Käigem koos Jumalaga praegusel rahutul ajal

„Eenok kõndis ühes Jumalaga, ja siis ei olnud teda enam, sest Jumal võttis tema ära.” (1. MOOSESE 5:24)

1. Mille tõttu on praegused ajad nii rasked?

RAHUTUD ajad! See väljend kirjeldab tabavalt aega, mis on järgnenud Messia Kuningriigi sünnile aastal 1914 ning mis on olnud täis ärevust ja vägivalda. Kõik need aastad on inimkond elanud „viimseil päevil”. Sellised hädad nagu nälg, haigused, maavärisemised ja sõjad on vaevanud inimesi enneolematus ulatuses. (2. Timoteosele 3:1; Ilmutuse 6:1–8.) Jehoova teenijad pole selles suhtes erand. Me kõik peame toime tulema suuremate või väiksemate muredega, mida põhjustavad praegusajale iseloomulikud probleemid ja ebakindlustunne. Majanduslik kitsikus, poliitiline ebastabiilsus, kuritegevus ja haigused on veel mõned tegurid, mis elu väga raskeks teevad.

2. Milliseid väljakutseid on kohanud Jehoova teenijad?

² Lisaks on paljusid Jehoova teenijaid hooti rängalt taga kiusatud, sest Saatan on pidanud sõda nende vastu, „kes peavad Jumala käske ja kellel on Jeesusest tunnistamise töö” (Ilmutuse 12:17, UM). Ehkki paljud meist pole isiklikult tagakiusamist kogenud, tuleb kõigil tõsikristlastel seista vastu Kurat-Saatanale ja vaimule, mida ta inimkonna keskel edendab (Efeslastele 2:2; 6:12). Me peame kogu aeg valvel olema, et see vaim meid ei mõjutaks. Me puutume sellega pidevalt kokku nii tööl, koolis kui ka mujal, kus meil tuleb suhelda inimestega, keda puhas jumalakummardamine põrmugi ei huvita.

Käi ühte sammu Jumalaga, mitte maailmaga

3., 4. Mille poolest kristlased maailmast erinevad?

³ Ka esimesel sajandil võitlesid kristlased visalt maailma vaimu vastu ning erinesid seetõttu inimestest, kes kristlikku kogudusse ei kuulunud. Paulus tõi selle erinevuse välja, kui ta kirjutas: „Seda ma siis ütlen ja hoiatan  teid Issandas, et te ei elaks enam, nagu ka paganad elavad oma meele tühjuses, kes pimestunuina mõistuse poolest ja võõrdunuina Jumala elust neis pesitseva rumaluse ja nende südame paadumuse tõttu on südametunnistuses tuimaks jäänud ning endid andnud kõlvatuse kätte kõike roppust ahnesti tegema” (Efeslastele 4:17–19).

⁴ Need salmid kirjeldavad ilmekalt, kuivõrd pilkases vaimses ja moraalses pimeduses on see maailm – oli seda Pauluse päevil ja on meie ajani. Just nagu esimesel sajandil, ei ela kristlased ka tänapäeval nõnda, nagu muud rahvad elavad. Vastupidi, neil on imeline eesõigus käia ühes Jumalaga. On tõsi, et mõned võivad pidada küsitavaks, kas üks madal ja ebatäiuslik inimene üldse saabki koos Jehoovaga käia. Kuid Piibel näitab, et see on võimalik. Õigupoolest Jehoova koguni ootab, et me seda teeksime. 8. sajandil e.m.a pani prohvet Miika kirja järgmised Jumala inspireeritud sõnad: „Mida nõuab Jehoova sinult muud kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid osadust ja käiksid hoolsasti ühes oma Jumalaga?” (Miika 6:8, meie kursiiv).

Kuidas ja miks käia koos Jumalaga?

5. Kuidas saab ebatäiuslik inimene käia koos Jumalaga?

⁵ Kuidas me saame käia ühes kõikvõimsa ja nähtamatu Jumalaga? On selge, et see tähendab midagi muud kui kõndida koos mõne inimesega. Piibli väljendi „käima” üks tähendusi on „järgima mingit kindlat toimimisviisi”. * Järelikult inimene, kes käib koos Jumalaga, elab elu, mis on kooskõlas Jumala põhimõtetega ja Talle meelepärane. Sellise eluviisi järgija erineb enamikust teda ümbritsevatest inimestest. Ometi on see kristlase jaoks ainus õige tee. Miks? Põhjusi on mitmeid.

6., 7. Miks on koos Jumalaga käimine kõige parem eluviis?

⁶ Esiteks on Jehoova meie Looja, kes on andnud meile elu ja kõik, mida me eluks vajame (Ilmutuse 4:11). Seetõttu on vaid temal õigus öelda, millist teed meil tuleb käia. Lisaks on koos Jumalaga käimine parim võimalik eluviis. Neile, kes käivad ühes temaga, on Jehoova andnud võimaluse patud andeks saada ja kindla lootuse igavesele elule. Meie armastav taevane Isa pakub ka tarku nõuandeid, mis aitavad neil, kes käivad koos temaga, juba nüüd oma eluga hästi toime tulla, hoolimata sellest, et nad on ebatäiuslikud ja elavad maailmas, mis on Saatana võimuses. (Johannese 3:16; 2. Timoteosele 3:15, 16; 1. Johannese 1:8; 2:25; 5:19.) Veel üheks põhjuseks käia koos Jumalaga on see, et seda tehes me edendame koguduses rahu ja ühtsust (Koloslastele 3:15, 16).

⁷ Kõige tähtsam põhjus, miks käia koos Jumalaga, on aga võimalus näidata, milline on meie seisukoht Jehoova ülemvõimu õiguspärasuse vaidlusküsimuses, mis tõstatati juba Eedeni aias (1. Moosese 3:1–6). Me näitame oma eluviisiga, et oleme täielikult Jehoova poolel, ning teeme kartmatult teatavaks, et tema üksi on õiguspärane Suverään (Laul 83:19). Me tegutseme kooskõlas palvega, et Jumala nimi saaks pühitsetud ja et sünniks tema tahe (Matteuse 6:9, 10). Need, kes hakkavad käima koos Jumalaga, teevad targa otsuse. Nad võivad olla kindlad, et liiguvad õiges suunas, sest Jehoova kohta öeldakse Piiblis, et tema on „ainsana tark”. Ta ei tee kunagi ühtki viga. (Roomlastele 16:27.)

8. Mille poolest sarnaneb meie aeg Eenoki ja Noa päevadega?

⁸ Aga kuidas on võimalik elada kristlasele kohaselt praegusel rahutul ajal, mil enamikku inimesi Jehoova teenimine ei huvita? Vastuse leiame, kui uurime nende vanaaja  ustavate meeste elu, kes rasketel aegadel laitmatuse säilitasid. Kaks sellist meest olid Eenok ja Noa. Nad mõlemad elasid meie ajaga sarnasel ajal. Kurjus oli laialt levinud. Noa päevil oli maa täis vägivalda ja ebamoraalsust. Ometi seisid Eenok ja Noa tolleaegse maailma vaimule vastu ja käisid koos Jehoovaga. Kuidas nad suutsid seda teha? Et sellele küsimusele vastata, võtame selles artiklis vaatluse alla Eenoki eeskuju. Järgmises artiklis pöörame tähelepanu Noale.

Eenok käis koos Jumalaga rahutul ajal

9. Mida on Eenoki kohta teada?

⁹ Eenok on esimene inimene, kelle kohta Pühakiri ütleb, et ta käis ühes Jumalaga. Piiblis on kirjas: „Eenok kõndis pärast Metuusala sündimist ühes Jumalaga” (1. Moosese 5:22). Seejärel tuuakse välja Eenoki eluea pikkus, mis tundub küll pikk võrreldes meie eluaastatega, kuid oli tolle aja kohta lühike. Jutustus jätkub: „Eenok kõndis ühes Jumalaga, ja siis ei olnud teda enam, sest Jumal võttis tema ära” (1. Moosese 5:24). Ilmselt võttis Jehoova ta elavate hulgast ja pani magama surmaund, enne kui vaenlased said talle kahju teha (Heebrealastele 11:5, 13). Peale nende lühikeste salmide viidatakse Piiblis Eenokile vaid mõni üksik kord. Sellegipoolest võime nii selle info kui ka muude vihjete põhjal öelda, et Eenok elas rahutul ajal.

10., 11. a) Kuidas maailm pärast Aadama ja Eeva vastuhakku kõlbeliselt alla käis? b) Millist prohvetlikku sõnumit Eenok kuulutas ja kuidas temasse suhtuti?

¹⁰ Mõtle näiteks sellele, kui kiiresti inimesed pärast Aadama pattu kõlbeliselt alla käisid. Piibel räägib, et Aadama esmasündinud pojast Kainist sai esimene mõrvar, kui ta tappis oma venna Aabeli (1. Moosese 4:8–10). Pärast Aabeli vägivaldset surma sündis Aadamale ja Eevale taas poeg, kellele nad panid nimeks Sett. Seoses temaga on öeldud: „Setile sündis ka poeg, ja ta pani temale nimeks Enos. Sel ajal hakati Jehoova nime appi hüüdma” (1. Moosese 4:25, 26). Kahjuks oli siin mainitud ’Jehoova nime appi hüüdmine’ seotud usust taganemisega. * Palju aastaid pärast Enose sündi koostas Kaini  järeltulija Lemek laulu, milles ta kuulutas oma kahele naisele, et tappis teda haavanud noore mehe. Ta hoiatas: „Kui Kaini pärast makstakse kätte seitse korda, siis Lemeki pärast seitsekümmend seitse korda!” (1. Moosese 4:10, 19, 23, 24.)

¹¹ Eelmainitud lühidatest faktidest ilmneb, et Saatana ässitusel Eedeni aiast alguse saanud kõlbelise allakäigu tõttu levis Aadama järeltulijate seas kiiresti kurjus. Just sellises maailmas tegutses Jehoova prohvetina Eenok, ning tema jõulised, Jumala inspireeritud sõnad pole oma aktuaalsust kaotanud isegi tänapäeval. Eenoki ennustus on üles tähendatud Juuda kirjas: „Vaata, Issand tuleb oma pühade kümnetuhandetega pidama kohut kõigile ja nuhtlema kõiki jumalatuid kõigi nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalatuses on teinud, ja kõigi kõvade sõnade eest, mis jumalatud patused tema vastu on rääkinud!” (Juuda 14, 15). Need sõnad lähevad lõplikult täide Harmagedoonis (Ilmutuse 16:14, 16). Siiski võime kindlad olla, et ka Eenoki päevil reageerisid paljud „jumalatud patused” tema prohvetikuulutusele meelepahaga. Seega oli Jehoovast väga armastav, et ta ei lasknud oma prohvetil nende kätte langeda.

Mis andis Eenokile jõudu käia koos Jumalaga?

12. Mille poolest Eenok oma kaasaegsetest erines?

¹² Eedeni aias jäid Aadam ja Eeva kuulama Saatanat ning Aadam tõstis Jehoova vastu mässu (1. Moosese 3:1–6). Nende poeg Aabel valis teistsuguse tee ja pälvis Jehoova heakskiidu (1. Moosese 4:3, 4). Paraku ei tegutsenud suurem osa Aadama järglasi nii nagu Aabel. Ent Eenok, kes sündis sadu aastaid hiljem, oli tema sarnane. Mille poolest erines Eenok nii paljudest teistest Aadama järeltulijatest? Apostel Paulus vastas sellele küsimusele, kui ta kirjutas: „Usu läbi võeti ära Eenok, et ta surma ei näeks, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Sest enne äravõttu oli ta juba saanud tunnistuse, et ta oli Jumalale meelepärane” (Heebrealastele 11:5). Eenok kuulub selle „suure pilve [enne Kristust elanud] tunnistajate” hulka, kes kõik meile oma usuga suurepärast eeskuju annavad (Heebrealastele 12:1). Usk oli see, mis aitas Eenokil õigesti elada üle 300 aasta – rohkem kui kolm korda pikema aja jooksul, kui elab enamik meist tänapäeval!

13. Missugune usk oli Eenokil?

¹³ Paulus kirjeldas Eenoki ja teiste tunnistajate usku järgmiselt: „Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta” (Heebrealastele 11:1). Tõesti, usk on kindel usaldus või kindel ootus, et loodetud asjad saavad tõeks, ning see põhineb kindlatel tõenditel. See ootus on nii tugev, et mõjutab seda, millele me oma elus keskendume. Just niisugune usk aitas Eenokil käia ühes Jumalaga, olgugi et maailm tema ümber seda ei teinud.

14. Millistel täpsetel teadmistel võis põhineda Eenoki usk?

¹⁴ Tõeline usk põhineb täpsetel teadmistel. Mida võis Eenok teada? (Roomlastele 10:14, 17; 1. Timoteosele 2:4.) Kahtlemata oli ta teadlik Eedeni aias aset leidnud sündmustest. Tõenäoliselt oli ta kuulnud, missugune oli olnud elu Eedeni aias – ilmselt oli see  aed tollal veel olemas, ehkki inimesed sinna ei pääsenud (1. Moosese 3:23, 24). Samuti oli talle teada Jumala eesmärk, et Aadama järglased pidid täitma maa ja tegema kogu maast esialgse paradiisi sarnase paiga (1. Moosese 1:28). Lisaks pidas Eenok kindlasti kalliks Jehoova tõotust tuua esile Seeme, kes purustab Saatana pea ja teeb olematuks Saatana pettuse halvad tagajärjed (1. Moosese 3:15). Ka Eenoki enda ennustus, mis ta jumaliku inspiratsiooni all sai ja mis on talletatud Juuda raamatusse, räägib Saatana seemne hävitamisest. Kuna Eenokil oli usk, võime öelda, et Jehoova oli talle Jumal, kes „annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Kuigi Eenok ei teadnud nii palju kui meie tänapäeval, piisas neist teadmistest, et ta usul oleks kindel alus. Selline usk aitas tal rahututel aegadel laitmatuks jääda.

Võta Eenokist eeskuju

15., 16. Kuidas me saame Eenokit jäljendada?

¹⁵ Kuna meiegi soovime praegusel rahutul ajal olla Jehoovale meelepärased, nagu oli Eenok, peaksime Eenokist eeskuju võtma. Meil tuleb Jehoovat ja tema eesmärke hästi tundma õppida. Kuid vaja on enamat. Me peame laskma neil teadmistel oma samme juhtida. (Laul 119:101; 2. Peetruse 1:19.) Me peame juhinduma Jumala mõtteviisist ning püüdma olla talle meelepärased kõigis oma mõtetes ja tegudes.

¹⁶ Pole teada, et Eenoki päevil oleks olnud teisi Jehoova teenijaid, seega teenis ta Jumalat üksi või siis koos väheste kaaslastega. Meidki pole maailmas kuigi palju, kuid see ei heiduta meid. Meil on Jehoova toetus, olenemata sellest, kes ka poleks meie vastu (Roomlastele 8:31). Eenok hoiatas julgelt jumalatuid inimesi eelseisva hävingu eest. Ka meie oleme julged, kui kuulutame „seda kuningriigi evangeeliumi” hoolimata pilkamisest, vastupanust ja tagakiusamisest (Matteuse 24:14). Eenok ei elanud nii kaua, kui paljud tema kaasaegsed. Kuid ta ei pannudki oma lootust selle maailma peale. Ta suunas oma pilgu millegi palju suurema poole (Heebrealastele 11:10, 35). Ka meie ootame pikisilmi Jehoova eesmärgi täitumist. Seetõttu ei püüagi me kasutada kõiki selle maailma võimalusi (1. Korintlastele 7:31). Selle asemel kasutame oma jõudu ja vahendeid peaasjalikult Jehoova teenistuses.

17. Kui palju rohkem teadmisi on meil võrreldes Eenokiga ning mida meil tuleks seetõttu teha?

¹⁷ Eenok uskus, et Jumala tõotatud Seeme ilmub Jehoova määratud ajal. Nüüd on sellest möödas juba peaaegu 2000 aastat, kui Seeme – Jeesus Kristus – ilmus, tõi lunastuse ja avas nii meile kui ka Eenoki sarnastele ustavatele vanaaja tunnistajatele võimaluse pärida igavene elu. See Seeme, kes valitseb praegu Jumala Kuningriigi kuningana, on visanud Saatana taevast alla maa peale ning me näeme kõikjal sellest tulenevat häda ja viletsust (Ilmutuse 12:12). Meil tänapäeval on kaugelt rohkem teadmisi, kui oli omal ajal Eenokil. Olgu siis meiegi usk vankumatu, nagu oli temal. Mõjutagu kindel usaldus Jumala tõotuste täitumise vastu kõike, mida me teeme. Käigem hoolimata rahututest aegadest koos Jumalaga, nii nagu seda tegi Eenok.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

• Mida tähendab käia koos Jumalaga?

• Miks on koos Jumalaga käimine parim eluviis?

• Kuidas suutis Eenok rahututest aegadest hoolimata koos Jumalaga käia?

• Kuidas me saame Eenokist eeskuju võtta?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

„Eenok kõndis ühes Jumalaga”, sest tal oli tugev usk

[Pilt lk 17]

Me usume kindlalt, et Jehoova tõotused saavad teoks

[Piltide allikaviited lk 13]

Naine taustal: FAO photo/B. Imevbore; varisev hoone: San Hong R-C Picture Company