Saalomoni tegu võis viidata samuti sellele, et ta ei järginud korralikult Seadust – hankis ta ju endale ka rohkesti hobuseid ja võttis palju naisi (5. Moosese 17:16, 17). Mis põhjusel iganes Saalomon selle kingituse tegi, ei olnud Hiiram sellega rahul. Võib-olla polnud mitteiisraellastest elanikud neid linnu hästi hoidnud või polnud nende asukoht eriti hea.
11:4 – Kas Saalomon oli vanas eas ustavusetu vanadusnõtruse tõttu? Tõenäoliselt polnud see nii. Saalomon hakkas valitsema küllaltki noorena ja ehkki ta valitses 40 aastat, ei saanud ta väga vanaks elada. Pealegi ei pöördunud ta Jehoova teenimisest täielikult ära. Ilmselt püüdis ta lihtsalt eri uskusid kokku sobitada.
Õpetus meile:
2:26, 27, 35. Kõik, mida Jehoova tõotab, läheb täide. Eeli järeltulija Ebjatari äraajamine viis täide „Jehoova sõna, mis ta Siilos oli rääkinud Eeli soo kohta”. See, et Ebjatari asemele tuli Saadok Piinehasi soost, viis täide 4. Moosese 25:10–13 sõnad. (2. Moosese 6:25; 1. Saamueli 2:31; 3:12; 1. Ajaraamat 24:3.)
2:37, 41–46. Ohtlik on mõelda, et võime Jumala seadusi karistamatult rikkuda. Need, kes kalduvad tahtlikult kõrvale „ahtakesest teest, mis viib ellu”, kannatavad oma ebatarga otsuse tagajärgede pärast (Matteuse 7:14).
3:9, 12–14. Jehoova vastab oma teenijate siirastele palvetele, kui nad paluvad tarkust, arusaamist ja juhtnööre tema teenimiseks (Jakoobuse 1:5).
8:22–53. Saalomon pöördus südamliku tänuga Jehoova poole, kes on helde Jumal, täidab oma lubadused ja kuuleb palveid. Kui mõtiskleme Saalomoni sõnade üle, mis ta pühitsemispalves ütles, kasvab meis hindamine nende ja teiste Jumala omaduste vastu.
11:9–14, 23, 26. Kui Saalomon oma vanas eas sõnakuulmatuks muutus, lasi Jehoova talle vastaseid tõusta. „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!” ütleb apostel Peetrus (1. Peetruse 5:5).
11:30–40. Kuningas Saalomon püüdis Jerobeami surmata selle pärast, mida Ahija oli Jerobeami kohta ennustanud. Kuninga käitumine erines suuresti sellest, mida ta oli teinud 40 aastat varem, kui ta keeldus kätte maksmast Adonijale ja tema vandeseltslastele (1. Kuningate 1:50–53). Tema hoiak muutus Jehoovast eemaldumise tõttu.
ÜHTNE KUNINGRIIK JAGUNEB
Jerobeam tuleb koos rahvaga kuningas Rehabeami juurde paluma, et see kergendaks oma isa Saalomoni ränka iket. Palve täitmise asemel ähvardab Rehabeam panna nende peale veelgi raskema koorma. Kümme suguharu hakkavad mässama ja seavad endale kuningaks Jerobeami. Kuningriik on jagunenud kaheks. Rehabeam valitseb lõunapoolse osa üle, mis koosneb Juuda ja Benjamini suguharust, ning Jerobeami alluvusse jääb põhjapoolne kümnest suguharust koosnev Iisraeli kuningriik.
Et rahvas ei läheks Jumalat kummardama Jeruusalemma, seab Jerobeam üles kaks kuldvasikat – ühe Daani ja teise Peetelisse. Pärast Jerobeami tõusevad Iisraelis võimule sellised kuningad nagu Naadab, Baesa, Eela, Simri, Tibni, Omri, Ahab ja Ahasja. Juuda kuningriigis valitsevad pärast Rehabeami Abijam, Aasa, Joosafat ja Jooram. Nende kuningate ajal tegutsevad prohvetitena Ahija, Semaja, üks teadmata nimega jumalamees, Jehu, Eelija ning Miika.
Vastused piiblilistele küsimustele:
18:21 – Miks rahvas vaikis, kui Eelija käskis neil teha valiku: järgida Jehoovat või Baali? Võib-olla tundsid nad, et ei ole Jehoovale jagamatult andunud, nagu ta ootab, ning seetõttu tundsid nad end süüdi. Ent võib-olla oli nende südametunnistus nii tuimaks muutunud, et nende meelest polnud midagi valesti, kui nad kummardavad Baali ja väidavad samal ajal, et on ka Jehoova teenijad. Alles siis, kui Jehoova oli demonstreerinud oma väge, ütlesid nad: „Jehoova on Jumal! Jehoova on Jumal!” (1. Kuningate 18:39).
20:34 – Miks jättis Ahab ellu Süüria kuninga Ben-Hadadi, kui Jehoova talle süürlaste üle võidu andis? Selle asemel et Ben-Hadadit surmata, tegi Ahab temaga lepingu selle kohta, millised Süüria pealinna Damaskuse tänavad saab ta endale, et rajada sinna basaarid ehk turud. Varem oli ka Ben-Hadadi isa võtnud Samaariast enda valdusse tänavaid ärilisel eesmärgil. Järelikult lasi Ahab Ben-Hadadi vabaks seetõttu, et saaks hakata Damaskuses oma äri ajama.
Õpetus meile:
12:13, 14. Kui meil tuleb langetada tähtsaid otsuseid, siis tuleks enne küsida nõu tarkadelt ja küpsetelt isikutelt, kel on piiblilisi teadmisi ja kes austavad sügavalt Jumala põhimõtteid.
13:11–24. Kui meile antakse kahtlast nõu ja isegi kui see tuleb siiralt usukaaslaselt, tuleks seda võrrelda Jumala Sõna usaldusväärsete juhistega (1. Johannese 4:1).
14:13. Jehoova uurib meid hoolega, et leida meis midagi head. Ükskõik kui vähe head meis ka pole, võib Jehoova panna selle kasvama, kui anname tema teenistuses endast parima.
15:10–13. Meil tuleb julgelt seista vastu ärataganejatele ja teenida Jumalat õigel viisil.
17:10–16. Sarepta lesknaine mõistis, et Eelija on prohvet, ning osutas talle vääriliselt külalislahkust. Jehoova õnnistas selle naise usutegusid. Ka tänapäeval märkab Jehoova meie usutegusid ja ta annab tasu neile, kes Kuningriigi tööd toetavad (Matteuse 6:33; 10:41, 42; Heebrealastele 6:10).
19:1–8. Tugevat vastupanu kogedes võime olla kindlad Jehoova toetuses (2. Korintlastele 4:7–9).
19:10, 14, 18. Tõelised jumalateenijad ei ole kunagi üksinda. Neil on Jehoova ja ülemaailmne vennaskond.
19:11–13. Jehoova pole mingi loodusjumal või loodusjõudude kehastus.
20:11. Kui Ben-Hadad kiitles Samaaria hävitamisega, ütles Iisraeli kuningas talle: „Vöö köitja ärgu kiidelgu nõnda nagu lahti päästja!” Seega ei tohtinud lahingusse mineja kiidelda võiduga enne, kui see tal käes oli. Kui meie saame mõne uue ülesande, ei tohiks me liiga enesekindlad olla (Õpetussõnad 27:1; Jakoobuse 4:13–16).
Väga väärtuslik meie jaoks
Kui Mooses kordas Iisraeli rahvale Seadust, mis Siinai mäel anti, sõnas ta: „Vaata, ma panen täna teie ette õnnistuse ja needuse: õnnistuse, kui te kuulate Jehoova, oma Jumala käske, mis ma täna teile annan, aga needuse, kui te ei kuula Jehoova, oma Jumala käske, vaid lahkute teelt, mille ma täna teile määran” (5. Moosese 11:26–28).
Kui selgelt on see oluline tõde toodud esile 1. Kuningate raamatus! Nagu oleme näinud, on selles raamatus ka teisi väärtuslikke õppetunde. Selle sõnum on tõepoolest elav ja vägev (Heebrealastele 4:12).
[Pilt lk 29]
Saalomoni ehitatud tempel ja muud hooned
[Pilt lk 30, 31]
Kui Jehoova oli oma väge näidanud, hüüdis rahvas: „Jehoova on Jumal!”