„Jehoova ja Giideoni mõõk!”

IISRAELIS valitsevad kohtumõistjad, kuid kogu rahvas on meeleheitel. Seitse aastat järjest, just siis, kui vili hakkab võrsuma, tungivad midjanlased, amalekid ning hommikumaalased oma kaamelikarjadega Iisraeli aladele. Nad on nagu viljakat maad laastav rohutirtsuparv. Röövsalgad jagunevad rohumaade otsinguil ning rüüstavad kõik maa vilja. Iisraellastele ei jää ei eesleid, härgasid ega lambaid. Midjani hirmuvalitsus on nii vali, et vaesusse tõugatud iisraellased otsivad redupaika mägedes maa-alustes hoidlates, koobastes ning teistes raskesti ligipääsetavates kohtades.

Miks on nad sattunud sellisesse armetusse olukorda? Ärataganenud Iisrael teenib ebajumalaid, seepärast on Jehoova nad hüljanud ja jätnud vaenlaste meelevalda. Kui iisraellaste olukord muutub väljakannatamatuks, hüüavad nad teda appi. Kas Jehoova võtab neid kuulda? Mida võime sellest loost õppida? (Kohtumõistjate 6:1–6.)

Kas ettevaatlik põlluharija või vapper mees?

Iisraeli põllumehed peksavad tavaliselt vilja nõnda, et härg veab avaral ja õhurikkal rehepeksuplatsil rege ning tuulamise teel eralduvad sõklad teradest. Selline meetod on aga liiga silmatorkav, kuna ärataks riisujate tähelepanu. Et midjanlastele märkamatuks jääda, peksab Giideon nisu surutõrres – tõenäoliselt suures kaetud kivivaadis (Kohtumõistjate 6:11). Selles saab vilja peksta kepiga ja korraga väikeses koguses. Giideon teeb, mis antud olukorras võimalik.

Kujutle Giideoni üllatust, kui talle ilmub Jehoova ingel ja ütleb: „Jehoova on sinuga, sa tubli [„vapper, vägev”, UM] mees!” (Kohtumõistjate 6:12.) Vaevalt et salaja surutõrres vilja peksev Giideon ise ennast eriti vapraks peab. Need sõnad aga kinnitavad, et Jumala arvates võib Giideonist saada Iisraeli vapper juht. Siiski peab ta ka ise sellesse uskuma.

Kui Jehoova käsib tal „päästa Iisrael Midjani pihust”, vastab Giideon alandlikult: „Oh Issand, millega mina Iisraeli päästan? Vaata, minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses ja mina olen noorim oma isa peres!” Ettevaatlik Giideon soovib tunnustähte selle kohta, et Jumal toetab teda lahingus midjanlastega, ning Jehoova täidab ta soovi. Siis toob Giideon oma inglist külalisele roaohvri ning kaljust väljub tuli ja põletab selle ära. Pärast seda kui Jehoova on Giideoni hirmu vaigistanud, ehitab too sinna paika altari (Kohtumõistjate 6:12–24).

„Baal ise riielgu temaga”

Iisraeli suurim probleem pole aga mitte midjanlaste rünnakud, vaid see, et nad orjavad ebajumal Baali. Jehoova on „kiivas Jumal” ning kellelgi pole võimalik samaaegselt teenida teda ja ka ebajumalaid (2. Moosese 34:14, UM). Seepärast käsib Jehoova purustada Giideonil oma isale kuuluva Baali altari ja kiskuda maha viljakustulba. Kartes oma isa ja teiste viha, mis võiks tabada teda päeva ajal tegutsedes, võtab Giideon ühes kümne teenijaga selle ette öösel.

Giideoni ettevaatlikkus on põhjendatud, sest kui kohalikud Baali kummardajad avastavad  tema „pühaduseteotuse”, nõuavad nad tema elu. Giideoni isa väidab aga vääramatu loogikaga, et kui Baal on Jumal, siis kaitseb ta end ise. Selle peale nimetab Joas oma poja Giideoni Jerubbaaliks, mis tähendab „Baal ise riielgu temaga” (Kohtumõistjate 6:25–32).

Jumal õnnistab alati oma teenijaid, kes seisavad julgelt õige jumalateenimise eest. Kui midjanlased ja nende liitlased uuesti Iisraeli territooriumile tungivad, täidab „Jehoova vaim” Giideoni (Kohtumõistjate 6:34). Jumala vaimu ehk tegeva jõu mõjutusel kogub Giideon väesalgad Manasse, Aaseri, Sebuloni ja Naftali suguharudest (Kohtumõistjate 6:35).

Ettevalmistused sõjaks

Kuigi Giideonil on nüüd 32 000-pealine armee, küsib ta Jumalalt tunnustähte. Kui rehepõrandale jäetud villad saavad märjaks, kuid maapind nende ümber jääb kuivaks, näitab see, et Jumal päästab Iisraeli Giideoni käe läbi. Jehoova teebki sellise ime ja Giideon saab lisakinnitust veel vastupidise tunnustähe kaudu, nii et maapind on kastene, aga villad kuivad. Kas Giideon on ülearu ettevaatlik? Ilmselt mitte, sest Jehoova täidab tema kinnitamiseks ta palve (Kohtumõistjate 6:36–40). Tänapäeval me ei oota selliseid imesid, kuid Jehoova juhatab ja kinnitab meid oma Sõna kaudu.

Nüüd ütleb Jumal, et Giideoni armee on liiga suur. Kui minna vaenlasele vastu sellise suure armeega, võivad iisraellased hakata hooplema, et nad ise päästsid end. Selle võidu eest peab aga au minema Jehoovale. Mis on lahendus? Giideon peab Moosese Seadusele tuginedes ära saatma kõik need, kes kardavad. Selle peale lahkub 22 000 meest ja järele jääb vaid 10 000. (5. Moosese 20:8; Kohtumõistjate 7:2, 3.)

Jumala arvates on aga mehi ikka veel liiga palju. Giideonil kästakse mehed vee juurde saata. Juudi ajaloolase Josephuse sõnul käsib Jumal Giideonil päevakuumuses oma väesalgad jõe äärde viia. Kuidas see ka polnud, igatahes jälgib Giideon seda, kuidas mehed joovad. Ainult 300 meest lakub vett käest suhu, olles valvel vaenlase võimaliku rünnaku suhtes. Vaid need 300 valvsat lähevad koos Giideoniga edasi. (Kohtumõistjate 7:4–8.) Kujutle end nende olukorras. Kuna vaenlasi on kokku 135 000, siis on selge, et võit saab tulla vaid Jehoova väe abil, mitte omaenese jõul!

Jumal saadab Giideoni koos saatjaga luurele midjanlaste laagrisse. Seal kuuleb Giideon üht meest teisele oma unenägu jutustamas. Teine selgitab unenäo ning ütleb kõhkluseta, et Jumal on otsustanud midjanlased Giideoni kätte anda. Just sellist julgustust Giideon vajabki. Ta on kindel, et Jehoova toetab teda ja ta 300 meest, ning annab  neile võidu midjanlaste üle (Kohtumõistjate 7:9–15).

Võitlusstrateegia

300-pealine sõjavägi on jaotatud kolmeks salgaks, igas 100 meest. Kõigile antakse sarvpasun ja suur tühi kruus, mille sees on tõrvik. Giideon annab esmalt käsu: „Vaadake mind ja tehke nõndasamuti ... Kui ma puhun sarve ... siis puhuge ka teie sarvi ... ja hüüdke: ... Jehoova ja Giideoni eest!” (Kohtumõistjate 7:16–18, 20.)

300 iisraeli sõjameest hiilib vaenlase laagri poole. Kell on kümne ringis õhtul ja valvurid on just vahetunud. See on sobiv aeg tegutseda, sest uute vahimeeste silmad peavad veel pimedusega kohanema.

Missugune ehmatus nüüd midjanlasi ootab! Äkitselt murtakse vaikus 300 kruusi klirinaga, 300 sarvepasuna hüüuga ja 300 mehe karjumisega. Midjanlased on paanikas. Eriti hirmutab neid hüüd „Jehoova ja Giideoni mõõk!”, nii et nad hakkavad ise ka karjuma. Sellises kaoses ei suuda nad eristada sõpra vaenlasest. 300 iisraellast seisab ikka oma kohtadel, kui Jumal paneb vaenlased omaenda mõõgaga üksteist maha lööma. Laager on jalule aetud, põgenemistee ära lõigatud ning midjanlaste väesalkade kõrvaldamine teeb neile ähvardavatele vaenlastele jäädava lõpu. Midjani kauaaegsed ja surmakülvanud röövvallutused on lõpuks läbi (Kohtumõistjate 7:19–25; 8:10–12, 28).

Giideon on isegi pärast sellist võitu tagasihoidlik. Efraimi mehed, kes tunnevad end ilmselt pisut puudutatuna, et neid võitlusse ei kutsutud, üritavad temaga tüli norida, kuid Giideon vastab pehmelt. See leevendab efraimlaste viha ja vaigistab nende vaimu (Kohtumõistjate 8:1–3; Õpetussõnad 15:1).

Nüüd, mil rahu on jalule seatud, soovivad iisraellased, et Giideon hakkaks nende kuningaks. Missugune ahvatlev ettepanek! Giideon aga keeldub sellest. Ta pole unustanud, kes andis neile võidu midjanlaste üle, ja ütleb: „Ei valitse mina teie üle ega valitse mu poeg teie üle – Jehoova valitseb teie üle!” (Kohtumõistjate 8:23).

Ebatäiusliku inimesena ei suuda aga ka Giideon alati mõistlikke otsuseid langetada. Mingil põhjusel valmistab ta sõjasaagist õlarüü ja viib selle oma linna. Ülestähendus ütleb, et kogu Iisrael käib „seal hoora viisil selle järel”. Sellest saab nende ebajumal ning see on püüdepaelaks isegi Giideonile ja tema kodakondsetele. Temast ei saa siiski päris ebajumalakummardajat, sest Pühakiri nimetab teda Jehoovale ustavaks meheks. (Kohtumõistjate 8:27; Heebrealastele 11:32–34.)

Õppetunnid meile

Giideoni lugu on õpetlik nii hoiatusena kui julgustusena. See hoiatab, et kui Jehoova peaks meie isemeelse käitumise pärast võtma meilt oma vaimu ja õnnistuse, võib meie vaimne olukord muutuda samasuguseks, kui oli neil vaesusse tõugatud elanikel, kelle maad laastasid vaenlased nagu rohutirtsude hordid. Me elame praegu rasketel aegadel ega peaks kunagi unustama, et see on Jehoova õnnistus, „mis teeb rikkaks, ja oma vaev ei lisa sellele midagi juurde” (Õpetussõnad 10:22). Jehoova õnnistab meid, sest teenime teda „siira südame ja sõnakuuleliku hingega”. Vastasel juhul lükkaks ta meid kõrvale (1. Ajaraamat 28:9).

Giideoni lugu pakub ka julgustust, kuna see tõestab, et Jehoova võib vabastada oma rahva mistahes ohust, kasutades selleks isegi näiliselt nõrku ja abituid. See, et Giideon ja tema 300 meest said võidu 135 000 midjanlase üle, kinnitab Jumala määratut jõudu. Meid võib tabada äärmine kitsikus ja meie olukord võib loendamatute vaenlaste ees lootusetu näida. Piibli jutustus Giideonist julgustab meid aga lootma Jehoovale, kes õnnistab kõiki, kes temasse usuvad, ja vabastab nad.