Kas sa peegeldad Jumala hiilgust?

„Me ... peegeldame Jehoova hiilgust otsekui peeglid.” (2. KORINTLASTELE 3:18, UM)

1. Mida Mooses nägi, ja mis juhtus pärast seda?

SEE oli üks kõige aukartustäratavamaid nägemusi, mida keegi inimestest kunagi on näinud. Mooses oli üksinda kõrgel Siinai mäel, kus täideti üks tema ebatavaline palve. Tal lubati näha midagi sellist, mida ükski inimene polnud veel näinud – Jehoova hiilgust. Muidugi ei saanud Mooses Jehoovat sõna otseses mõttes näha. Jumala välimus on nii hiilgav, et ükski inimene ei saa teda vaadates ellu jääda. Kui Jehoova Moosesest möödus – ilmselt inglist esindaja kaudu –, pani ta oma „käe” kaitseks Moosese peale. Seejärel lasi Jehoova tal näha oma auhiilguse järelkuma. Jehoova ka rääkis Moosesega ingli vahendusel. Mis juhtus hiljem? Piibel ütleb: „Kui Mooses astus alla Siinai mäelt ... ta palge nahk hiilgas kõneluse tõttu Jehoovaga!” (2. Moosese 33:18–34:7, 29.)

2. Mida kirjutas apostel Paulus selle kohta, kuidas kristlased peegeldavad Jumala hiilgust?

² Kujutle, et oled seal mäel koos Moosesega. Kui vaimustav oleks näha Kõigeväelise pimestavat hiilgust ja kuulda tema sõnu! Milline au oleks tulla Siinai mäelt alla koos Moosesega – seaduselepingu vahemehega! Kas sa aga tead, et tõelised kristlased peegeldavad Jumala hiilgust mõnes mõttes palju intensiivsemalt, kui seda tegi Mooses? Selle mõtlemapaneva fakti pani kirja apostel Paulus. Ta kirjutas, et võitud kristlased ’peegeldavad Jehoova hiilgust otsekui peeglid’ (2. Korintlastele 3:7, 8; 3:18, UM). Mingis mõttes peegeldavad Jumala hiilgust ka maise lootusega kristlased.

Kuidas kristlased peegeldavad Jumala hiilgust?

3. Miks võib öelda, et me tunneme Jehoovat mingis mõttes paremini kui Mooses?

³ Kuidas on meil võimalik Jumala hiilgust peegeldada? Me pole näinud ega kuulnud Jehoovat sellisel viisil, nagu Mooses seda võis kogeda. Meil on aga Jehoova kohta teadmisi, mida Moosesel polnud. Jeesus ilmus Messiana alles ligi 1500 aastat pärast Moosese surma. Seega ei saanud Mooses teada, kuidas täitub Seadus seoses Jeesusega, kes suri selle eest, et lunastada inimesed patu ja surma kohutavast haardest (Roomlastele 5:20, 21; Galaatlastele 3:19). Pealegi võis Mooses ainult ähmaselt aru saada Jehoova suurepärasest eesmärgist, mille keskmes on Messia Kuningriik ja sellega kaasnev maine paradiis. Meie ei näe Jehoova hiilgust mitte sõna-sõnalt, vaid oma ususilmadega, ning meie usk põhineb Piibli õpetustel. Me pole kuulnud Jehoova häält mitte ingli vahendusel, vaid Piibli kaudu, eriti just läbi evangeeliumite, mis kirjeldavad kaunilt Jeesuse õpetusi ja teenistust.

4. a) Kuidas peegeldavad Jumala hiilgust võitud kristlased? b) Kuidas saavad Jumala hiilgust peegeldada need, kel on maine lootus?

⁴ Ehkki kristlaste nägudel ei peegeldu Jumala hiilgus sõnasõnaliste kiirtena, säravad nende näod siiski, kui nad räägivad teistele Jehoova aulisest isiksusest ja tema eesmärkidest. Prohvet Jesaja ennustas meie päevade kohta, et Jumala teenijad „kuulutavad rahvaste keskel ... [Jehoova] auhiilgust” (Jesaja 66:19). Ja 2. Korintlastele 4:1, 2 ütleb:  „Sellepärast et meil on niisugune amet ... me oleme loobunud salajastest häbitegudest ega ela tigedas kavaluses ega võltsi Jumala sõna, vaid tõe ilmsikstoomisega me asetume kõigi inimeste südametunnistuse otsuse ette Jumala ees.” Paulus rääkis siin eelkõige võitud kristlastest, kes on „uue lepingu sulased” (2. Korintlastele 3:6). Nende teenistus on aga mõjutanud ka lugematul hulgal teisi inimesi, kel on lootus elada igavesti maa peal. Mõlemad grupid teenivad Jehoovat nii, et peegeldavad tema hiilgust mitte ainult oma õpetuse, vaid ka eluviisiga. Meil on kohustus ja au peegeldada Kõigekõrgema Jumala hiilgust!

5. Mida tõendab meie vaimne heaolu?

⁵ Tänapäeval kuulutatakse Jumala Kuningriigi aulist head sõnumit kogu maailmas, nagu Jeesus ennustas (Matteuse 24:14). Inimesed kõigist rahvahõimudest, suguharudest, rahvaist ja keeltest on head sõnumit kuulda võtnud ning oma elu muutnud, et täita Jumala tahet (Roomlastele 12:2; Ilmutuse 7:9). Algkristlaste sarnaselt ei saa nad jätta rääkimata asjadest, mida nad on näinud ja kuulnud (Apostlite teod 4:20). Praegu peegeldab Jumala hiilgust üle kuue miljoni inimese – seda on rohkem kui kunagi varem ajaloo jooksul. Kas ka sina kuulud nende hulka? Jumala rahva vaimne heaolu annab veenva tõendi Jehoova õnnistusest ja kaitsest. Jehoova vaimu toetus on veelgi ilmsem seetõttu, et meie vastu tegutsevad võimsad jõud. Vaadakem nüüd, miks on Jehoova vaim meie peal.

Jumala rahvast ei saa panna vaikima

6. Miks on vaja usku ja julgust, et võtta seisukoht Jehoova poolel?

⁶ Kujutle, et sind on kutsutud kohtusse tunnistama julma kurjategija vastu. Sa tead, et sel kurjategijal on võimas organisatsioon ja ta teeb kõik, et sa teda ei paljastaks. Sellise kurjategija vastu tunnistamiseks läheb sul vaja julgust ja ka teadmist, et sulle tagatakse turvalisus. Meie oleme samasuguses olukorras. Kui tunnistame Jehoova ja tema eesmärkide toetuseks, siis sellega me tunnistame Kurat-Saatana vastu, paljastades ta kui inimese tapja ja valetaja, kes eksitab kogu maailma (Johannese 8:44; Ilmutuse 12:9). On vaja usku ja julgust, et võtta seisukoht Jehoova poolel ja Saatana vastu.

7. Kui mõjuvõimas on Saatan ja mida ta üritab teha?

⁷ Jehoova on muidugi Kõigekõrgem. Tema võim on määratult suurem kui Saatanal. Võime olla kindlad, et Jehoova mitte ainult ei suuda, vaid ka väga soovib meid kaitsta, kuna me teenime teda lojaalselt (2. Ajaraamat 16:9). Siiski on Saatan nii deemonite kui ka Jumalast võõrdunud maailma valitseja (Matteuse 12:24, 26; Johannese 14:30). Saatana tegevusväli on praegu piiratud vaid maa lähedusega. „Suure vihaga” tegutseb ta ägedalt Jehoova teenijate vastu ning kasutab oma võimu all olevat maailma, üritades sulgeda kõigi nende suud,  kes kuulutavad head sõnumit (Ilmutuse 12:7–9, 12, 17). Kuidas ta seda teeb? Vähemalt kolmel viisil.

8., 9. Kuidas kasutab Saatan armastust valede asjade vastu ning miks me peaksime oma kaaslasi hoolega valima?

⁸ Üks meetod, kuidas Saatan püüab meid takistada, on meie igapäevatoimetused. Viimseil päevil armastavad inimesed raha, iseennast ja lõbutsemist, kuid mitte Jumalat. (2. Timoteosele 3:1–4.) Enamik inimesi on süvenenud igapäevastesse toimetustesse ja nad ’ei pane tähele’ (P 1945) seda head sõnumit, mida me neile toome. Nad lihtsalt pole huvitatud Piibli tõe õppimisest (Matteuse 24:37–39). Nende hoiak võib olla nakkav ja suigutada meid vaimsesse unne. Kui lubame endas areneda armastusel materiaalsete asjade ja lõbutsemise vastu, siis jaheneb meie armastus Jumala vastu (Matteuse 24:12).

⁹ Seepärast valivad kristlased hoolega, kellega nad seltsivad. „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks,” kirjutas kuningas Saalomon, „aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20). Käigem siis läbi nendega, kes peegeldavad Jumala hiilgust. See on tõesti meeldiv! Kui saame oma vaimsete õdede-vendadega kokku koosolekutel ja ka muudel aegadel, siis meid julgustab nende armastus, usk, rõõm ja tarkus. Selline ülesehitav seltskond tugevdab meie otsusekindlust Jumalat edasi teenida.

10. Kuidas on Saatan naeruvääristanud neid, kes peegeldavad Jumala hiilgust?

¹⁰ Teine viis, kuidas Saatan püüab takistada kõigil kristlastel Jumala au peegeldada, on naeruvääristamine. See taktika ei peaks meid üllatama. Jeesus Kristust naeruvääristati maise teenistuse ajal – tema üle naerdi ja irvitati, teda teotati ja tema peale isegi sülitati (Markuse 5:40; Luuka 16:14; 18:32). Ka algkristlasi pilgati (Apostlite teod 2:13; 17:32). Praeguseid Jehoova teenijaid koheldakse samamoodi. Vastavalt apostel Peetruse sõnadele peetakse neid valeprohvetiteks. Peetrus ennustas, et „viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes elavad iseeneste himude järgi ning ütlevad: „Kus on tema tulemise tõotus? ... kõik [jääb] nõnda, nagu oli loomise algusest!”” (2. Peetruse 3:3, 4). Jumala teenijate kohta öeldakse pilkavalt, et nad ei ole kahe jalaga maa peal. Piibli moraalipõhimõtteid peetakse vanamoeliseks. Paljude arvates on meie sõnum „narrus” (1. Korintlastele 1:18, 19, P 1997). Meid kui kristlasi võidakse pilgata koolis, töökohal ja isegi perekonnaringis. Me aga ei kohku tagasi, vaid jätkame oma kuulutustööga Jumala hiilguse peegeldamist, teades nagu Jeesuski, et Jumala Sõna on tõde (Johannese 17:17).

11. Kuidas on Saatan kasutanud tagakiusamist, et püüda kristlasi vaikima sundida?

¹¹ Kolmas Saatana taktika, millega ta püüab meid vaigistada, on vastupanu ja tagakiusamine.  Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Teid [antakse] viletsusse ja teid tapetakse ja te olete kõigi rahvaste viha all minu nime pärast” (Matteuse 24:9, P 1968). Jehoova tunnistajaid on tõepoolest paljudes maades julmalt taga kiusatud. Me teame, et juba kaua aega tagasi ütles Jehoova, et Jumala teenijate ja Kurat-Saatana järgijate vahel tõuseb vihavaen (1. Moosese 3:15). Me ka teame, et katsumuses laitmatuks jäädes toetame Jehoova õigust olla universumi Suverään. Selle teadmine võib meile tuge anda isegi kõige äärmuslikumas olukorras. Mitte mingisugune tagakiusamine ei suuda meid jäädavalt vaikima panna, kui oleme kindlad otsuses peegeldada Jumala hiilgust.

12. Miks meil on põhjust rõõmustada, kui Saatana vastupanuga silmitsi seistes ustavaks jääme?

¹² Kas sa seisad vastu maailma ahvatlustele ja jääd ustavaks hoolimata naeruvääristamisest ja vastupanust? Kui sa seda teed, on sul põhjust rõõmustada. Jeesus kinnitas oma jüngreid sõnadega: „Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja. Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid” (Matteuse 5:11, 12). Sinu vastupidavus tõendab, et su peal on Jehoova võimas püha vaim, mis annab sulle jõudu tema hiilgust peegeldada (2. Korintlastele 12:9).

Jehoova aitab vastu pidada

13. Mis on üks peamisi põhjusi, miks me kristlikus teenistuses vastu peame?

¹³ Üks peamisi põhjusi, miks me teenistuses vastu peame, on see, et me armastame Jehoovat ja tunneme rõõmu tema hiilguse peegeldamisest. Inimesed kipuvad jäljendama neid, keda nad armastavad ja austavad. Keegi pole rohkem jäljendamist väärt kui Jehoova Jumal. Suurest armastusest saatis ta oma Poja maa peale tõest tunnistust andma ja sõnakuulelikke inimesi lunastama (Johannese 3:16; 18:37). Me soovime Jumala sarnaselt, et igasugused inimesed meelt parandaksid ja pääseksid – just selle pärast me neile kuulutamegi (2. Peetruse 3:9). See soov koos otsusekindlusega jäljendada Jumalat ajendab meid jätkama tema hiilguse peegeldamist oma teenistusega.

14. Kuidas Jehoova meid tugevdab, et võiksime teenistuses vastu pidada?

¹⁴ Lõppkokkuvõttes on aga Jehoova see, kes annab meile jõudu kristlikus teenistuses vastu pidada. Ta toetab ja tugevdab meid oma vaimu, organisatsiooni ja Piibli kaudu. Jehoova „pakub vastupidavust” neile, kes  soovivad tema hiilgust peegeldada. Ta vastab meie palvetele ja annab meile tarkust katsumustega toimetulekuks. (Roomlastele 15:5, UM; Jakoobuse 1:5.) Pealegi ei lase Jehoova meile osaks saada ühtki katsumust, mida me ei suudaks taluda. Kui loodame Jehoovale, valmistab ta meile väljapääsu, et võiksime edasi tema hiilgust peegeldada (1. Korintlastele 10:13).

15. Mis aitab meil vastu pidada?

¹⁵ Teenistuses vastupidamine annab tunnistust sellest, et meie peal on Jumala vaim. Oletagem näiteks, et keegi palub sul jagada ukselt uksele tasuta teatavat sorti leiba. Sa pead seejuures ise kulud katma ja tegema seda tööd oma vabast ajast. Peagi jõuad sa arusaamisele, et väga vähesed inimesed soovivad sinu käest leiba võtta ning et mõned neist on lausa vastu sellele, et sa seda niimoodi jagad. Mis sa arvad, kas suudaksid jätkata seda tööd kuust kuusse, aastast aastasse? Ilmselt mitte. Siiski teed sa pingutusi, et kuulutada head sõnumit oma vabast ajast ja ise oma kulutusi kattes. Sa oled teinud seda võib-olla aastaid, isegi aastakümneid. Miks? Kas pole nii, et sa teed seda armastusest Jehoova vastu, kes oma vaimu abil on õnnistanud sinu pingutusi ja aidanud sul vastu pidada? Kindlasti on see nii!

Töö, mis jääb meelde

16. Mida annab teenistuses vastupidamine meile ja inimestele, kes meid kuulda võtavad?

¹⁶ Olla uue lepingu sulane on võrreldamatu au (2. Korintlastele 4:7). Samuti võib pidada aardeks kristlikku teenistust, milles osalevad teised lambad üle kogu maailma. Kui sa vastupidavalt edasi teenid, võid sa ’päästa enese ja need, kes sind kuulevad’, nagu Paulus Timoteosele kirjutas (1. Timoteosele 4:16). Mõtle, mida see tähendab. Hea sõnum, mida sa kuulutad, annab teistele võimaluse elada igavesti. Sa võid saada väga lähedaseks sõbraks nendega, keda sa vaimselt aitad. Kujutle, missugust rõõmu pakub igavene elu paradiisis koos inimestega, kellel sa oled aidanud Jumalat tundma õppida! Kindlasti ei unusta nad kunagi su pingutusi. Millist heameelt see küll teeb!

17. Miks on praegune aeg ainulaadne inimajaloos?

¹⁷ Me elame ainulaadsel ajaperioodil inimajaloos. Mitte kunagi enam ei tule sellist aega, mil head sõnumit kuulutatakse Jumalast võõrdunud maailmale. Noa elas sellises maailmas ja nägi selle kadumist. Ta võis olla väga rõõmus, kui mõistis, et Jumala tahet täites ja ustavalt laeva ehitades päästis ta nii iseenda kui ka oma pere (Heebrealastele 11:7). Ka sina võid sellist rõõmu kogeda. Mõtle, kuidas sa tunned ennast uues maailmas, kui vaatad tagasi oma tegemistele neil viimseil päevil, mäletades, et sa tegid Kuningriigi huvide edendamiseks kõik, mis oli sinu võimuses.

18. Kuidas Jehoova oma teenijaid kinnitab ja julgustab?

¹⁸ Peegeldagem siis edaspidigi Jumala hiilgust. See on tegevus, mis jääb meile igavesti meelde. Ka Jehoova peab meie tegusid meeles. Piibel kinnitab: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele, kui te pühadele abiks olite ja veelgi olete. Aga me ihaldame seda, et te igaüks osutaksite sama indu täieliku lootuse säilitamiseks otsani; et te ei läheks loiuks, vaid järgiksite neid, kes usu ja pika meele tõttu pärivad selle, mis on tõotatud” (Heebrealastele 6:10–12).

Kas sa oskad selgitada?

• Kuidas peegeldavad kristlased Jumala hiilgust?

• Kuidas püüab Saatan Jumala rahvast vaigistada?

• Mis tõendab, et meie peal on Jumala vaim?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Moosese näol peegeldus Jumala hiilgus

[Pildid lk 16, 17]

Me peegeldame Jumala hiilgust oma teenistusega