Kristlased peegeldavad Jehoova hiilgust

„Õndsad on teie silmad, et nad näevad ja teie kõrvad, et nad kuulevad!” (MATTEUSE 13:16)

1. Milline küsimus tekib, kui mõelda, kuidas iisraellased reageerisid, nähes Moosest Siinai mäe jalamil?

SIINAI mäe juurde kogunenud iisraellastel oli igati põhjust püüda Jehoovaga lähedasemaks saada. Oli ju Jehoova oma vägeva käega nad Egiptusest vabastanud. Ta hoolitses kõrbes nende vajaduste eest, varustades neid toidu ja veega. Seejärel andis ta neile võidu amalekkide armee üle, kes neid ründas. (2. Moosese 14:26–31; 16:2–17:13.) Kuid kõrbes Siinai mäe jalamil leeris olles oli rahvas müristamise ja välgu pärast nii hirmul, et lausa värises. Hiljem nad nägid, kuidas Mooses Siinai mäelt alla tuli, näol peegeldumas Jehoova hiilgus. Ent selle asemel et oma imetlust ja hindamist väljendada, tõmbusid iisraellased hoopis eemale. „Nad kartsid temale [Moosesele] ligineda!” (2. Moosese 19:10–19; 34:30.) Miks nad kartsid vaadata Jehoova hiilguse peegeldust, võttes arvesse seda, kui palju head ta neile oli teinud?

2. Miks võisid iisraellased karta vaadata Jumala hiilgust, mis Moosese näol peegeldus?

² Ilmselt oli iisraellaste kartus seotud paljuski varasemate sündmustega. Jehoova oli neid distsiplineerinud, kui nad talle tahtlikult vastu hakkasid ja kuldvasika  tegid (2. Moosese 32:4, 35). Kas nad võtsid sellest õppust ja hindasid Jehoova distsiplineerimist? Ei, enamik seda ei teinud. Mooses meenutas oma elu lõpul seda kuldvasika kummardamist ja ka muid olukordi, kus iisraellased olid sõnakuulmatud. Ta ütles rahvale: „Te panite vastu Jehoova, oma Jumala käsule, ei uskunud temasse ega kuulanud ta häält! Te olete olnud Jehoovale vastupanijad, alates sellest päevast, mil mina teid tunnen!” (5. Moosese 9:15–24.)

3. Mida oli Moosesel vaja oma näoga teha?

³ Mida Mooses tegi, kui ta nägi iisraellaste hirmu? Ülestähenduses öeldakse: „Kui Mooses oli lõpetanud nendega kõnelemise, siis ta pani katte oma näo ette. Ja iga kord, kui Mooses läks [kogudusetelki] Jehoova palge ette temaga rääkima, ta pani katte ära kuni väljatulekuni; ja olles välja tulnud, rääkis ta Iisraeli lastele, mida oli kästud. Siis Iisraeli lapsed nägid Moosese palet ja et Moosese palge nahk hiilgas! Aga Mooses pani jälle katte oma näo ette, kuni ta läks sisse, et temaga [Jehoovaga] rääkida” (2. Moosese 34:33–35). Miks Mooses oma nägu aeg-ajalt kattis? Mida me sellest õpime? Vastused neile küsimustele aitavad meil analüüsida oma suhteid Jehoovaga.

Käestlastud võimalused

4. Kuidas selgitas Paulus seda, miks Mooses kandis näokatet?

⁴ Apostel Pauluse selgituse kohaselt oli see, et Mooses kandis näokatet, seotud iisraellaste meelelaadi ja südamega. Ta kirjutas: „Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse ta palge hiilguse pärast ... nende meeled on paadunud” (2. Korintlastele 3:7, 14). Kui kurb olukord! Iisraellased olid Jehoova väljavalitud rahvas ja ta soovis, et nad oleksid temaga lähedastes suhetes (2. Moosese 19:4–6). Ent nad tõrkusid vaatamast Jumala hiilguse peegeldust. Selle asemel et oma südames ja mõtetes Jehoova poole hoida ning talle anduda, pöördusid nad temast mingil määral ära.

5., 6. a) Millise paralleeli võib tõmmata esimese sajandi juutide ja Moosese päevil elanud iisraellaste vahele? b) Milline kontrast oli nende vahel, kes kuulasid Jeesust ja kes seda ei teinud?

⁵ Sellele võime leida paralleeli meie ajaarvamise esimesest sajandist. Selleks ajaks kui Paulusest sai kristlane, oli seaduseleping asendatud uue lepinguga, mille vahemeheks oli Jeesus Kristus – Suurem Mooses. Jeesus peegeldas Jehoova hiilgust täiuslikult nii oma sõnade kui ka tegudega. Paulus kirjutas ülesäratatud Jeesuse kohta, et ta on Jumala „aupaistus ning ta olemuse kuju” (Heebrealastele 1:3). Juutidele oli antud tõesti suurepärane võimalus. Nad võisid kuulda igavese elu sõnu Jumala Poja enda suust! Kahjuks aga enamik neist, kellele Jeesus kuulutas, ei soovinud teda kuulata. Jeesus tsiteeris Jesaja raamatust Jehoova ennustust nende kohta: „Selle rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et mina neid parandaksin!” (Matteuse 13:15; Jesaja 6:9, 10.)

⁶ Jeesuse järelkäijate ja juutide vahel oli terav kontrast. Esimeste kohta ütles Jeesus: „Õndsad on teie silmad, et nad näevad ja teie kõrvad, et nad kuulevad!” (Matteuse 13:16). Tõelised kristlased tahavad kogu südamest Jehoovat tunda ja teenida. Nad täidavad rõõmuga tema tahet, mis on kirjas Piibli lehekülgedel. Seetõttu saavad võitud kristlased uue lepingu sulastena Jehoova hiilgust peegeldada ja sedasama teevad ka teised lambad (2. Korintlastele 3:6, 18).

 Miks on hea sõnum kinni kaetud?

7. Miks pole üllatav, et enamik inimesi ei taha head sõnumit kuulda?

⁷ Nagu oleme näinud, ei kasutanud enamik iisraellasi ei Jeesuse ega Moosese päevil ainulaadset võimalust, mis nende ees valla oli. Nii on ka praegusel ajal. Enamik inimesi ei soovi kuulda head sõnumit, mida me neile kuulutame. See ei üllata meid. Paulus kirjutas: „Kui nüüd ka meie evangeelium on kinni kaetud, siis on see kinni kaetud nende eest, kes hukka lähevad, kelle uskmatud meeled selle maailma jumal on teinud sõgedaks [„pimestanud”, UM]” (2. Korintlastele 4:3, 4). Lisaks sellele, et Saatan püüab head sõnumit ära peita, varjavad paljud inimesed ise oma nägu, sest nad ei taha vaadata.

8. Kuidas pimestab paljusid teadmatus, ja mida teha, et see meid ei pimestaks?

⁸ Paljusid pimestab teadmatus. Piibel ütleb, et paganad on „oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ... tõttu” (Efeslastele 4:18, P 1997). Paulus, Moosese Seadust hästi tundev mees, oli enne kristlaseks saamist teadmatusest nii pimestatud, et ta kiusas taga Jumala kogudust (1. Korintlastele 15:9). Ometi ilmutas Jehoova talle tõde. Paulus ütleb: „Sellepärast ma olen saanud armu, et Jeesus Kristus kõigepealt minus osutaks kõike oma pikka meelt eeskujuks neile, kes veel edaspidi saavad usklikuks temasse igaveseks eluks” (1. Timoteosele 1:16). Paljud, kes olid varem Pauluse sarnaselt Jumala tõele vastu, on nüüd Tema teenijad. Seepärast on meil põhjust kuulutada edasi isegi neile, kes meile vastupanu osutavad. Kui me samal ajal ise korrapäraselt Jumala Sõna uurime ja seda mõista püüame, oleme kaitstud teadmatusest tulenevate väärtegude eest, mida Jehoova hukka mõistab.

9., 10. a) Mis näitab, et esimesel sajandil elanud juudid ei soovinud õppida ja hoidsid oma vaadetest jäigalt kinni? b) Miks võib seda pidada paralleeliks tänapäeva ristiusu kirikule?

⁹ Paljud ei suuda vaimseid asju selgelt mõista, kuna nad ei taha õppida ja hoiavad oma vaadetest jäigalt kinni. Paljud juudid ei võtnud vastu Jeesust ega tema õpetusi, sest nad klammerdusid kangekaelselt Moosese Seaduse külge. Muidugi oli ka erandeid. On teada, et pärast Jeesuse ülestõusmist „suur hulk preestreid sai sõnakuulelikuks usule” (Apostlite teod 6:7). Ent enamiku juutide kohta kirjutas Paulus: „Veel tänapäevalgi, kui Moosest loetakse, on kate nende südame peal” (2. Korintlastele 3:15). Paulus ilmselt teadis, et Jeesus oli öelnud varem juudi usujuhtide kohta: „Te uurite pühi kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad minust”  (Johannese 5:39). „Pühad kirjad”, mida nad nii hoolega uurisid, oleks pidanud aitama neil mõista, et Jeesus on Messias. Ent juudid olid kinni oma ideedes ja isegi mitte imesid tegev Jumala Poeg ei suutnud neid ümber veenda.

¹⁰ Sama võib öelda tänapäeval paljude ristiusu kiriku liikmete kohta. Esimesel sajandil elanud juutide sarnaselt on nad „väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda” (Roomlastele 10:2). Osa neist küll uurib Piiblit, kuid nad ei taha uskuda sellesse kirjapandut. Nad ei tunnusta seda, et Jehoova õpetab oma rahvast võitud kristlastest koosneva ustava ja mõistliku sulaseklassi kaudu (Matteuse 24:45). Meie aga mõistame, et Jehoova õpetab praegu oma rahvast ja et Jumala tõest arusaamine on toimunud alati järk-järgult (Õpetussõnad 4:18). Kui laseme Jehooval end õpetada, annab ta meile teada, mis on tema tahe ja eesmärk.

11. Millist rolli on tõe varjamisel mänginud inimeste soov uskuda seda, mida nad tahavad?

¹¹ Inimesi pimestab ka nende soov uskuda vaid seda, mida nad ise tahavad. Oli ennustatud, et mõned inimesed hakkavad naeruvääristama Jumala rahvast ja sõnumit, mida nad kuulutavad Jeesuse juuresoleku kohta. Apostel Peetrus kirjutas, et „oma soovi kohaselt jääb neil märkamata” (UM) see, et Jumal laskis tulla veeuputuse Noa-aegse maailma peale (2. Peetruse 3:3–6). Nii tunnistavad ka paljud nime poolest kristlased, et Jumal on halastav, lahke ja andestav, kuid neil jääb kahe silma vahele tõsiasi, et ta ei jäta süüdlast karistamata (2. Moosese 34:6, 7). Tõelised kristlased püüavad hoolega Piibli õpetusi õigesti mõista.

12. Kuidas on inimesi pimestanud traditsioonid?

¹² Paljusid kirikuskäijaid pimestavad traditsioonid. Jeesus ütles usujuhtidele: „Te olete Jumala sõna tühjaks teinud oma pärimuse pärast” (Matteuse 15:6). Kui juudid Babüloonia vangipõlvest tagasi tulid, taastasid nad innukalt puhta jumalateenimise, ent preestrid muutusid uhkeks ja olid enda meelest õiglased. Usupühadest said formaalsed pidustused ja neil ei osutatud Jumalale tõelist austust (Malakia 1:6–8). Jeesuse päeviks olid kirjatundjad ja variserid lisanud Moosese Seadusele lugematul hulgal pärimusi. Jeesus paljastas sellised inimesed kui silmakirjatsejad, sest nad ei järginud enam õigeid põhimõtteid, millel Seadus rajanes (Matteuse 23:23, 24). Tõelised kristlased peaksid olema hoolikad, et inimeste loodud usukombed ei juhiks neid kõrvale puhtast jumalakummardamisest.

„Nähes teda, kes on nähtamatu”

13. Millisel kahel viisil nägi Mooses Jumala hiilgust?

¹³ Mooses avaldas soovi näha Jumala hiilgust ja ta võiski mäel vaadata Jehoova hiilguse järelkuma. Kui ta läks kogudusetelki, ei kandnud ta näokatet. Mooses oli tugeva usuga mees, kes soovis elada Jumala tahte järgi. Ehkki tal oli võimalik näha nägemuses mingil määral Jehoova hiilgust, oli ta juba näinud teda oma ususilmadega. Piibel  ütleb Moosese kohta, et „otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana”. (Heebrealastele 11:27; 2. Moosese 34:5–7.) Ta ei peegeldanud Jumala hiilgust mitte üksnes oma särava näoga, vaid ka pingutustega, mida ta tegi, et aidata iisraellastel Jehoovat tunda ja teenida.

14. Kuidas nägi Jeesus Jumala hiilgust ja mis talle rõõmu valmistas?

¹⁴ Jeesus nägi taevas otseselt Jumala hiilgust ütlemata pika aja jooksul – ta nägi seda juba enne universumi loomist (Õpetussõnad 8:22, 30). Selle aja jooksul tekkisid nende vahel lähedased ja soojad suhted. Jehoova Jumal väljendas oma esmaloodu vastu kõige õrnemat armastust ja kiindumust. Jeesus vastas oma Eluandjale samasuguse armastuse ja kiindumusega (Johannese 14:31; 17:24). Isa ja Poja vahel oli täiuslik armastuseside. Jeesusele valmistas rõõmu peegeldada Jehoova hiilgust õpetamise kaudu, nagu Mooseski seda tegi.

15. Kuidas näevad kristlased Jumala hiiglust?

¹⁵ Jehoova tunnistajad soovivad tänapäeval Moosese ja Jeesuse sarnaselt näha Jumala hiilgust. Nad pole aulisest heast sõnumist kõrvale pöördunud. Paulus kirjutas: „Kui nende süda pöördub Issanda poole [tema tahet täitma], siis kate võetakse ära” (2. Korintlastele 3:16). Me uurime Pühakirja, sest soovime täita Jumala tahet. Me imetleme hiilgust, mis peegeldub Jehoova Poja, meie võitud Kuninga Jeesus Kristuse näol, ja jäljendame tema eeskuju. Moosesel ja Jeesusel olid omad ülesanded ning meilegi on antud teenistusülesanne: õpetada inimestele teadmisi aulise Jumala kohta, keda me teenime.

16. Kuidas tõe tundmine meile kasuks tuleb?

¹⁶ Jeesus palvetas: „Ma ülistan sind, Isa ..., et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele!” (Matteuse 11:25). Jehoova aitab oma eesmärke ja isiksust mõista neil, kes on siirad ja alandlikud (1. Korintlastele 1:26–28). Me oleme tema hoole all ja ta õpetab meid oma elu parimal viisil elama. Kasutagem siis kõiki võimalusi, et Jehoovaga lähedasemaks saada, olles tänulikud tema paljude korralduste eest, mis aitavad meil teda paremini tundma õppida.

17. Kuidas me saame Jehoova omadusi paremini tundma õppida?

 ¹⁷ Paulus kirjutas võitud kristlastele: „Me kõik, kes katmata näoga peegeldame Jehoova hiilgust otsekui peeglid, kujuneme ümber samasuguseks kujuks hiilgusest hiilgusesse” (2. Korintlastele 3:18, UM). Mida paremini me Jumalat tundma õpime – tema omadusi ja isiksust, mis ilmnevad Piiblis –, seda rohkem hakkame temaga sarnanema, olgu siis meie lootus taevane või maine. Kui me mõtiskleme tänumeelselt Jeesus Kristuse elu, teenistuse ja õpetuste üle, siis hakkame Jehoova omadusi täielikumalt peegeldama. On rõõm teada, et nii tehes võime tuua kiitust oma Jumalale!

Kas sa mäletad?

• Miks kartsid iisraellased vaadata Jumala hiilgust, mis peegeldus Moosese näol?

• Mis mõttes oli hea sõnum „kinni kaetud” esimesel sajandil ja kuidas on see „kinni kaetud” tänapäeval?

• Kuidas me peegeldame Jumala hiilgust?

[Küsimused]

[Pilt lk 19]

Iisraellased ei suutnud vaadata Moosese nägu

[Pildid lk 21]

Paljud, kes olid varem Pauluse sarnaselt Jumala tõele vastu, on nüüd Tema teenijad

[Pildid lk 23]

Jehoova teenijad tunnevad rõõmu Jumala hiilguse peegeldamisest