Kuninglik Piibel – õpetlaste meistritöö

ÜKS laev võttis 16. sajandi hakul Hispaanias kursi Apenniini poolsaarele. Laeva trümmis asus äärmiselt väärtuslik last – suurem osa aastatel 1514 kuni 1517 trükitud Complutensiumi Polüglottpiibli kogutiraažist. Korraga puhkes kõva torm. Meeskond üritas küll laeva päästa, kuid tulutult. Laev koos oma hindamatu lastiga vajus merepõhja.

See õnnetus lõi vajaduse uue polüglottpiibli trüki järele. Lõpuks võttis meistertrükkal Christophe Plantin selle raske ülesande enda peale. Kuna ta vajas rikast sponsorit, kes seda tohutut tööd rahastaks, palus ta Hispaania kuningal Felipe II hakata patrooniks. Kuningas konsulteeris enne otsuse langetamist mitme Hispaania õpetlasega, teiste seas tunnustatud piibliõpetlase Benito Arias Montanoga. Too lausus kuningas Felipele: „Lisaks Jumala teenimisele ja kiriku aitamisele tooks see ka suurt au Tema Majesteedi kuninglikule nimele ja tõstaks Teie mainet.”

Kuna Complutensiumi Polügloti revideeritud väljaanne oleks olnud märkimisväärne kultuurisaavutus, otsustas Felipe Plantini ettevõtmist kogu hingest toetada. Ta andis Arias Montanole tohutu suure ülesande:  toimetada väljaannet, mis sai tuntuks kui Kuninglik Piibel ehk Antwerpeni Polüglott. *

Felipe oli polüglottpiibli koostamisest niivõrd huvitatud, et palus saata endale igast lehest korrektuurtõmmise. Muidugi mõista ei mallanud Plantin oodata, millal jõuab leht Antwerpenist Hispaaniasse, kus monarh seda loeb ja parandab, ning seejärel tagasi saadab. Felipe sai tegelikult vaid esimese valmistrükitud lehe ja arvatavasti ka mõne lehekülje algvariandi. Vahepeal edenes Montanol tegelik korrektuuri lugemine, kus talle olid hindamatuks abiks kolm Leuveni professorit ja trükkali teismeeas tütar.

Mees, kes armastas Jumala Sõna

Arias Montano tundis end Antwerpeni õpetlaste seas nagu kodus. Plantinile sai ta oma eelarvamustevaba hoiakuga väga armsaks ja nende sõprus ning koostöö kestis terve elu. Montanol ei olnud mitte ainult silmapaistvad teadmised, vaid ka suur armastus Jumala Sõna vastu. * Juba noore mehena kibeles ta oma akadeemilised õpingud lõpetada, et siis ainuüksi Pühakirja uurimisele pühenduda.

Arias Montano arvates tuli Piiblit tõlkida võimalikult sõna-sõnalt. Ta püüdis tõlkida täpselt seda, mis oli kirjas algkeelses tekstis, et lugejal oleks võimalik tutvuda  tõelise Jumala Sõnaga. Montano järgis Erasmuse juhtmõtet, kes innustas õpetlasi „jutlustama Kristust originaalist”. Algkeelsete pühakirjatekstide tähendus oli olnud juba sajandeid inimeste eest varjatud, sest ladinakeelsed tõlked olid raskestimõistetavad.

Teose ülesehitus

Kõik käsikirjad, mis Alfonso de Zamora oli Complutensiumi Polügloti trükkimiseks ette valmistanud ja üle vaadanud, jõudsid Arias Montano kätte, kes kasutas neid Kuningliku Piibli jaoks. *

Esialgse plaani kohaselt pidi Kuninglikust Piiblist saama Complutensiumi Polügloti teine trükk, kuid sellest tuli midagi palju enamat kui lihtsalt revideeritud väljaanne. Heebreakeelne tekst ja kreekakeelne Septuaginta tekst võeti Complutensiumi Polüglotist, neile lisandusid veel uued tekstid ja mahukas lisa. Uus mitmekeelne Piibel koosnes kaheksast köitest. Trükkimine kestis viis aastat, ajavahemikust 1568 kuni 1572, mis on väga lühike aeg, pidades silmas töö keerukust. Seda trükiti 1213 eksemplari.

Ehkki 1517. aastast pärit Complutensiumi Polüglotti peeti „trükikunsti ... monumendiks”, oli uus Antwerpeni Polüglott oma eelkäijast parem tehnilise külje ja sisu poolest. See oli järjekordne verstapost trükikunsti ajaloos ja mis veelgi tähtsam, Piibli standardtekstide koostamises.

Jumala Sõna vastaste rünnakud

Ei ole sugugi üllatav, et peagi ilmusid välja algtekstile ustava piiblitõlke vastased. Ehkki Antwerpeni Polüglotil oli paavsti heakskiit ja Arias Montano oli hea kuulsusega auväärne õpetlane, anti ta üles  inkvisitsioonikohtule. Vastaste sõnul näitas ta oma tööga, et Santes Pagniuse uus parandatud ladinakeelne tekst on palju täpsem heebrea- ja kreekakeelsete algtekstide tõlge kui Vulgata, mis oli tõlgitud sajandite eest. Nad süüdistasid Montanot ka selles, et ta pöördus piiblitõlke täpsuse huvides algkeelte poole – seda peeti ketserlikuks.

Inkvisitsioon väitis koguni, et „kuningale polnud auks panna oma kuninglikku nime sellele tööle”. Nad väljendasid kahetsust selle üle, et Montano ei olnud pidanud küllaldaselt autoriteetseks ametlikku  Vulgatat. Neist süüdistustest hoolimata ei leidnud nad piisavalt tõendeid Montano või tema mitmekeelse Piibli hukkamõistmiseks. Lõpuks võeti Kuninglik Piibel hästi vastu ja see sai mitmes ülikoolis standardväljaandeks.

Tõhus tööriist Piibli tõlkimisel

Kuigi Antwerpeni Polüglott polnud laiale avalikkusele mõeldud teos, sai sellest peagi tõhus tööriist piiblitõlkijatele. Oma eelkäija Complutensiumi Polügloti sarnaselt aitas see täpsustada olemasolevaid pühakirjatekste. Samuti aitas Antwerpeni Polüglott tõlkijail paremini mõista algkeeli. See teos oli abiks Piibli tõlkimisel mitmesse suurde Euroopa keelde. Näiteks kirjutatakse raamatus „The Cambridge History of the Bible”, et aastast 1611 pärit kuulsa King James Version’i ehk Authorized Version’i tõlkijad pidasid Antwerpeni Polüglotti väärtuslikuks abivahendiks muistsete keelte tõlkimisel. Kuninglik Piibel avaldas märkimisväärset mõju ka kahele 17. sajandil välja antud mitmekeelsele Piiblile. (Vaata kasti „Polüglottpiiblid”.)

Üks Antwerpeni Polügloti väärtusi seisneb selles, et see tegi esmakordselt Euroopa õpetlastele kättesaadavaks Kreeka Kirjade süüriakeelse tõlke, mis oli kõrvuti sõnasõnalise ladinakeelse tõlkega. Kuna see süüriakeelne tekst on üks vanimaid Kristlike Kreeka Kirjade tõlkeid, oli see väga kasulik lisandus. See süüriakeelne teos meie ajaarvamise 5. sajandist põhines käsikirjadel, mis olid pärit meie ajaarvamise 2. sajandist. Teoses „The International Standard Bible Encyclopedia” märgitakse, et „[süüriakeelse] Pešitta väärtus tekstikriitikale on üldteada. See on üks vanimaid ja olulisimaid allikaid vanaaja traditsioonide kohta”.

Ei mäslev meri ega Hispaania inkvisitsioon suutnud takistada aastal 1572 pinnale kerkimast Complutensiumi Polügloti täiustatud versioonil, mis sai nimeks Kuninglik Piibel. Antwerpeni mitmekeelse Piibli ajalugu on järjekordne näide sellest, milliseid pingutusi siirasüdamelised inimesed on teinud Jumala Sõna kaitseks.

Teadsid need pühendunud mehed seda või mitte, aga oma ennastohverdava tööga peegeldasid nad seda, kui õiged olid Jesaja prohvetlikud sõnad. Ta kirjutas umbes kolme tuhande aasta eest: „Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti!” (Jesaja 40:8).

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 13]

„Aga meie Jumala sõna püsib igavesti”

[Kast/pildid lk 12]

POLÜGLOTTPIIBLID

„Polüglottpiibliks nimetatakse sellist Piiblit, mis sisaldab eri keeltes tekste,” selgitab hispaania õpetlane Federico Pérez Castro. „Traditsiooniliselt viitab see väljend aga Piiblile, kus pühakirjatekst on algkeeltes. Viimati mainitud tähenduses on polüglottpiibleid väga vähe.”

1. Complutensiumi Polüglott (1514–1517). Teost rahastas kardinal Ximenes ja see trükiti Hispaanias Alcalá de Henareses. Selle kuus köidet sisaldavad piibliteksti neljas keeles: heebrea, kreeka, aramea ja ladina keeles. See oli 16. sajandi tõlkijatele Heebrea-aramea Kirjade standardtekstiks.

2. Antwerpeni Polüglott (1568–1572). Selle toimetaja Benito Arias Montano lisas Complutensiumi tekstile Kristlike Kreeka Kirjade süüriakeelse Pešitta tõlke ja arameakeelse Joonatani Targumi. Vokaali- ja rõhumärkidega heebreakeelset teksti korrigeeriti vastavalt Jakob ben Chajimi üldtunnustatud heebreakeelsele tekstile. Seega sai piiblitõlkijatele sellest Heebrea Kirjade standardtekst.

3. Pariisi Polüglott (1629–1645). Toetajaks oli prantsuse advokaat Guy Michel le Jay. Eeskujuks võeti Antwerpeni Polüglott, kuid see sisaldab ka mõningaid samaaria ja araabia tekste.

4. Londoni Polüglott (1655–1657). Seda toimetas Brian Walton ja see põhines samuti Antwerpeni Polüglotil. See mitmekeelne Piibel sisaldab vanu etioopia- ja pärsiakeelseid piiblitõlkeid, ehkki algtekstile need suurt selgust ei lisa.

[Allikaviited]

Loosung ja Antwerpeni Polüglotid (kaks alumist): Biblioteca Histórica. Universidad Complutense de Madrid; Antwerpeni Polüglott (pealmine): By courtesy of Museum Plantin-Moretus/Stedelijk Prentenkabinet Antwerpen; Londoni Polüglott: From the book The Walton Polyglot Bible, Vol. III, 1655–1657

[Pilt lk 9]

Hispaania kuningas Felipe II

[Allikaviide]

Felipe II: Biblioteca Nacional, Madrid

[Pilt lk 10]

Arias Montano

[Allikaviide]

Montano: Biblioteca Histórica. Universidad Complutense de Madrid

[Pilt lk 10]

Originaaltrükipressid Antwerpenis Belgias

[Allikaviide]

Trükipressid: By courtesy of Museum Plantin-Moretus/Stedelijk Prentenkabinet Antwerpen

[Pildid lk 11]

Vasakul: Christophe Plantin ja Antwerpeni Polügloti tiitelleht

[Allikaviide]

Tiitelleht ja Plantin: By courtesy of Museum Plantin-Moretus/Stedelijk Prentenkabinet Antwerpen

[Pilt lk 11]

Üleval: 2. Moosese raamatu 15. peatükk neljas veerus

[Pildi allikaviide lk 9]

Tiitelleht ja Plantin: By courtesy of Museum Plantin-Moretus/Stedelijk Prentenkabinet Antwerpen

[Pildi allikaviide lk 13]

Biblioteca Histórica. Universidad Complutense de Madrid