Käigem usus ja mitte nägemises

„Me käime usus ja mitte nägemises.” (2. KORINTLASTELE 5:7)

1. Millest ilmneb, et Paulus käis usus ja mitte nägemises?

AASTAKS 55 m.a.j, mil kunagine kristlaste tagakiusaja Paulus kirjutas oma teise kirja korintlastele, oli ta juba 20 aastat ise kristlane olnud. Aja möödudes ei olnud ta lasknud oma usul Jumalasse nõrgeneda. Ehkki ta polnud oma ihusilmaga kunagi näinud taevast elu, oli tema usk kindel. Oma kirjas võitud kristlastele, kel oli taevane lootus, ütles Paulus seetõttu: „Me käime usus ja mitte nägemises” (2. Korintlastele 5:7).

2., 3. a) Millest on näha, et inimene käib usus? b) Mida tähendab käia nägemises?

² Usus käimine nõuab Jumala kõhklematut usaldamist selles, et ta on suuteline meie elu juhtima. Me peame olema veendunud, et ta tõepoolest teab, mis on meie parimates huvides (Laul 119:66). Kui me siis oma elus otsuseid langetame ja nende järgi tegutseme, arvestame sellega, „mida ei nähta” (Heebrealastele 11:1). Näiteks on meile tõotatud „uusi taevaid ja uut maad” (2. Peetruse 3:13). Nägemises käimine seevastu tähendab, et inimene ei arvesta oma elus muuga, kui vaid sellega, mida ta oma silmaga näha ja käega katsuda saab. See on ohtlik, kuna võib panna ta Jumala tahet eirama (Laul 81:13; Koguja 11:9).

³ Ükskõik kas meil on väikese karja liikmetena taevane kutsumus või on meil maine lootus, peaksime kõik võtma südamega üleskutset käia usus ja mitte nägemises (Luuka 12:32; Johannese 10:16). Vaadelgem, kuidas on selle inspireeritud nõuande järgimine meile kaitseks, et me ei hakkaks otsima ’üürikest paturõõmu’, ei satuks materialismi lõksu ega unustaks, et elame lõpuajal. Samuti uurime, miks on ohtlik käia nägemises. (Heebrealastele 11:25.)

Hoidu sellest, et „üürikest aega nautida paturõõmu”

4. Millise valiku tegi Mooses ja miks?

⁴ Kujutle, milline oleks võinud olla Moosese, Amrami poja elu. Kuna ta kasvas üles Vana-Egiptuse kuninglikus peres, olid võim, rikkus ja mõjukus tal käeulatuses. Mooses oleks võinud arutleda: „Ma olen saanud hea hariduse, õppides egiptlaste tarkust, ning ma olen vägev sõnades ja tegudes. Kui ma kuninglikku õukonda jään, võin kasutada oma positsiooni selleks, et oma vendadele, rõhutud heebrealastele kuidagi kasulik olla!” (Apostlite teod 7:22.) Mooses aga nii ei mõelnud, vaid pidas paremaks „ühes Jumala rahvaga kannatada viletsust”. Miks? Mis ajendas Moosest pöörama selga kõigele, mida Egiptusel talle pakkuda oli? Piibel vastab: „Usu läbi ta jättis maha Egiptuse ega kartnud kuninga viha, sest otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana.” (Heebrealastele 11:24–27.) Kuna Mooses oli veendunud, et Jehoova tasub õige käitumise eest, suutis ta seista vastu pattudele ja soovile end hellitada ega otsinud üürikest rõõmu.

5. Kuidas Moosese eeskuju meid innustab?

⁵ Meilgi võib tulla sageli ette olukordi, kus me seisame raske otsuse ees, näiteks: kas ma peaksin loobuma mõnest kombest või harjumusest, mis pole Piibli põhimõtetega päris kooskõlas? Kas ma peaksin võtma vastu  töökoha, mis näib küll tõotavat materiaalseid hüvesid, kuid takistaks vaimselt edeneda? Moosese eeskuju innustab meid mitte lähtuma oma valikutes sellele maailmale iseloomulikust lühinägelikkusest, vaid usaldama kaugelenägelikku tarkust, mis on „temal, kes on nähtamatu” – Jehoova Jumalal. Pidagem meiegi Moosese eeskujul sõprust Jehoovaga kallimaks kui mis tahes muud, mida on pakkuda sellel maailmal.

6., 7. a) Millest ilmnes, et Eesav eelistas käia nägemises? b) Kuidas on Eesav meile hoiatavaks näiteks?

⁶ Täielikuks vastandiks Moosesele oli Eesav, patriarh Iisaki poeg. Eesav eelistas oma soove viivitamatult rahuldada (1. Moosese 25:30–34). Kuna Eesav ’ei hinnanud pühi asju’ (UM), andis ta oma esmasünniõiguse käest „üheainsa kõhutäie eest” (Heebrealastele 12:16). Ta ei mõelnud, kuidas mõjutab see otsus tema suhteid Jehoovaga või millist mõju avaldab see tegu ta järeltulijatele. Tal puudus vaimne nägemine. Eesav oli pime Jumala kallihinnaliste tõotuste suhtes, neil polnud tema silmis peaaegu mingit väärtust. Ta ei käinud usus, vaid nägemises.

⁷ Eesav on meile tänapäeval hoiatavaks näiteks (1. Korintlastele 10:11). Kui me seisame mõne suurema või väiksema otsuse ees, ei tohi me lasta end peibutada Saatana maailma propagandast, et inimene peab saama kohe seda, mida ta tahab. Me peaksime endalt küsima: kas otsused, mida ma teen, peegeldavad Eesavile iseloomulikku hoiakut? Kas ma panen oma soovide kohese rahuldamise nimel vaimsed huvid tagaplaanile? Kas mu valikud ohustavad mu sõprust Jumalaga ja võiksid mind jätta ilma tõotatud tasust? Millist eeskuju ma teistele annan? Kui meie valikutes on näha hindamist pühade asjade vastu, siis Jehoova õnnistab meid (Õpetussõnad 10:22).

Väldi materialismi lõksu

8. Milline hoiatus anti Laodikea kristlastele ning miks see meile huvi pakub?

⁸ Esimese sajandi lõpul sai apostel Johannes aussetõstetud Jeesus Kristuselt ilmutuse kaudu ühe sõnumi, mis oli mõeldud Väike-Aasias asuvale Laodikea kogudusele. See sõnum hoiatas materialismi eest. Laodikea kristlased olid küll rikkad materiaalses mõttes, ent vaimses mõttes puruvaesed. Selle asemel et käia usus, olid nad lasknud materiaalsel varal end sedavõrd pimestada, et nende vaimne nägemine kadus (Ilmutuse 3:14–18). Tänapäeval avaldab materialism samasugust mõju. See nõrgendab usku ja võib panna inimese loobuma jooksmast elu võidujooksu (Heebrealastele 12:1). Kui me pole hoolikad, võivad „elu lõbud” tasapisi vaimse tegevuse meie elust välja tõrjuda, selle otsekui lämmatada (Luuka 8:14).

9. Kuidas on meile kaitseks see, kui oleme vaimse toiduga rahul ja selle eest tänulikud?

⁹ Et oma vaimsust kaitsta, on tähtis olla rahul sellega, mis meil on, mitte aga püüda  võtta sellest maailmast, mis võtta annab, ega rikkust taga ajada (1. Korintlastele 7:31; 1. Timoteosele 6:6–8). Kui käime usus ja mitte nägemises, siis valmistab meile rõõmu olemasolev vaimne paradiis. Kas ei pane vaimne toit, mida me saame, meid ’hõiskama südamerõõmust’? (Jesaja 65:13, 14.) Samuti tunneme rõõmu läbikäimisest inimestega, kes ilmutavad Jumala vaimu vilja (Galaatlastele 5:22, 23). On väga oluline, et oleksime Jehoova vaimsete andidega rahul ja otsiksime neist kosutust!

10. Milliste küsimuste üle oleks meil hea mõelda?

¹⁰ Meil tuleks endalt küsida: milline koht on minu elus materiaalsetel asjadel? Kas ma kasutan oma materiaalset vara peaasjalikult selleks, et mõnusat elu elada või et edendada õiget kummardamist? Mis pakub mulle suurimat rahuldustunnet? Kas on selleks Piibli uurimine ja usukaaslastega suhtlemine koosolekutel või kristlikest kohustustest vabad nädalavahetused? Kas ma planeerin nädalalõppudeks sageli meelelahutust, selle asemel et kasutada seda aega kuulutustööks ja muuks tegevuseks seoses puhta jumalakummardamisega? Usus käimine tähendab seda, et lööme kuningriigitöös kogu aeg usinalt kaasa ning usaldame kõhklematult Jehoova tõotusi (1. Korintlastele 15:58).

Ära unusta lõpu lähedust

11. Kuidas aitab usus käimine meil mitte unustada seda, et lõpp on lähedal?

¹¹ Usus käimine aitab meil hoiduda ilmalikest vaadetest, et lõpp on veel kaugel või ei tule üldse. Erinevalt skeptikutest, kes Piibli prohvetiennustusi tõsiselt ei võta, mõistame meie, et maailma sündmused on kooskõlas sellega, mida Jumala Sõna meie päeviks ette kuulutas (2. Peetruse 3:3, 4). Näiteks, kas ei tõesta nüüdisaja inimeste hoiakud ja käitumine, et me elame „viimseil päevil”? (2. Timoteosele 3:1–5.) Ususilmadega praeguse maailma sündmusi jälgides ei arva me, et ajalugu lihtsalt kordub. Me näeme selgelt „[Kristuse] tulemise ja maailmaajastu lõpetuse tunnust” (Matteuse 24:1–14).

12. Kuidas läksid esimesel sajandil täide Jeesuse sõnad, mis on kirjas Luuka 21:20, 21?

¹² Mõtle sündmuste käigule esimesel sajandil, millele võime leida paralleeli meie päevil. Kui Jeesus maa peal oli, hoiatas ta oma järelkäijaid: „Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal! Siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele ja need, kes on linnas, mingu välja” (Luuka 21:20, 21). See ennustus täitus, kui Rooma sõjavägi Cestius Galluse juhtimisel Jeruusalemma  aastal 66 m.a.j sisse piiras. Ootamatult tõmbusid aga väed tagasi. Kristlased nägid selles märguannet tegutsemiseks ja kasutasid võimalust ’põgeneda mägedele’. Aastal 70 pöördusid Rooma väed tagasi, ründasid Jeruusalemma ning hävitasid sealse templi. Josephus annab teada, et hukkus üle miljoni juudi ning 97 000 võeti vangi. Jumal viis oma kohtuotsuse juudi süsteemi üle täide. Need, kes käisid usus ja Jeesuse hoiatust kuulda võtsid, jäid selles katastroofis ellu.

13., 14. a) Millised sündmused varsti aset leiavad? b) Miks me peaksime valvsalt jälgima, kuidas Piibli prohvetiennustused täituvad?

¹³ Midagi sarnast toimub varsti ka meie päevil. Nüüd viiakse Jumala kohtuotsus täide ÜRO osalusel. Täpselt nagu Rooma armee ülesandeks oli esimesel sajandil kaitsta Rooma rahu (Pax Romana), on ka tänapäeval ÜRO eesmärk tagada rahu. Ehkki Rooma väed püüdsid kogu tollal tuntud maailmas suhtelist turvalisust hoida, said neist Jeruusalemma laastajad. Niisamuti viitavad Piibli prohvetiennustused sellele, et ÜRO sõjalised jõud hakkavad nägema religioonis häirivat faktorit ning asuvad tegutsema, et hävitada nüüdisaegne Jeruusalemm – ristiusu kirik – ning ka teised Suure Baabüloni osad (Ilmutuse 17:12–17). Kogu ülemaailmne valereligiooni impeerium seisab hukatuse äärel.

¹⁴ Valereligiooni laastamine tähistab suure viletsuse algust. Suure viletsuse lõpuosas hävitatakse selle kurja maailma ülejäänud jõud (Matteuse 24:29, 30; Ilmutuse 16:14, 16). Kui me käime usus, siis jälgime valvsalt, kuidas Piibli prohvetiennustused täide lähevad. Me ei lase end petta arvamusest, nagu võiks Jumal tuua tõelise rahu ja julgeoleku mõne inimeste organisatsiooni, näiteks ÜRO kaudu. Kas ei peaks kogu meie eluviis andma tunnistust veendumusest, et „Jehoova suur päev ... on ligidal”? (Sefanja 1:14.)

Kui ohtlik on käia nägemises?

15. Millisesse lõksu langesid iisraellased hoolimata sellest, et nad olid kogenud Jumala õnnistusi?

¹⁵ Muistse Iisraeli kogemustest on näha, kui ohtlik on käia nägemises ja lasta nii oma usul nõrgeneda. Olgugi et iisraellased olid olnud tunnistajaks kümnele nuhtlusele, mis alandasid Egiptuse ebajumalaid, ning seejärel imeliselt läbi Punase mere tulles vabanenud, tegid nad hiljem sõnakuulmatult kuldvasika ja hakkasid seda kummardama. Nad muutusid kärsituks ja tüdisid ootamast Moosest, kes „viivitas mäelt tulekuga” (2. Moosese 32:1–4). Kannatamatusest hakkasid nad kummardama ebajumalat, mida nad oma ihusilmaga näha võisid. Kuid niisugune nägemises käimine pahandas Jehoovat ning selle tagajärjel hukkus „ligi kolm tuhat meest” (2. Moosese 32:25–29). Tänapäeval on samuti ääretult kurb, kui mõne Jehoova teenija otsused väljendavad usaldamatust Jehoova vastu ja kahtlemist tema võimes oma tõotused täide viia.

16. Kuidas lasid iisraellased end mõjutada asjade välisest küljest?

¹⁶ Asja välisele küljele keskendumine mõjutas iisraellasi negatiivselt mitmes mõttes. Nägemises käimine tekitas neis hirmu oma vaenlaste ees (4. Moosese 13:28, 32; 5. Moosese 1:28). Samal põhjusel seadsid nad  kahtluse alla Moosesele Jumala poolt antud autoriteedi ning kaeblesid oma eluolu üle. Niisugune usupuudus viis selleni, et nad hakkasid Tõotatud Maale eelistama deemonite kontrolli all olevat Egiptust (4. Moosese 14:1–4; Laul 106:24). Kui valus võis küll olla Jehooval vaadata seda äärmist lugupidamatust, mida tema rahvas oma nähtamatu Kuninga vastu üles näitas!

17. Miks iisraellased Saamueli päevil Jehoova juhtimise ära põlgasid?

¹⁷ Prohvet Saamueli päevil langes eesõigustatud seisundis Iisraeli rahvas taas nägemises käimise lõksu. Rahvas hakkas nõudma omale kuningat, keda nad võiksid näha. Ehkki Jehoova oli näidanud, et tema on nende Kuningas, ei piisanud neile sellest ning nad ei käinud usus (1. Saamueli 8:4–9). Iseeneste kahjuks põlgasid nad Jehoova veatu juhtimise rumalalt ära ning eelistasid selle asemel olla nagu ümberkaudsed rahvad (1. Saamueli 8:19, 20).

18. Milliseid õppetunde võime leida selle kohta, kui ohtlik on käia nägemises?

¹⁸ Nüüdisaja Jehoova teenijatele on head suhted Jumalaga väga kallid. Me tahame möödunud aegade õpetlikest kogemustest õppust võtta (Roomlastele 15:4). Iisraellased, kes käisid nägemises, unustasid, et Jumal on see, kes neid Moosese kaudu juhib. Kui me ei ole hoolikad, võime meiegi unustada, et tänapäeva kristlikku kogudust juhivad Jehoova Jumal ja Suurem Mooses Jeesus Kristus (Ilmutuse 1:12–16). Me peame jälgima, et me ei hakkaks kunagi vaatama Jehoova organisatsiooni maisele osale üksnes inimlikust seisukohast. Selle tagajärjel võib tekkida kaeblev vaim ning kaduda hindamine Jehoova esindajate vastu ja vaimse toidu vastu, mida annab „ustav ja mõistlik sulane” (Matteuse 24:45).

Olgu sinu otsuseks käia usus

19., 20. Milline on sinu otsus ja miks?

¹⁹ „Meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega,” ütleb Piibel (Efeslastele 6:12). Meie peamine vaenlane on Kurat-Saatan. Tema sihiks on hävitada meie usk Jehoovasse. Talle ei jää kahe silma vahele ükski võimalus kõigutada meie otsust teenida Jumalat (1. Peetruse 5:8). Mis on meile kaitseks, et me end Saatana maailma välisest küljest petta ei laseks? Meil tuleb käia usus ja mitte nägemises! Kindel usaldus Jehoova tõotuste vastu hoiab meid, et me ei läheks „usu suhtes ... põhja nagu laev” (1. Timoteosele 1:19). Käigem siis otsusekindlalt usus ja olgem veendunud selles, et Jehoova õnnistab meid. Palvetagem pidevalt, et võiksime põgeneda kõige selle eest, mis lähitulevikus aset peab leidma (Luuka 21:36).

²⁰ Kõige paremaks eeskujuks selles, kuidas käia usus ja mitte nägemises, on meile Kristus. Piibel ütleb: „Kristus kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes” (1. Peetruse 2:21). Järgmises artiklis võetakse vaatluse alla, kuidas me saame käia nõnda, nagu tema on käinud.

Kas sa mäletad?

• Mida sa õppisid Moosese ja Eesavi näidetest selle kohta, mis puudutab käimist usus ja mitte nägemises?

• Mida on tähtis teha, et mitte sattuda materialismi lõksu?

• Kuidas aitab usus käimine meil hoiduda arvamast, et lõpp on veel kaugel?

• Miks on ohtlik käia nägemises?

[Küsimused]

[Pilt lk 17]

Mooses käis usus

[Pilt lk 18]

Kas sa ei saa tihtilugu meelelahutuse tõttu teokraatlikus tegevuses osaleda?

[Pilt lk 20]

Kuidas Jumala Sõnale tähelepanu pööramine meid kaitseb?