Lugejate küsimusi

Miks võib öelda, et väljendid „kellel üksi on surematus” ja „keda ükski inimene ei ole näinud ega võigi näha” käivad Jeesuse, mitte Jehoova Jumala kohta?

Apostel Paulus kirjutas Jeesus Kristuse ilmumise kohta: „. . . mille omal ajal toob nähtavale õnnis ja ainus vägev valitseja, kuningate Kuningas ja kõigi isandate Isand, kellel üksi on surematus, kes elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene ei ole näinud ega võigi näha” (1. Timoteosele 6:15, 16).

Piiblikommentaatorite mõttekäik on tavaliselt järgmine: kuidas võiksid fraasid „kellel üksi on surematus”, „ainus vägev valitseja” ja „keda ükski inimene ei ole näinud ega võigi näha” käia kellegi teise kui Kõigeväelise Jumala kohta? Muidugi võib selliste väljenditega kirjeldada ka Jehoovat, ent kontekstist ilmneb, et Paulus räägib siin ikkagi Jeesusest.

14. salmi lõpus mainib Paulus „meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumist” (1. Timoteosele 6:14). Kuna 15. salm jätkub sõnadega „mille omal ajal toob nähtavale õnnis ja ainus vägev valitseja”, siis on selge, et ta viitab Jeesuse, mitte Jehoova Jumala ilmumisele. Kes on aga „ainus vägev valitseja”? Mõistlik on järeldada, et see on Jeesus. Miks? Kontekst näitab, et Paulus võrdleb Jeesust inimvalitsejatega. Jeesus on tõepoolest „kuningate Kuningas ja kõigi isandate Isand”. * Inimestega kõrvutades on Jeesus „ainus vägev valitseja”. Jeesusele anti „valitsus ja au ning kuningriik, ja kõik rahvad, suguvõsad ja keeled teenisid teda” (Taaniel 7:14). Seda ei saa väita ühegi inimvalitseja kohta!

Mida aga arvata väljendist „kellel üksi on surematus”? Jällegi on Jeesust võrreldud inimestega. Ükski maine valitseja ei saa öelda, et ta on surematu, ent Jeesus on seda. Paulus kirjutas: „Me teame, et Kristus pärast seda, kui ta surnuist üles äratati, enam ei sure; surm ei valitse enam tema üle” (Roomlastele 6:9). Jeesus on esimene, kelle kohta Piiblis öeldakse, et ta on saanud surematuks. Sel ajal kui Paulus seda kirja kirjutas, oli Jeesus tõepoolest ainus, kellele oli antud hävimatu elu.

Võiks arvesse võtta ka seda, et Paulusel poleks olnud õige väita, et Jehoova Jumal üksi on surematu, sest Jeesuski oli sel ajal juba surematu. Paulus võis aga pidada silmas, et Jeesus on surematu inimvalitsejatega võrreldes.

Tõsi on ka see, et pärast Jeesuse ülesäratamist ja taevaminekut võib öelda, et „ükski inimene ei ole [teda] näinud ega võigi näha”. Võitud kristlased muidugi näevad Jeesust, kui nad surevad ja seejärel taevaste vaimolenditena üles äratatakse (Johannese 17:24). Ent maa peal ei saa ükski inimene näha Jeesust tema aulisel positsioonil. Seega võib õigustatult väita, et pärast Jeesuse ülesäratamist ja taevaminekut pole „ükski inimene” teda näinud.

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et salmid 1. Timoteosele 6:15, 16 käivad Jumala kohta, selgub kontekstist ja teiste piiblisalmide uurimisest, et Paulus rääkis Jeesusest.

[Allmärkus]