Me käime Jehoova, oma Jumala nimel

„Meie [käime] Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti!” (MIIKA 4:5)

1. Milline oli Noa päevil moraal ning kuidas Noa teistest erines?

ESIMENE inimene, kelle kohta Piibel ütleb, et ta käis ühes Jumalaga, on Eenok. Teine on Noa. Tema kohta on kirjutatud: „Noa oli üks õige mees, täiesti vaga oma rahvapõlve seas; Noa kõndis ühes Jumalaga” (1. Moosese 6:9). Noa ajaks oli inimkond üldiselt puhtast jumalakummardamisest kõrvale kaldunud. Olukorra tegi veelgi halvemaks see, et ustavusetud inglid sõlmisid naistega loomuvastaseid suhteid ning neist kooseludest sündisid neefilid, tolle aja „vägimehed” ja „kuulsad mehed”. Pole siis ime, et maa täitus vägivallaga. (1. Moosese 6:2, 4, 11.) Sellest kõigest hoolimata oli Noa Jumala ees veatu ja tegutses „õigusekuulutajana” (2. Peetruse 2:5). Kui Jumal käskis tal elu päästmiseks laeva ehitada, kuulas Noa sõna ja „tegi kõik” nõnda, „nagu Jumal teda käskis” (1. Moosese 6:22). Noa kõndis tõesti ühes Jumalaga.

2., 3. Kuidas on Noa meile heaks eeskujuks?

² Paulus arvas ka Noa ustavate tunnistajate loetellu ning kirjutas tema kohta: „Usu kaudu sai Noa ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha, ja ehitas pühas kartuses laeva oma perekonna päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis hukka maailma ning sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust” (Heebrealastele 11:7). Kui suurepärane eeskuju! Kuna Noa oli Jehoova sõnade täitumises täiesti kindel, kasutas ta oma aega, energiat ja vahendeid Jumala käskude täitmiseks. Tänapäevalgi pööravad paljud selja selle maailma pakutavatele võimalustele ning kasutavad oma aega, energiat ja vahendeid, et täita Jehoova käske. Neil on silmapaistev usk ning see toob pääste nii neile endile kui ka teistele. (Luuka 16:9; 1. Timoteosele 4:16.)

³ Usus tegutsemine polnud Noale ja ta perekonnale kindlasti kerge, nagu see polnud kerge ka Eenokile, Noa vanavanaisale, kellest oli juttu eelmises artiklis. Noa ja Eenoki päevil olid tõelised jumalakummardajad selgelt vähemuses – veeuputuse elas üle kõigest kaheksa ustavat inimest. Noa oli õigusekuulutaja maailmas, mis oli täis vägivalda ja ebamoraalsust. Peale selle ehitas ta koos perega hiigelsuure puust laeva, et olla valmis ülemaailmseks veeuputuseks, ehkki keegi polnud sellist veeuputust varem näinud. Kõrvaltvaatajatele võis nende tegevus väga kummaline paista.

4. Millist Noa kaasaegsete viga Jeesus esile tõstis?

⁴ Huvitaval kombel ei maininud Jeesus Noa päevadele viidates ei vägivalda, valereligiooni ega ebamoraalsust – mis kõik väärivad hukkamõistu. Jeesus tõstis esile hoopis seda viga, et inimesed ei võtnud kuulda neile antud hoiatust. Ta ütles, et nad „sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva”. Kas söömises, joomises ja abiellumises oli siis iseenesest midagi halba? Nad elasid ju lihtsalt „normaalset” elu! Ent tulemas oli veeuputus ja sellest Noa õigusekuulutajana neile rääkis.  Nad oleksid pidanud kuulda võtma seda hoiatust, mida Noa neile oma sõnade ja käitumisega andis. Ometi nad ei „saanud aru [„ei pööranud tähelepanu”, UM], enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära” (Matteuse 24:38, 39).

5. Milliseid omadusi pidid Noa ja ta pereliikmed ilmutama?

⁵ Sellele ajale tagasi vaadates näeme, kuivõrd targalt tegutses Noa. Muidugi nõudis see julgust, et veeuputuseelsel ajal kõigist teistest erineda. Samuti pidi Noal ja ta pereliikmetel olema tugev usk, et ehitada hiigelsuur laev ja sinna igat liiki loomi viia. Kas vahel võis mõni neist ustavatest inimestest soovida, et nad oleksid vähem silmatorkavad ja saaksid lihtsalt „normaalset” elu elada? Isegi kui kellelegi neist mõnikord selline mõte pähe tuli, säilitasid nad kõik laitmatuse. Alles paljude aastate möödudes – pikema aja jooksul, kui kellelgi meist tuleb vastu pidada selles maailmas – sai Noa oma usu eest tasuks pääste. Jehoova laskis tulla veeuputuse ning viis täide hukkamõistva kohtuotsuse kõigi nende üle, kes elasid „normaalset” elu ega pööranud tähelepanu sellele, kuivõrd paljutähendaval ajal nad elasid.

Maa täitub taas vägivallaga

6. Mis mõttes jäi inimkonna olukord pärast veeuputust samaks?

⁶ Uputusvete taandudes oli inimkonnal võimalus kõike otsast alata. Sellegipoolest olid inimesed ikka ebatäiuslikud ja „inimese südame mõtlemised” olid nagu ennegi „kurjad ta lapsepõlvest peale” (1. Moosese 8:21). Lisaks sellele tegutsesid deemonid endiselt väga aktiivselt, olgugi et nad ei saanud enam inimesteks kehastuda. Ei läinud kaua, kui võis taas näha, et jumalatu inimühiskond on „tigeda võimuses”, ning tõelised jumalakummardajad on pidanud tänini „kuradi kavalate rünnakute vastu” võitlema (1. Johannese 5:19; Efeslastele 6:11, 12).

7. Kuidas on vägivald pärast veeuputust maa peal kasvanud?

⁷ Pärast veeuputust täitus maa hiljemalt Nimrodi ajaks taas vägivallaga. Rahvaarvu suurenemise ja tehnoloogia arengu tagajärjel on vägivald aja jooksul üha kasvanud. Varasematel aastatel olid kasutusel mõõk, oda, vibu ja nooled ning sõjavankrid. Hiljem tulid musketid ja kahurid, siis vintpüssid ja 20. sajandi algul juba tehniliselt väga kõrgetasemelised tulirelvad. Esimeses maailmasõjas võeti kasutusele veelgi hirmuäratavamad relvad: lennukid, tankid, allveelaevad ja mürkgaasid. Nende relvadega tapeti selles sõjas miljoneid inimesi. Kuid kas niisugune sündmuste käik oli ootamatu? Ei.

8. Kuidas on täitunud piiblikoht Ilmutuse 6:1–4?

⁸ Aastal 1914 asus Jeesus Jumala taevase Kuningriigi troonile ja algas „Issanda päev” (Ilmutuse 1:10). Ilmutusraamatusse kirja pandud nägemuses kujutatakse Jeesust ratsutamas võiduka Kuningana valge hobuse seljas. Talle järgnevad teised ratsanikud, kellest igaüks kujutab mingit inimkonda tabavat  õnnetust. Tulipunase hobuse seljas tuli ratsanik, kellel „lasti rahu maa pealt ära võtta, et inimesed üksteist tapaksid; ja temale anti suur mõõk” (Ilmutuse 6:1–4). See hobune ja tema seljas istuja tähendavad sõdu ning suur mõõk kujutab nüüdisaja võimsate relvadega peetavate sõdade enneolematut hävitusjõudu. Selle relvastuse hulka kuuluvad tuumarelvad, kusjuures üksainus selline relv võib tappa kümneid tuhandeid inimesi; raketid, mis võimaldavad saata selliseid relvi isegi tuhandete kilomeetrite kaugusele; samuti kõrgetasemelised keemilised ja bioloogilised massihävitusrelvad.

Meie pöörame Jehoova hoiatustele tähelepanu

9. Mille poolest sarnaneb tänapäeva maailm veeuputuseelse maailmaga?

⁹ Noa päevil hävitas Jehoova maa pealt kurjad inimesed nende seas levinud äärmise vägivalla tõttu, mida õhutasid veelgi neefilid. Kuidas on lood tänapäeval? Kas maa peal on vähem vägivalda kui Noa päevil? Sugugi mitte. Lisaks sellele tegelevad inimesed täpselt nagu Noa päevil oma argiasjadega, püüavad „normaalset” elu elada ning keelduvad neile antavaid hoiatusi kuulda võtmast (Luuka 17:26, 27). Kas on mingit põhjust kahelda, et Jehoova hävitab kurjad inimesed veel kord? Ei ole.

10. a) Mille eest Piibli prohvetiennustused meid korduvalt hoiatavad? b) Milline on ainus tark tegutsemisviis tänapäeval?

¹⁰ Juba sadu aastaid enne veeuputust kuulutas Eenok ette hävingut, mis peab aset leidma meie ajal (Juuda 14, 15). Ka Jeesus rääkis tulevasest „suurest viletsusest” (Matteuse 24:21). Teisedki prohvetid on sellise aja eest hoiatanud (Hesekiel 38:18–23; Taaniel 12:1; Joel 3:4, 5). Samuti on seda otsustavat hävingut elavalt kirjeldatud Ilmutusraamatus (Ilmutuse 19:11–21). Me igaüks jäljendame Noa eeskuju ja oleme aktiivsed õigusekuulutajad. Me pöörame Jehoova hoiatustele tähelepanu ja aitame armastavalt oma kaasinimestel sedasama teha. Nagu Noa, käime meiegi ühes Jumalaga. On väga oluline, et igaüks, kes tahab saada elu, käiks koos Jumalaga ikka edasi. Ent kuidas me saame seda teha, arvestades nende raskustega, millega me iga päev silmitsi seisame? Meil tuleb tugevdada usku sellesse, et Jumal viib oma eesmärgi täide (Heebrealastele 11:6).

Jätka käimist koos Jumalaga, ehkki ajad on rahutud

11. Kuidas me järgime esimese sajandi kristlaste eeskuju?

¹¹ Esimesel sajandil räägiti võitud kristlastest kui neist, kes käivad „usuteel” (Apostlite teod 9:2). Kogu nende elu keskendus usule  Jehoovasse ja Jeesus Kristusesse. Nad käisid oma Isanda jälgedes. Tänapäeval teevad ustavad kristlased sedasama.

12. Mis juhtus pärast seda, kui Jeesus oli ime läbi rahvast toitnud?

¹² Seda, kui tähtis on usk, näitab hästi üks sündmus, mis leidis aset Jeesuse teenistuse ajal. Kord toitis Jeesus ime läbi rohkem kui 5000 inimest. Rahvas oli hämmastunud ja rõõmus. Kuid vaadelgem, mis sai edasi. Piibel ütleb: „Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: „See on tõesti see prohvet, kes maailma pidi tulema!” Siis Jeesus sai aru, et nad tahavad tulla ja teda vägisi võtta ning teha kuningaks. Ja ta läks jälle kõrvale mäele ainuüksi.” (Johannese 6:10–15.) Sel ööl rändas ta edasi teise paika. See, et Jeesus ei soovinud kuningaks saada, valmistas ilmselt paljudele pettumust. Oli ju ilmselge, et tal on piisavalt tarkust, olemaks kuningas, ning et tal on väge rahuldada inimeste materiaalsed vajadused. Ent veel ei olnud saabunud Jehoova määratud aeg, mil ta pidi Kuningana valitsema hakkama. Liiati pidi Jeesuse Kuningriik olema taevane, mitte maine.

13., 14. Milline oli paljude mõtteviis ning kuidas nende usk läbi katsuti?

¹³ Sellest hoolimata otsustas rahvahulk Jeesusele järgneda ja nad leidsid ta, nagu Johannes ütles, „mere teiselt rannalt”. Miks läksid nad talle järele pärast seda, kui ta oli keeldunud kuningaks saamast? Paljusid ajendas seda tegema lihalik mõtteviis, mille reetis see, et nad hakkasid tundeküllaselt rääkima neist materiaalsetest andidest, mida Jehoova oli Moosese päevil kõrbes andnud. Nad tegid seda tagamõttega, et Jeesus võikski neid pidevalt toiduga varustada. Jeesusele ei jäänud nende valed motiivid märkamata ning ta hakkas neile vaimseid tõdesid õpetama, et aidata neil oma mõtteviisi parandada. (Johannese 6:17, 24, 25, 30, 31, 35–40.) See tekitas aga rahva seas nurinat, iseäranis siis, kui ta tõi neile järgmise näite: „Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, siis ei ole elu teis enestes! Kes sööb minu liha ja joob minu verd, sel on igavene elu; ja mina äratan tema üles viimsel päeval” (Johannese 6:53, 54).

¹⁴ Jeesuse näited ajendasid tihti inimesi tõestama, kas nad tõepoolest soovivad käia koos Jumalaga. Seegi näide polnud erand ning tekitas tugevat vastukaja. Piiblis on kirjas: „Paljud tema jüngrid, kui nad seda kuulsid, ütlesid: „See kõne on kõva, kes võib seda kuulda?”” Jeesus selgitas, et nad peavad mõistma nende sõnade vaimset tähendust. Ta ütles: „Vaim on, kes teeb elavaks; lihast ei ole kasu millekski; sõnad, mis mina teile olen rääkinud, on vaim ja on elu.” Paljud aga ei kuulanud teda ning jutustus jätkub: „Sellest ajast läksid paljud tema jüngrid ära ta järelt ega kõndinud enam temaga.” (Johannese 6:60, 63, 66.)

15. Milline õige hoiak oli osal Jeesuse järelkäijatest?

¹⁵ Siiski ei reageerinud kõik Jeesuse jüngrid niimoodi. Olgugi et ka lojaalsed jüngrid ei mõistnud täielikult Jeesuse sõnu, usaldasid nad teda siiski kindlalt. Peetrus, kes  oli üks neist lojaalsetest jüngritest, väljendas kõigi Jeesuse juurde jäänute tundeid, kui ta ütles: „Issand, kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad” (Johannese 6:68). Niisugune suurepärane hoiak on meilegi heaks eeskujuks.

16. Millised olukorrad võivad meid läbi katsuda ja mida meil oleks õige teha?

¹⁶ Nagu esimestel jüngritel, võib ka meil tänapäeval tulla ette olukordi, kus meid läbi katsutakse. Me võime tunda pettumust, et Jehoova tõotused pole täitunud nii kiiresti, kui meile meeldiks. Me võime tunda, et Pühakirja selgitustest meie väljaannetes on raske aru saada. Mõne kaaskristlase käitumine võib meile pettumust valmistada. Kas mingil sellisel põhjusel oleks õige koos Jumalaga käimine lõpetada? Loomulikult mitte! See, et paljud jüngrid Jeesuse maha jätsid, reetis nende lihaliku mõtteviisi. Meil tuleks seesugusest suhtumisest hoiduda.

Meie ei ole need, kes „tõmbuvad tagasi”

17. Mis on meile abiks, et koos Jumalaga edasi käia?

¹⁷ Apostel Paulus kirjutas: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud” (2. Timoteosele 3:16). Piibli kaudu ütleb Jehoova meile selgelt: „See on tee, käige seda!” (Jesaja 30:21). Kuuletumine Jumala Sõnale aitab meil ’vaadata hästi, kuidas me elame’ (Efeslastele 5:15). Piiblit uurides ja õpitu üle mõtiskledes saame jätkuvalt ’tões käia’ (3. Johannese 3). Nagu Jeesus ütles: „Vaim on, kes teeb elavaks; lihast ei ole kasu millekski.” Ainus usaldusväärne juhatus, mille järgi oma samme suunata, on vaimne juhatus, mida me saame Jehoova Sõna, tema vaimu ja organisatsiooni kaudu.

18. a) Mida mõned mõistmatult teevad? b) Millist usku meil tuleks kasvatada?

¹⁸ Need, kes tänapäeval lihaliku mõtteviisi või täitumata ootuste tõttu rahulolematuks muutuvad, otsustavad sageli võtta elult, mis võtta annab. Kuna nad ei taju enam aja pakilisust, ei pea nad vajalikuks „valvata”, ning selle asemel et esiti Kuningriiki otsida, asuvad nad isekaid eesmärke taotlema (Matteuse 24:42). Kuid sellise tee valimine pole sugugi tark. Pangem tähele apostel Pauluse sõnu: „Meie ei ole need, kes kõhklevad [„tõmbuvad tagasi”, UM] hukatuseks, vaid need, kes usuvad hinge päästmiseks!” (Heebrealastele 10:39). Nagu Eenok ja Noa, elame meiegi rahutul ajal, ning just nagu neil, on ka meil eesõigus käia ühes Jumalaga. Kui me seda teeme, on meil kindel lootus näha, kuidas Jehoova tõotused täide lähevad, kuidas kaotatakse kurjus ja tuleb uus õiglane maailm. See on tõesti imepärane väljavaade!

19. Mida ütleb Miika tõeliste jumalakummardajate kohta?

¹⁹ Jumala inspireeritud prohvet Miika ütles, et selle maailma rahvad „käivad igaüks oma jumala nimel”. Seejärel rääkis ta endast ja teistest ustavatest jumalateenijatest ning ütles: „Meie [käime] Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti” (Miika 4:5). Kui sinagi oled oma otsuses sama kindel nagu Miika, siis jää Jehoova ligi, ükskõik kui rahutud ajad meid ka ees ei ootaks (Jakoobuse 4:8). Olgu meie igaühe südames soov käia koos Jehoova, oma Jumalaga nüüd ja igavesti!

Kuidas sa vastaksid?

• Mille poolest sarnaneb meie aeg Noa päevadega?

• Millist elu elasid Noa ja ta pere ning kuidas me saame nende usku jäljendada?

• Milline vale mõtteviis oli osal Jeesuse järelkäijatel?

• Mida on otsustanud tõelised kristlased teha?

[Küsimused]

[Pildid lk 20]

Täpselt nagu Noa päevil, on ka tänapäeva inimeste kogu tähelepanu hõivanud argiasjad

[Pilt lk 21]

Kuningriigi kuulutajatena ei ole me sellised, kes „tõmbuvad tagasi”