Esiletõstetud kohti 2. Kuningate raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti 2. Kuningate raamatust
TEISE Kuningate raamatu sündmustik jätkub sealt, kus Esimene Kuningate raamat lõppes. Selles räägitakse 29 kuningast, kellest 12 valitsesid põhjapoolset Iisraeli kuningriiki ja 17 lõunapoolset Juuda kuningriiki. Samuti on selles raamatus juttu prohvetite Eelija, Eliisa ja Jesaja tegemistest. Sündmused pole täpselt kronoloogilises järjestuses, kuid ülestähendus jõuab välja Samaaria ja Jeruusalemma hävinguni. Teine Kuningate raamat hõlmab 340 aasta pikkust ajaperioodi: 920–580 e.m.a. Selle kirjutajaks oli prohvet Jeremija.
Mida väärtuslikku võime meie leida Teisest Kuningate raamatust? Mida õpetab see meile Jehoova ja tema tegude kohta? Mida me võime õppida kuningatelt, prohvetitelt ja teistelt, keda selles raamatus mainitakse? Vaadakem siis, mida kasulikku leidub Teises Kuningate raamatus.
ELIISAST SAAB EELIJA MANTLIPÄRIJA
Iisraeli kuningas Ahasja kukub oma kodus ja saab viga. Prohvet Eelija teatab talle, et ta sureb peagi. Pärast Ahasja surma tõuseb troonile tema vend Jooram. Juuda üle valitseb samal ajal Joosafat. Eelija võetakse tuulepöörises üles ja tema abiline Eliisa saab tema asemel prohvetiks. Järgneva 60 teenistusaasta jooksul teeb Eliisa palju imesid. (Vaata kasti „Eliisa imeteod”.)
Kui Moabi kuningas hakkab Iisraeli vastu mässama, asuvad Jooram, Joosafat ja Edomi kuningas temaga võitlema. Nad saavutavad võidu tänu Joosafati ustavusele. Hiljem kavatseb Süüria kuningas Iisraeli ootamatult rünnata, Eliisa aga nurjab tema plaani. Süüria kuningas raevub ning läkitab „hobused ja sõjavankrid ja suure sõjaväe” Eliisat kinni võtma (2. Kuningate 6:14). Eliisa teeb kaks imetegu ja saadab süürlased rahus ära. Hiljem tuleb Süüria kuningas Ben-Hadad Samaariat piirama. Tagajärjeks on ränk näljahäda, kuid Eliisa ennustab, et see lõpeb.
Mõni aeg hiljem läheb Eliisa Damaskusesse. Kuningas Ben-Hadad, kes on haigeks jäänud, saadab Hasaeli Eliisa juurde uurima, kas ta paraneb sellest haigusest. Eliisa ennustab, et kuningas sureb ja et tema asemel hakkab valitsema Hasael. Juba järgmisel päeval lämmatab Hasael kuninga märja vaibaga ja võtab endale kuningavõimu (2. Kuningate 8:15). Juudas saab kuningaks Joosafati poeg Jooram ja seejärel Joorami poeg Ahasja. (Vaata kasti „Juuda ja Iisraeli kuningad”.)
Vastused piiblilistele küsimustele:
2:9 – Miks küsis Eliisa „kaht osa” Eelija vaimust? Et teenida Iisraelis prohvetina, vajas Eliisa sama julget vaimu, nagu oli olnud Eelijal. Ta palus aga „kaht osa” Eelija vaimust. Eelija oli määranud Eliisa oma ametipärijaks ning too oli olnud tema abiline juba kuus aastat. Seetõttu pidas Eliisa Eelijat oma vaimseks isaks, ta oli Eelijale nagu esmasündinud vaimne poeg. (1. Kuningate 19:19–21; 2. Kuningate 2:12.) Nii nagu esmasündinud poeg sai isa pärandist kaks osa, nii küsis ja sai ka Eliisa kaks osa Eelija vaimsest pärandist.
2:11 – Mis on see „taevas”, kuhu „Eelija läks tuulepöörises”? See polnud mingi kauge paik universumis ega ka mingi vaimne koht, kus elab Jumal oma ingelpoegadega (5. Moosese 4:19; Laul 11:4; Matteuse 6:9; 18:10). „Taevas”, kuhu Eelija läks, oli maa atmosfäär (Laul 78:26; Matteuse 6:26). Tuline vanker viis Eelija ilmselt lihtsalt mõnda teise paika maa peal, kus ta elas edasi. On teada, et aastaid hiljem kirjutas Eelija läkituse Juuda kuningale Jooramile (2. Ajaraamat 21:1, 12–15).
5:15, 16 – Miks ei võtnud Eliisa vastu Naamani kingitust? Eliisa keeldus kingitusest, sest ta teadis, et ta ei tervendanud Naamanit mitte enda, vaid Jehoova väe abil. Tema jaoks oli mõeldamatu Jumala antud ülesande täitmisest kasu saada. Ka tänapäeval ei püüa tõelised jumalateenijad Jehoova teenimisest isiklikku kasu lõigata. Nad hoiavad meeles Jeesuse manitsust: „Muidu olete saanud, muidu andke!” (Matteuse 10:8).
5:18, 19 – Kas Naaman palus andestust selle eest, et ta pidi osalema valereligiooni tegevuses? Süüria kuningas oli ilmselt vana ja nõrk ning pidi seetõttu toetuma Naamanile. Kui kuningas Rimmoni ees kummardas, siis tegi Naaman niisamuti. Ent Naaman tegi sellise liigutuse vaid kuninga toetamiseks, mitte ebajumala teenimiseks. Ta palus Jehoovalt andestust selle eest, et ta pidi oma kohuse täitmisel selle kummarduse tegema. Naamanit uskudes ütles Eliisa talle: „Mine rahuga!”
Õpetus meile:
1:13, 14. Teiste vigadest õppimine ja alandlikkus võib päästa elusid.
2:2, 4, 6. Ehkki Eliisa oli Eelijat teeninud juba ilmselt kuus aastat, keeldus ta oma isandat maha jätmast. Eliisa andis suurepärase eeskuju lojaalsuses ja sõpruses (Õpetussõnad 18:24).
2:23, 24. Peamine põhjus Eliisa pilkamiseks paistab olevat see, et kiilaspäine mees kandis Eelija ametirüüd. Lapsed tundsid temas ära Jehoova esindaja ega tahtnud, et ta sealkandis ringi liiguks. Öeldes „Tule üles!” mõtlesid nad tõenäoliselt seda, et ta läheks üles Peetelisse või et ta võetaks üles, nagu oli juhtunud Eelijaga. Need lapsed ilmselt peegeldasid oma vanemate vaenulikku hoiakut. On äärmiselt tähtis, et vanemad õpetaksid oma lapsi Jumala esindajaid austama.
3:14, 18, 24. Jehoova sõna läheb alati täide.
3:22. Äsjakaevatud aukudes võis olla punast savi ja varahommikune valgus ilmselt peegeldus kuidagi nii, et jäi mulje, nagu oleks vee asemel veri. Jehoova võib kasutada oma eesmärkide elluviimiseks loodusnähtusi.
4:8–11. Kuna Suunemi naine mõistis, et Eliisa on „püha jumalamees”, siis osutas ta temale külalislahkust. Kas ei peaks meiegi ustavate Jehoova teenijate vastu külalislahked olema?
5:3. Väike Iisraeli tüdruk uskus, et Jumal suudab teha imesid. Tal oli ka julgust oma usust rääkida. Noored, kas te tugevdate oma usku Jumala tõotustesse ja püüate julgelt rääkida tõest oma õpetajatele ja koolikaaslastele?
5:9–19. Kas ei näita Naamani lugu mitte seda, et ka uhke inimene võib õppida alandlikkust? (1. Peetruse 5:5.)
5:20–27. Geehasi maksis pettuse eest ränka hinda! Me saame hoiduda kaksikelust, kui mõtleme, millist südamevalu võib see meile põhjustada.
IISRAEL JA JUUDA SAADETAKSE ASUMISELE
Jehu võitakse Iisraeli kuningaks. Ta ei raiska aega, vaid asub kohe Ahabi sugu hävitama. Jehu suudab edukalt kõrvaldada Iisraelist Baali kummardamise (2. Kuningate 10:28). Kui Ahasja ema Atalja saab teada, et Jehu on tema poja tapnud, hukkab ta kogu Juuda kuningliku soo ning võtab valitsusohjad enda kätte (2. Kuningate 11:1). Pääseb ainult Ahasja poeg Joas, kes on alles imik ning kes kuue aasta pärast Juuda kuningaks määratakse. Preester Joojada juhendite järgi tegutsedes teeb Joas järjekindlalt seda, mis on Jehoova silmis õige.
Pärast Jehut valitsevad Iisraeli üle kõik sellised kuningad, kes teevad Jehoova silmis kurja. Eliisa sureb loomulikku surma Jehu pojapoja valitsusajal. Juuda kuninga Joase järel tuleb kolm kuningat ja seejärel saab kuningaks Ahas, kes ’ei tee seda, mis on õige Jehoova silmis’ (2. Kuningate 16:1, 2). Tema poeg Hiskija on aga kuningas, kes ’kiindub Jehoovasse’ (2. Kuningate 17:20; 18:6). Aastal 740 e.m.a, kui Hiskija valitseb Juuda kuningriiki ja Hoosea Iisraeli kuningriiki, vallutab Assüüria kuningas Salmanassar Samaaria ja viib iisraellased Assüüriasse asumisele (2. Kuningate 17:6). Seejärel tuuakse Iisraeli territooriumile võõramaalased, kelle hulgas kujuneb välja Samaaria religioon.
Seitsmest Juuda kuningast, kes Hiskija järel valitsevad, püüab maalt ebajumalakummardamist kõrvaldada vaid kuningas Joosija. Lõpuks, aastal 607 e.m.a vallutavad babüloonlased Jeruusalemma ja ’Juuda viiakse vangi omalt maalt’ (2. Kuningate 25:21).
Vastused piiblilistele küsimustele:
13:20, 21 – Kas see ime on aluseks pühakusäilmete austamisele? Ei ole. Piiblis pole öeldud, et Eliisa luid oleks kunagi austatud. See ime sai võimalikuks tänu Jumala väele. Sellesama väe abil tegi Eliisa oma imetegusid, kui ta veel elas.
15:1–6 – Miks karistas Jehoova Asarjat ehk Ussijat (15:6, UM allmärkus) pidalitõvega? „Kui ta [Ussija] oli saanud vägevaks, läks ta süda ülbeks, nõnda et ta talitas kõlvatult ja murdis truudust Jehoovale, oma Jumalale: ta läks Jehoova templisse suitsutama suitsutusaltaril.” Kui preestrid „astusid kuningas Ussijale vastu” ja ütlesid, et ta pühamust välja läheks, sai ta preestrite peale vihaseks ja seetõttu löödi teda pidalitõvega (2. Ajaraamat 26:16–20).
18:19–21, 25 – Kas Hiskija sõlmis Egiptusega liidu? Ei. Ülemjoogikallaja süüdistus oli vale, nagu ta oli valetanud ka selle kohta, et ta on tulnud Jehoova käsul. Hiskija oli ustav kuningas ja ta lootis vaid Jehoovale.
Õpetus meile:
9:7, 26. Ränk kohtuotsus Ahabi soo üle näitab, et ebajumalateenistus ja süütu vere valamine on Jehoova silmis vastikud.
9:20. Jehu oli tuntud selle poolest, et ta kihutas vankriga. See andis tunnistust tema innukusest oma ülesande täitmisel. Kas ka sind tuntakse kui innukat Kuningriigi kuulutajat? (2. Timoteosele 4:2.)
9:36, 37; 10:17; 13:18, 19, 25; 14:25; 19:20, 32–36; 20:16, 17; 24:13. Võime olla kindlad, et ’sõna, mis lähtub Jehoova suust’, läheb alati täide (Jesaja 55:10, 11).
10:15. Nii nagu Joonadab võttis kogu ihu ja hingega vastu Jehu kutse astuda tema vankrisse, nii toetab ka suur rahvahulk Jeesus Kristust – tänapäevast Jehut – ja tema võitud järelkäijaid (Ilmutuse 7:9).
10:30, 31. Kuigi Jehu eksis, hindas Jehoova kõike head, mida ta oli teinud. Tõepoolest, Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära meie teod (Heebrealastele 6:10).
13:14–19. Kuna Jehu pojapoeg Joas ei pingutanud ja lõi nooltega vastu maad kõigest kolm korda, ei saanud ta süürlaste üle täielikku võitu. Jehoova ootab, et me teeksime tema antud tööd kogu südamest ja innukalt.
20:2–6. Jehoova kuuleb palveid (Laul 65:3).
24:3, 4. Jehoova ei andestanud Juudale Manasse veresüü tõttu. Jumalale on süütute inimeste veri kallis. Me võime olla kindlad, et Jehoova maksab kätte süütute vere eest, hävitades need, kes on vastutavad selle valamise eest. (Laul 37:9–11; 145:20.)
Väärtus meie jaoks
Teine Kuningate raamat kujutab Jehoovat kui Jumalat, kes täidab alati oma tõotused. Kahe kuningriigi – kõigepealt Iisraeli ja seejärel Juuda – elanike pagendus, näitab väga selgelt, et prohvetlik kohtuotsus piiblitekstis 5. Moosese 28:15–29:27 läks täide. Teine Kuningate raamat kirjeldab Eliisat innuka prohvetina, kes tõi au Jehoova nimele ja õigele kummardamisele. Hiskija ja Joosija olid alandlikud kuningad, kes pidasid lugu Jumala Seadusest.
Kas pole nii, et kui mõtiskleme selles raamatus mainitud kuningate, prohvetite ning teiste inimeste hoiakute ja tegude üle, siis õpime head, mida jäljendada, ja paneme tähele ka seda, millest hoiduda? (Roomlastele 15:4; 1. Korintlastele 10:11.) Jumala sõna on tõepoolest „elav ja vägev” (Heebrealastele 4:12).
[Kast/pilt lk 10]
ELIISA IMETEOD
1. Jordani vee lõhestamine (2. Kuningate 2:14).
2. Jeeriko roiskunud veevaru puhastamine (2. Kuningate 2:19–22).
3. Karud ründavad noori pahategijaid (2. Kuningate 2:23, 24).
4. Armee varustamine veega (2. Kuningate 3:16–26).
5. Lesknaine saab õli (2. Kuningate 4:1–7).
6. Viljatu suunemlanna jääb lapseootele (2. Kuningate 4:8–17).
7. Laps ärkab surnuist üles (2. Kuningate 4:18–37).
8. Mürgine leem muutub söödavaks (2. Kuningate 4:38–41).
9. Sada meest saavad söönuks 20 leivast (2. Kuningate 4:42–44).
10. Naaman saab pidalitõvest terveks (2. Kuningate 5:1–14).
11. Naamani pidalitõbi kandub Geehasile (2. Kuningate 5:24–27).
12. Kirves ulbib veepinnal (2. Kuningate 6:5–7).
13. Eliisa teener näeb inglite sõjavankreid (2. Kuningate 6:15–17).
14. Süüria armeed lüüakse pimestusega (2. Kuningate 6:18).
15. Süüria sõdurid hakkavad jälle nägema (2. Kuningate 6:19–23).
16. Surnud mees ärkab ellu (2. Kuningate 13:20, 21).
[Teabegraafika/pildid lk 12]
JUUDA JA IISRAELI KUNINGAD
Saul/Taavet/Saalomon: 1117/1077/1037 e.m.a *
JUUDA KUNINGRIIK AASTA (e.m.a) IISRAELI KUNINGRIIK
Rehabeam ․․․․․․ 997 ․․․․․․ Jerobeam
Abija/Aasa ․․․․ 980/978 ․․․․
․․ 976/975/952 ․․ Naadab/Baesa/Eela
․․ 951/951/951 ․․ Simri/Omri/Tibni
․․․․․․ 940 ․․․․․․ Ahab
Joosafat ․․․․․․ 937 ․․․․․․
․․․․ 920/917 ․․․․ Ahasja/Jooram
Jooram ․․․․․․ 913 ․․․․․․
Ahasja ․․․․․․ 906 ․․․․․․
(Atalja) ․․․․․․ 905 ․․․․․․ Jehu
Joas ․․․․․․ 898 ․․․․․․
․․․․ 876/859 ․․․․ Jooahas/Joas
Amasja ․․․․․․ 858 ․․․․․․
․․․․․․ 844 ․․․․․․ Jerobeam II
Asarja (Ussija) ․․․․․․ 829 ․․․․․․
․․ 803/791/791 ․․ Sakarja/Sallum/Menahem
․․․․ 780/778 ․․․․ Pekahja/Pekah
Jootam/Ahas ․․․․ 777/762 ․․․․
․․․․․․ 758 ․․․․․․ Hoosea
Hiskija ․․․․․․ 746 ․․․․․․
․․․․․․ 740 ․․․․․․ Samaaria vallutamine
Manasse/Aamon/Joosija ․․ 716/661/659 ․․
Jooahas/Joojakim ․․․․ 628/628 ․․․․
Joojakin/Sidkija ․․․․ 618/617 ․․․․
Jeruusalemma häving ․․․․․․ 607 ․․․․․․
[Allmärkus]
^ lõik 66 Aastaarvud viitavad esimesele valitsusaastale, kusjuures mõned neist on ligikaudsed.
[Pilt lk 8, 9]
Naaman alandas end ja Jehoova vägi tegi ta terveks
[Pilt lk 8, 9]
Mis Eelijaga juhtus, kui ta „läks tuulepöörises taevasse”?