Jehoova „annab palga neile, kes teda otsivad”

„Kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.” (HEEBREALASTELE 11:6)

1., 2. Miks võivad mõned Jehoova teenijad olla negatiivsete tunnete küüsis?

„OLEN olnud Jehoova tunnistaja juba ligi 30 aastat, aga ma pole kunagi tundnud, et vääriksin kandma seda nime,” tunnistab Barbara. * „Ehkki olen teeninud pioneerina ja mul on olnud palju muid eesõigusi, ei ole ükski neist pannud mind tundma, et oleksin väärt olema Jehoova tunnistaja.” Keith väljendab samasuguseid mõtteid: „Mõnikord olen tundnud end väärtusetuna, sest ma pole olnud õnnelik, kuigi Jehoova teenijatel on palju põhjusi, miks õnnelik olla.” Ta lisab: „See tekitas minus süütunde, mis tegi asja ainult hullemaks.”

² Mitmeid Jehoova ustavaid teenijaid nii minevikus kui tänapäeval on vallanud samalaadsed tunded. Kas sinagi oled end vahel nii tundnud? Võib-olla probleemid lausa sajavad sulle kaela, samal ajal kui sinu kaasusklikud näivad elavat muretut ja õnnelikku elu. See võib tekitada tunde, et sa pole Jehoovale meelepärane ega vääri tema tähelepanu. Aga ära tee kiiresti sellist järeldust. Piibel kinnitab: „[Jehoova] ei pannud halvaks ega põlanud viletsa häda ega varjanud oma palet tema eest, vaid kuulis, kui ta kisendas  tema poole!” (Laul 22:25). Need prohvetlikud sõnad Messia kohta näitavad, et Jehoova mitte üksnes ei kuule oma ustavaid teenijaid, vaid ka annab neile palga.

3. Miks me ei ole kaitstud selle maailma raskuste eest?

³ Mitte keegi ei ole kaitstud selle maailma raskuste eest, isegi mitte Jehoova rahvas. Me elame maailmas, mida valitseb Jehoova peavaenlane Kurat-Saatan (2. Korintlastele 4:4; 1. Johannese 5:19). Selle asemel et Jehoova teenijad oleksid imeliselt kaitstud, on nad hoopis Saatana peamine märklaud (Iiob 1:7–12; Ilmutuse 2:10). Kuni Jumala määratud ajani on meil seega vaja olla „vastupidavad viletsuses” ja „püsivad palves” ning veendunud selles, et Jehoova hoolib meist (Roomlastele 12:12, P 1997). Me ei tohiks hakata mõtlema, et meie Jumal Jehoova meid ei armasta!

Vastupidavuse eeskujud muistsest ajast

4. Too näiteid ustavatest Jehoova teenijatest, kes rasketes tingimustes vastu pidasid.

⁴ Paljud muistsed Jehoova teenijad pidasid vastu rasketes tingimustes. Näiteks Hanna oli „hinges kibestunud”, kuna ta oli lastetu – tema meelest võrdus see sellega, et Jumal on ta unustanud (1. Saamueli 1:9–11). Kui mõrtsukalike plaanidega kuninganna Iisebel otsis taga Eelijat, hakkas too kartma ja palus Jehoovalt: „Küllalt! Nüüd, Jehoova, võta mu hing, sest ma pole parem kui mu vanemad!” (1. Kuningate 19:4). Ilmselt tundis apostel Paulus ebatäiuslikkuse rasket koormat, kui ta möönis: „Kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja.” Ta lisas: „Oh mind viletsat inimest!” (Roomlastele 7:21–24).

5. a) Millise tasu said Hanna, Eelija ja Paulus? b) Millist lohutust me võime leida Jumala Sõnast, kui meid valdavad negatiivsed tunded?

⁵ Muidugi me teame, et nii Hanna, Eelija kui Paulus pidasid vastu Jehoova teenistuses ning Jumal andis neile rikkaliku tasu (1. Saamueli 1:20; 2:21; 1. Kuningate 19:5–18; 2. Timoteosele 4:8). Siiski valdasid neid igasugused inimlikud emotsioonid, sealhulgas kurbus, meeleheide ja hirm. Me ei peaks seepärast üllatuma, kui meil mõnikord on negatiivsed tunded. Mida aga teha, kui elumured panevad sind mõtlema, kas Jehoova tegelikult armastab sind? Sa võid leida lohutust Jumala Sõnast. Näiteks eelmises artiklis me arutlesime Jeesuse sõnade üle, et Jehoova on meie ’juuksekarvadki ära lugenud’ (Matteuse 10:30). Need julgustavad sõnad näitavad, et Jehoova on sügavalt huvitatud igast oma teenijast. Tuleta ka meelde Jeesuse näidet varblastest. Kui juba ükski neist väikestest lindudest ei lange maha ilma Jehoova teadmata, siis miks peaks ta sulgema silmad sinu täbara olukorra suhtes?

6. Kuidas on Piibel lohutuse allikaks neile, kes võitlevad negatiivsete tunnetega?

⁶ Kas meie, ebatäiuslikud inimesed, võime tõesti olla kallid kõikvõimsa Looja Jehoova Jumala silmis? Võime küll! Õigupoolest kinnitab seda terve hulk piiblisalme. Kui mõtleme nende peale, võime öelda nagu laulukirjutaja: „Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu troostid rõõmustasid mu hinge!” (Laul 94:19). Uurigem nüüd Jumala Sõnast lähemalt neid lohutavaid ütlusi, mis aitavad meil paremini mõista, et Jumal hindab meid väga ja et ta annab meile palga, kui me täidame jätkuvalt tema tahet.

Jehoova „eriline omand”

7. Millise julgustava ennustuse andis Jehoova rikutud rahvale Malakia kaudu?

⁷ Viiendal sajandil e.m.a valitses juutide seas kahetsusväärne olukord. Preestrid võtsid vastu sobimatuid loomi ja ohverdasid  neid Jehoova altaril. Kohtumõistjad olid erapoolikud. Levinud olid nõidus, valetamine, pettus ja abielurikkumine. (Malakia 1:8; 2:9; 3:5.) Niisugusele rikutud ja jultunud rahvale andis Malakia teada ühe hämmastava ennustuse. Aja jooksul pidi Jehoova hakkama oma rahvasse taas heakskiitvalt suhtuma. Piibel sõnab: „Nad kuuluvad mulle, ütleb vägede Jehoova, on mu eraomand [„eriline omand”, UM] sel päeval, mille ma valmistan! Ja ma olen neile armuline, nõnda nagu mees on armuline oma pojale, kes teda teenib!” (Malakia 3:17).

8. Miks võib salmi Malakia 3:17 kohaldada põhimõtteliselt ka suurele rahvahulgale?

⁸ Malakia ennustus täitub nüüdisajal seoses võitud kristlastega, kes moodustavad vaimse rahva, kuhu kuulub 144 000 inimest. See rahvas on tõesti Jehoova „eriline omand” või „omandrahvas” (1. Peetruse 2:9). Malakia ennustus on julgustuseks ka „suurele hulgale rahvale”, kes seisab „aujärje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rüüdesse” (Ilmutuse 7:4, 9). Neist ja võitutest saab üks kari ühe Karjase, Jeesus Kristuse juhtimise all (Johannese 10:16).

9. Miks peab Jehoova oma rahvast „eriliseks omandiks”?

⁹ Kuidas Jehoova suhtub neisse, kes on otsustanud teda teenida? Nagu on kirjas Malakia 3:17, suhtub ta neisse nii nagu armastav isa oma poega. Ja pane tähele, millise kiitva ja sooja väljendiga kirjeldab ta oma rahvast – „eriline omand”. Teised tõlked annavad selle fraasi edasi sõnadega „minu kõige kallim vara” ja „minu kalliskivid”. Miks peab Jehoova oma teenijaid nii eriliseks? Esiteks sellepärast, et ta on tänulik Jumal (Heebrealastele 6:10). Ta on lähedal neile, kes teda südamest teenivad, ja ta peab neid eriliseks.

10. Kuidas Jehoova oma rahvast kaitseb?

¹⁰ Kas sul on midagi nii väärtuslikku, et sa pead seda eriliseks omandiks? Kindlasti teed sa midagi, et seda kaitsta. Jehoova teeb sedasama oma „erilise omandiga”. On tõsi, et ta ei paku oma rahvale kaitset kõigi eluraskuste ja traagiliste sündmuste eest (Koguja 9:11). Ent Jehoova suudab kaitsta ja tõepoolest ka kaitseb oma ustavaid teenijaid vaimselt. Ta annab neile jõudu, et nad tuleksid toime mis tahes katsumusega (1. Korintlastele 10:13). Sellepärast ütles Mooses Jumala muistsele rahvale Iisraelile: „Olge vahvad ja tugevad ... Jehoova, su Jumal, käib ise ühes sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha!” (5. Moosese 31:6). Jehoova teeb head oma rahvale. Nad on talle kui „eriline omand”.

Jehoova „annab palga”

11., 12. Kuidas aitab võidelda ebakindlustundega teadmine, et Jehoova annab meile palga?

¹¹ Veel üheks tõendiks selle kohta, et Jehoova hindab oma teenijaid, on see, et ta annab neile palga. Ta ütles iisraellastele: „Proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Jehoova! Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni!” (Malakia 3:10). Lõpuks annab Jehoova oma teenijatele tasuks igavese elu (Johannese 5:24; Ilmutuse 21:4). Sellest hindamatust tasust on näha, kui armastav ja heldekäeline on Jehoova. See näitab ka seda, et ta tõesti hindab neid, kes on otsustanud teda teenida.  Kui õpime nägema Jehoovat kui heldekäelist Tasuandjat, aitab see meil üle saada mis tahes ebakindlustundest seoses sellega, millised me oleme Jumala silmis. Õigupoolest Jehoova tahab, et me peaksime teda Jumalaks, kes annab palga! Paulus kirjutas: „Kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6).

¹² Loomulikult me teenime Jehoovat armastusest, mitte ainult sellepärast, et ta on lubanud meile palga anda. Siiski ei ole tasule lootmine kohatu ega isekas (Koloslastele 3:23, 24). Kuna Jehoova armastab ja hindab väga kõrgelt neid, kes teda otsivad, näitab ta üles algatust ja tasub neile.

13. Miks on lunastusohver suurim tõend selle kohta, et Jehoova armastab meid?

¹³ Suurim tõend inimkonna potentsiaalse väärtuse kohta Jehoova silmis, on tema korraldatud lunastus. Apostel Johannes kirjutas: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16). Jeesus Kristuse toodud lunastusohver ei sobi kuidagi kokku mõttega, et me oleme Jehoova silmis väärtusetud ning et ta meid ei armasta. Tõesti, kui Jehoova maksis meie eest nii kõrget hinda – ta ohverdas oma ainusündinud Poja –, armastab ta meid kindlasti sügavalt.

14. Millest on näha Pauluse suhtumine lunastusse?

¹⁴ Seega, kui sind vaevavad negatiivsed tunded, mõtle lunastuse peale. Suhtu sellesse kui isiklikku kingitusse Jehoovalt. Täpselt nii tegi apostel Paulus. Tuleta meelde, et ta ütles: „Oh mind viletsat inimest!” Seejärel aga lausus: „Tänu olgu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi”, kes, nagu Paulus ütles, „mind on armastanud ja on iseenese andnud minu eest” (Roomlastele 7:24, 25; Galaatlastele 2:20, meie kursiiv). Seda öeldes ei olnud Paulus egoist. Ta oli lihtsalt veendunud, et Jehoova peab teda väärtuslikuks. Pauluse sarnaselt tuleks sinulgi õppida suhtuma lunastusse kui isiklikku kingitusse Jumalalt. Jehoova ei ole mitte ainult võimas Päästja, vaid ka armastav Tasuandja.

Hoia end Saatana „kavalate rünnakute” eest

15.–17. a) Kuidas kasutab Kurat ära negatiivseid tundeid? b) Millist julgustust me saame Iiobi kogemusest?

¹⁵ Siiski võib sul olla raske uskuda, et Piibli inspireeritud lohutussõnad võiksid käia ka sinu kohta. Võib-olla sa tunned, et tasu elada igavesti Jumala uues maailmas on midagi, mida saavad teised, aga sina ei ole seda väärt. Mida võtta ette selliste tunnete korral?

¹⁶ Kahtlemata tead sa Pauluse üleskutset efeslastele: „Varustage endid kogu Jumala sõjavarustusega, et te suudaksite seista kuradi kavalate rünnakute vastu!” (Efeslastele 6:11). Kui mõtleme Saatana võtete peale, siis tavaliselt meenuvad meile kohe materialism ja ebamoraalsus. Need on meelitanud oma lõksu palju Jehoova teenijaid nii ammusel ajal kui meie päevil. Ent me ei tohiks jätta kahe silma vahele veel ühte Saatana kavalat võtet: ta üritab panna inimesi uskuma, et Jehoova Jumal neid ei armasta.

¹⁷ Kurat oskab selliseid tundeid ära kasutada, et inimesi Jumalast ära pöörata. Tuleta meelde Bildadi sõnu Iiobile: „Kuidas võiks siis inimene olla õige Jumala ees? Ja kuidas võiks naisest sündinu olla puhas? Vaata, isegi kuu ei hiilga ja tähedki pole tema silmis selged, saati siis inimene, see ussike, inimlaps, see vaglake!” (Iiob 25:4–6; Johannese 8:44). Kujutle, kui heidutavalt võisid need sõnad mõjuda! Seega, ära lase Saatanal end masendada. Teisest küljest, pane tähele, millised on Saatana mõtted, et  sa võiksid julgelt ja veelgi visamalt võideldes teha seda, mis on õige (2. Korintlastele 2:11). Mis puutub Iiobisse, siis ehkki Jehoova pidi teda parandama, tasus Jumal talle vastupidavuse eest: ta andis Iiobile kahekordselt tagasi selle, mille ta oli kaotanud (Iiob 42:10).

Jehoova „on suurem kui meie süda”

18., 19. Mismoodi on Jumal „suurem kui meie süda” ja „teab kõik”?

¹⁸ Tuleb tunnistada, et masendust tekitavaid tundeid võib olla raske maha suruda, kui need on meisse sügavalt juurdunud. Kuid Jehoova vaim aitab sul edukalt „maha lõhkuda kindlustusi ..., mis tõstetakse Jumala tunnetuse vastu” (2. Korintlastele 10:4, 5). Kui negatiivsed tunded ähvardavad sinu üle võimust võtta, mõtle apostel Johannese sõnadele: „Sellest me tunneme, et oleme tõe seest ja võime vaigistada tema ees oma südant, et kui meie süda meid hukka mõistab, Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik” (1. Johannese 3:19, 20).

¹⁹ Mida mõeldakse fraasiga „Jumal on suurem kui meie süda”? Mõnikord võib süda meid hukka mõista, eriti siis, kui oleme teravalt tajunud oma ebatäiuslikkust ja puudusi. Põhjuseks võib olla ka meie taust: võib-olla on meil kalduvus endast liiga negatiivselt mõelda, otsekui ei oleks miski, mida me teeme, Jehoovale meelepärane. Apostel Johannese sõnad kinnitavad meile, et Jehoova on sellistest asjadest üle. Ta vaatab meie vigadest kaugemale ja näeb, milleks me tegelikult võimelised oleme. Ta teab ka meie motiive ja kavatsusi. Taavet kirjutas: „Ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” (Laul 103:14). Jah, Jehoova tunneb meid paremini kui me ise!

„Tore kroon” ja „kuninglik peakate”

20. Mida me saame Jesaja taastamisennustusest teada selle kohta, kuidas Jehoova suhtub oma teenijatesse?

²⁰ Jehoova andis prohvet Jesaja kaudu oma muistsele rahvale lootuse, et nende hea olukord taastatakse. Babülonis pagenduses viibides oli see neile masendunuile lohutuseks ja kinnituseks, mida nad just vajasid! Vaadates tulevasele ajale, mil nad on tagasi kodumaal, teatas Jehoova: „Siis oled sa toredaks krooniks Jehoova käes ja kuninglikuks peakatteks oma Jumala pihus!” (Jesaja 62:3). Nende sõnadega langes Jehoova rahvale osaks au ja hiilgus. Sama võib öelda tema vaimse Iisraeli rahva kohta tänapäeval. Jehoova on oma rahva otsekui tõstnud kõrgele kõigile imetleda.

21. Mis aitab sul olla kindel, et Jehoova annab sulle palga ustavalt vastupidamise eest?

²¹ Ehkki Jesaja ennustus täitub peamiselt seoses võitutega, ilmestab see seda, kui väärikalt kohtleb Jehoova kõiki oma teenijaid. Seega, kui sind rõhub ebakindlustunne, pea meeles, et ebatäiuslikkusest hoolimata oled sa Jehoovale sama väärtuslik kui „tore kroon” ja „kuninglik peakate”. Rõõmusta edaspidigi tema südant sellega, et täidad innukalt tema tahet (Õpetussõnad 27:11). Nõnda tehes võid olla kindel, et Jehoova annab sulle palga ustavalt vastupidamise eest!

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Mis mõttes me oleme Jehoova „eriline omand”?

• Miks on tähtis pidada Jehoovat Jumalaks, kes annab palga?

• Milliste Saatana „kavalate rünnakute” eest me peame end hoidma?

• Mismoodi on Jumal „suurem kui meie süda”?

[Küsimused]

[Pilt lk 26]

Paulus

[Pilt lk 26]

Eelija

[Pilt lk 26]

Hanna

[Pilt lk 28]

Jumala Sõna on täis lohutavaid mõtteid