Jumala nimi vanas saksakeelses Piiblis

JUMALA nimi Jehoova esineb Pühakirja Uue Maailma Tõlkes *, mis ilmus saksa keeles 1971. aastal, tuhandeid kordi. See polnud aga sugugi esimene saksakeelne Piibel, kus on Jumala nimi. Tõenäoliselt esimese saksakeelse Piibli, kus esineb nimi Jehoova, avaldas 500 aastat tagasi tunnustatud roomakatoliku teoloog Johann Eck.

Johann Eck sündis 1486. aastal Lõuna-Saksamaal. 24-aastaselt oli ta Ingolstadti ülikooli teoloogiaprofessor ning jäi sellele kohale kuni oma surmani aastal 1543. Eck oli Martin Lutheri kaasaegne ning need kaks meest olid mõnda aega omavahel head sõbrad. Lutherist sai aga protestantliku usupuhastuse üks juhte, samas kui Eck toetas katoliku kirikut.

Baieri hertsog tegi Eckile ülesandeks tõlkida Piibel saksa keelde. Tõlge ilmus aastal 1537. „Kirchliches Handlexikon” ütleb, et Ecki tõlge järgib täpselt algteksti ja „väärib suuremat tunnustust, kui on siiani saanud”. Kirjakoht 2. Moosese 6:3 on Ecki tõlkes: „Mina olen Issand, kes ilmus Aabramile, Iisakile ja Jaakobile kui Kõigeväeline Jumal: ja oma nime Adonai pole ma neile ilmutanud.” Eck lisas salmile ääremärkuse: „Nimi Adonai Jehoua.” Paljud piibliõpetlased arvavad, et see on esimene kord, kus saksakeelne Piibel kasutab Jumala nime.

Jumala nime on aga teatud ja kasutatud juba tuhandeid aastaid. Vanim selle nime ülestähendus on heebrea keeles, kus „Jehoova” viitab ainsale tõelisele Jumalale (5. Moosese 6:4). Ligi 2000 aastat tagasi pandi kreeka keeles kirja Jeesuse sõnad, et ta teeb Jumala nime teatavaks (Johannese 17:6). Sellest ajast alates on see nimi ilmunud loendamatutes keeltes. Peagi täitub Laul 83:19 ning kõik inimesed saavad teada, et see, kes kannab nime Jehoova, on Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa.

[Allmärkus]

[Pilt lk 32]

Ecki Piibli 1558. a väljaanne, 2. Moosese 6:3 ääremärkus Jehoova nime kohta