Ustavus tasub end tõesti ära

MÕNES paigas meeldib lastele visata mängukaaslaste riiete külge takjanuppe. Villasele riidele kinnituvad takjanupud eriti hästi ning ükskõik mida kaaslane ka teeb – kõnnib, jookseb, raputab või hüppab –, takjad püsivad küljes. Ainus viis takjatest vabaneda on see, kui need ükshaaval ära kiskuda. Lastele võib see kõik palju nalja teha.

Loomulikult ei meeldi mitte kõigile see, kui neile takjaid riiete külge visatakse, kuid ilmselt hämmastab igaüht takjate kinnitusvõime. Ustav inimene on samasugune. Ta säilitab teisega püsiva suhte, täidab ustavalt kohustusi ja ülesandeid, mis sellise suhtega kaasnevad, ja seda ka keerulises olukorras. Sõnad ustavus ja truudus toovad meelde sellised omadused nagu usaldusväärsus ja pühendumine. Iga inimene hindab ilmselt seda, kui keegi on talle ustav. Kas meil endil on aga piisavalt kindlameelsust, et ise ustav olla? Kui jah, siis kellele peame ustavad olema?

Truudus on abielu põhialus

Abielu on üks valdkond, kus ustavus on väga oluline, kuid kus seda sageli vajaka jääb. Abikaasad, kes peavad abielutõotusest kinni – see tähendab, püsivad koos ja töötavad teineteise heaolu nimel –, on astunud olulise sammu selleks, et olla õnnelikud ja tunda end turvaliselt. Miks võib nii öelda? Kuna inimene on loodud vajadusega olla ustav ja tunda teiste ustavust. Kui Jumal pani Eedeni aias paari Aadama ja Eeva, kuulutas ta: „Mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole!” Sama käib ka naise kohta, ta peab hoidma oma mehe poole. Mees ja naine pidid olema teineteisele truud ja tegema omavahel koostööd. (1. Moosese 2:24; Matteuse 19:3–9.)

Muidugi, see leidis aset tuhandeid aastaid tagasi. Kas see aga tähendab, et abielutruudus on ajast ja arust? Enamik inimesi nii ei arva. Saksamaal korraldatud küsitlusest selgus, et 80 protsenti usutletuist pidas truudust abielus äärmiselt tähtsaks. Ühe teise uurimusega püüti teada saada, milliseid omadusi eelistatakse nii meeste kui naiste puhul kõige enam. Grupp mehi pidi loetlema viis omadust, mida nad naise juures kõige rohkem soovivad näha, ja grupp naisi nimetama viis parimat omadust mehe kohta. Omadus, mida kõige enam väärtustati nii meeste kui naiste puhul, oli ustavus.

Tõepoolest, ustavus on üks eduka abielu põhialuseid. Ent nagu oli juttu eelmises artiklis, hinnatakse seda omadust küll väga, kuid seda esineb siiski harva. Kõrge lahutumus paljudes maades näitab, kui laialt on levinud ustavusetus. Kuidas saavad abikaasad sellele suundumusele vastu seista ja jääda teineteisele truuks?

 Truudus teeb abielu vastupidavaks

Truudust näitab see, kui abikaasad püüavad leida võimalusi, et kinnitada teineteisele oma kiindumust. Näiteks on perekonnas tavaliselt parem öelda „meie” kui „mina” – „meie sõbrad”, „meie lapsed”, „meie kodu”, „meie kogemused” jne. Tehes plaane ja otsuseid näiteks elukoha, töö, lastekasvatamise, meelelahutuse, puhkuse või usutegevuse vallas, peaksid abikaasad arvestama teineteise tunnete ja arvamustega (Õpetussõnad 11:14; 15:22).

Ustavust näitab see, kui kumbki kaasa paneb teise tundma end vajalikuna. Teine pool ei tunne end turvaliselt, kui ta abikaasa suhtleb mõne vastassoost isikuga liiga familiaarselt. Piibel annab mehele nõu hoida „oma nooreea naise” poole. Mees ei peaks lubama tekkida oma südames soovi mõne teise naise imetleva tähelepanu järele. Kindlasti peaks ta hoiduma füüsilisest lähedusest mõne teise naisega. Piibel hoiatab: „Kes abielunaisega abielu rikub, on meeletu; ainult see teeb seda, kes oma hinge tahab hävitada!” Samasugust ustavust oodatakse ka naiselt. (Õpetussõnad 5:18; 6:32.)

Kas ustavus abielus on pingutusi väärt? Kindlasti on. See teeb abielu palju stabiilsemaks ja kestvamaks ning tuleb kasuks mõlemale partnerile. Näiteks kui mees hoolitseb ustavalt oma naise heaolu eest, tunneb naine end turvaliselt, mis toob esile tema parimad omadused. See toob kasu ka mehele endale. Kui mees on otsustanud jääda oma naisele ustavaks, aitab see tal järgida õiglasi põhimõtteid kõigis elu valdkondades.

Kui mehel ja naisel on elus raske aeg, aitab ustavus mõlemal tunda end turvaliselt. Teisest küljest, kui abielus puudub ustavus, klaaritakse raske olukord sageli lahuselu või lahutusega. Selline samm aga ei lahenda probleemi, vaid sageli vahetub see lihtsalt uuega. 1980. aastatel läks üks kuulus moekonsultant oma naise ja pere juurest ära. Kas ta oli üksinda elades õnnelik? Kakskümmend aastat hiljem möönis ta, et äraminek tegi ta „üksildaseks ja rahutuks ning öösiti ärkvel olles igatses ta öelda oma lastele head ööd”.

Ustavus vanemate ja laste vahel

Kui vanemad on teineteisele ustavad, on üsna tõenäoline, et see saab omaseks ka nende lastele. Hiljem on neil lastel, kes on kasvanud perekonnas, kus ollakse üksteisele ustavad ja valitseb armastav õhkkond, kergem samamoodi käituda oma abikaasa ning vanemate suhtes, kui need vanaks jäävad (1. Timoteosele 5:4, 8).

 Alati ei pruugi vanemad olla need, kes põduraks jäävad. Mõnikord tuleb ustavalt hoolt kanda hoopis lapse eest. Selline olukord oli üle 40 aasta Jehoova tunnistajate Herberti ja Gertrudi peres. Nende pojal Dietmaril oli lihasdüstroofia. Viimased seitse aastat enne Dietmari surma 2002. aasta novembris tuli tema eest hoolitseda ööpäev läbi, mida ta vanemad ustavalt ka tegid. Nad isegi paigaldasid koju vajaliku meditsiinilise varustuse ja said vastava väljaõppe. Milline suurepärane perekondliku ustavuse eeskuju!

Ustavus on tähtis sõprussuhetes

„Inimene võib olla õnnelik ka ilma, et ta oleks abielus, kuid raske on olla õnnelik ilma sõbrata,” täheldab Birgit. Võib-olla arvad sinagi nii. Hea sõbra ustavus soojendab südant ja rikastab kindlasti iga inimese elu, olgu ta siis abielus või vallaline. Abieluinimese parim sõber peaks olema loomulikult tema abikaasa.

Sõber pole lihtsalt keegi tuttav. Meil võib olla palju tuttavaid – naabrid, kolleegid ja inimesed, keda ikka ja jälle kohtame. Tõeline sõprus nõuab teisele aja ja energia pühendamist ning enda emotsionaalset sidumist. On au olla kellegi sõber. Sõprus toob kindlasti kasu, kuid sellega kaasneb ka vastutus.

Sõprade vahel on oluline hea suhtlemine. Vahel võib olla mõni otsene vajadus teisega mõtteid vahetada. „Kui ühel meist on mingi mure, siis helistame teineteisele kord või paar nädalas. On väga lohutav teada, et teine on alati olemas ja valmis sind kuulama,” märgib Birgit. Vahemaa ei pruugi olla sõprusele takistuseks. Gerda ja Helga elavad üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel, kuid on olnud head sõbrad juba üle 35 aasta. Gerda jutustab: „Me kirjutame tihti üksteisele, jutustame oma kogemusi ja räägime sisimatest tunnetest, olgu need siis rõõmsad või kurvad. Kiri Helgalt teeb mind üliõnnelikuks. Me mõistame teineteist poole sõna pealt.”

Sõpruse puhul on ustavus väga tähtis. Ustavusetu tegu võib hävitada isegi pikaaegsed sõprussuhted. On tavaline, et sõbrad annavad teineteisele nõu ka usalduslikes asjades. Sõbrad võivad rääkida südamest südamesse, ilma et teine sõpra halvustaks või teise usaldust reedaks. Piibel teatab: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” (Õpetussõnad 17:17.)

Kuna sõbrad mõjutavad meie mõtteid, tundeid ja tegusid, on tähtis, et sõbrustaksime selliste inimestega, kellega me liigume samas suunas. Oleks hea, kui looksime sõprussuhteid inimestega, kel on samad uskumused, samad seisukohad moraali küsimustes ning samad mõõdupuud hea ja halva suhtes. Sellised sõbrad aitavad meil saavutada oma eesmärke. Peale selle, miks üldse soovida endale sõbraks kedagi, kel on hoopis teistsugused põhimõtted ja moraalinormid? Piibel näitab, kui tähtis on valida õigeid sõpru, öeldes: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20).

Ustavust saab õppida

Kui laps näeb, kui hästi takjanupud riiete külge kinni jäävad, soovib ta neid üha uuesti visata. Sarnane on olukord ka inimese  puhul, kes on ustav. Kuidas? Mida sagedamini me ustavust ilmutame, seda kergem on seda teha. Kui laps õpib olema ustav juba varakult oma pere ringis, on tal hiljem hõlpsam luua ustavusel põhinevaid sõprussuhteid. Sellised tugevad ja kestvad suhted sillutavad teed ustavusele abielus. Lisaks aitab see olla ustav ka kõige tähtsamas sõprussuhtes.

Jeesus ütles, et suurim käsk on armastada Jehoova Jumalat kõigest oma südamest, hingest, meelest ja väest (Markuse 12:30). See tähendab, et me peame olema Jumalale täielikult ustavad. Ustavus Jehoova Jumalale toob rikkaliku tasu. Ta ei hülga meid kunagi ega valmista meile pettumust, sest Piibel ütleb: „Jumal on ustav” (1. Korintlastele 1:9). Tõesti, ustavus Jumalale toob igikestva tasu (1. Johannese 2:17).

[Väljavõte lk 6]

Hea ja ustav sõber soojendab südant

[Pilt lk 5]

Ustavad pereliikmed hoolitsevad üksteise eest