Kas sul on õpetatud südametunnistus?

KAS sa oled vahel öelnud: „Ma lihtsalt tunnen, et see pole õige” või: „Ma ei saa su palvet täita, miski ütleb mulle, et see oleks vale”? See „miski” on südametunnistus – sisemine tunne ehk teadlikkus sellest, mis on õige või ebaõige, ning mis inimese kas heaks kiidab või hukka mõistab. Südametunnistus on kaasasündinud omadus.

Isegi Jumalast võõrdununa suudavad inimesed üldjoontes vahet teha õige ja vale vahel. Põhjus on selles, et inimene on loodud Jumala näo järgi ning on seetõttu võimeline mingil määral peegeldama Jumalale iseloomulikku tarkust ja õiglust (1. Moosese 1:26, 27). Apostel Paulus kirjutas selle kohta Jumala vaimu mõjutusel: „Kui paganad, kellel ei ole käsku, loomu poolest täidavad käsu nõudeid, on nad, ehk küll neil ei ole käsku, iseenestele käsuks ja näitavad, et käsutegu on kirjutatud nende südametesse, kuna nende südametunnistus ühtlasi tunnistab seda ja nende mõtted isekeskis kas kaebavad nende peale või ka kostavad nende eest” (Roomlastele 2:14, 15, meie kursiiv). *

Selline kõlblusteadvus on päritud esimeselt inimeselt Aadamalt ning see toimib ükskõik mis rassist või rahvusest inimeste sees kui „käsk” ehk käitumisreegel. See on võime ennast vaagida ja enda üle kohut mõista (Roomlastele 9:1). Aadam ja Eeva ilmutasid seda omadust kohe, kui nad olid Jumala käsku rikkunud: nad peitsid ennast ära (1. Moosese 3:7, 8). Hea näide südametunnistuse tegevusest on ka kuningas Taaveti reageering, kui ta mõistis, et on rahva ülelugemisega pattu teinud. „Taaveti südametunnistus vaevas teda pärast seda,” ütleb Piibel (2. Saamueli 24:1–10).

Suutlikkus vaagida enda minevikku ja oma tegudele kõlbelist hinnangut anda võib viia Jumala silmis väga olulise meeleparanduseni. Taavet kirjutas: „Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud-kondid mu päevasest oigamisest! Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: „Ma tunnistan Jehoovale oma üleastumised!” Siis andsid sina mu patu süüteo andeks!” (Laul 32:3, 5). Seega võib südametunnistus tuua patustanu Jumala juurde tagasi, aidates tal tajuda, kui vajalik on otsida Jumalalt andestust ja järgida tema teid (Laul 51:3–6, 11, 15–17).

Peale selle annab südametunnistus ka hoiatusi ja juhatust, kui seisame mingi valiku või kõlbelise otsuse ees. Paistab, et see südametunnistuse külg aitas Joosepil aduda, et abielurikkumine on vale ja moraalselt lubamatu – patt Jumala vastu. Hiljem, kui Iisraelile anti kümme käsku, oli nende hulgas ka abielurikkumise keeld (1. Moosese 39:1–9; 2. Moosese 20:14). On selge, et oleme märksa edukamad juhul, kui meie südametunnistus  on õpetatud nii, et see meid juhatab, mitte ainult ei mõista meie üle kohut. Kas sul on selline südametunnistus?

Kuidas õpetada südametunnistust tegema õigeid otsuseid

Paraku on meie päritud südametunnistus puudulik. Ehkki inimkonnal oli täiuslik algus, on ’kõik pattu teinud ja Jumala aust ilma’ (Roomlastele 3:23). Kuna inimloomus on patust ja ebatäiusest rikutud, võib südametunnistus anda valesid hinnanguid ega pruugi enam toimida täpselt nii, nagu Jumal algselt kavandas (Roomlastele 7:18–23). Lisaks kujundavad südametunnistust ka välised tegurid, nagu kasvatus ning kohalikud kombed, uskumused ja ühiskond. Muidugi mõista ei saa maailma allakäinud moraali ja käitumisnormide najal head südametunnistust kasvatada.

Seetõttu on kristlasel vaja õigeid ja kindlaid norme, millest juhinduda. Need on kirjas Piiblis, Jumala Sõnas, ja nende abil võime õpetada oma südametunnistust andma asjadele õigeid hinnanguid ning parandama väärasid arusaamu (2. Timoteosele 3:16). Jumala normide järgi kasvatatud südametunnistus võimaldab meil ’vahet teha hea ja kurja vahel’ ning on meile paremaks moraalseks kaitseks (Heebrealastele 5:14). Seevastu Jumala norme tundmata ei pruugi südametunnistus meid hoiatada, kui triivime ohtlikus suunas. „Mehe meelest on mõnigi tee õige,” ütleb Piibel, „aga lõppeks on see surma tee” (Õpetussõnad 16:25; 17:20).

Jumala Sõna annab mõnes eluvaldkonnas väga selgeid juhtnööre ja me teeme hästi, kui neid järgime. Paljude olukordade kohta aga Piibel konkreetseid juhiseid ei anna. Näiteks tuleb meil teha otsuseid, mis puudutavad tööd, tervist, meelelahutust, riietust ja väljanägemist üldse jne. Igas olukorras pole lihtne teada, milline oleks õige otsus. Sellepärast peaksime olema samasuguse hoiakuga nagu Taavet, kes palvetas: „Jehoova, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Pane mind kulgema sinu tõeteed ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal” (Laul 25:4, 5). Mida paremini me mõistame Jumala vaatepunkte ja teguviise, seda õigemini suudame oma olukorda hinnata ja teha otsuseid, mis jätavad meile puhta südametunnistuse.

Niisiis, kui seisame mingi küsimuse või otsuse ees, peaksime kõigepealt mõtisklema selle üle, milliseid Piibli põhimõtteid tuleks  antud olukorras arvesse võtta. Mõned neist võivad olla järgmised: austada juhtpositsiooni põhimõtet (Koloslastele 3:18, 20), olla kõiges aus (Heebrealastele 13:18, UM), vihata kurja (Laul 97:10), edendada rahu (Roomlastele 14:19), kuuletuda võimudele (Matteuse 22:21; Roomlastele 13:1–7), olla Jumalale jagamatult andunud (Matteuse 4:10), püsida maailmast lahus (Johannese 17:14), vältida halba seltskonda (1. Korintlastele 15:33), olla sündsa riietuse ja väljanägemisega (1. Timoteosele 2:9, 10) ning hoiduda kedagi komistama panemast (Roomlastele 14:13). Asjakohase põhimõtte kindlaks tegemine treenib meie südametunnistust ja aitab teha õiget otsust.

Kuula südametunnistuse häält

Et südametunnistusest abi oleks, tuleb seda kuulda võtta. Meil on Piibli järgi kasvatatud südametunnistusest kasu üksnes siis, kui me tema torgetele kiiresti reageerime. Hästi õpetatud südametunnistust võiks võrrelda hoiatustuledega auto armatuurlaual. Oletame, et süttib tuli, mis hoiatab, et õlisurve on madal. Mis juhtuks, kui me sellele kohe ei reageeriks, vaid sõidaksime lihtsalt edasi? Automootor võiks tõsiselt kahjustuda. Samamoodi võib meie südametunnistus ehk sisemine hääl meid hoiatada, et mingi teguviis on vale. Ta kõrvutab piiblilisi norme ja väärtusi käsiloleva või kavatsetava tegevusega ning annab kiiresti hoiatuse otsekui tuli armatuurlaual. Hoiatuse kuulda võtmine mitte ainult ei aita meil vältida vale teguviisi halbu tagajärgi, vaid hoiab ka meie südametunnistust tundlikuna.

Mis võiks juhtuda, kui me hoiatust ignoreeriksime? Südametunnistus võib aja jooksul tuimaks muutuda. Selle järjepidev ignoreerimine või vaikima sundimine mõjub samamoodi nagu ihu põletamine põletusrauaga. Tekkiv armkude on närvilõpmeteta ning täiesti tundetu (1. Timoteosele 4:2). Selline südametunnistus ei reageeri enam patustamisele ega anna hoiatusi patu kordamise vältimiseks. Armistunud südametunnistus eirab Piibli õige ja vale mõõdupuud ning on seega halb, rüvetatud südametunnistus. Selle omanik on „südametunnistuses tuimaks jäänud” ning Jumalast võõrdunud (Efeslastele 4:17–19; Tiitusele 1:15). Tõesti traagiline tagajärg.

„Teil olgu hea südametunnistus”

Kui soovime hoida head südametunnistust, peame selle nimel järjekindlalt tööd tegema. Apostel Paulus ütles: „Ma püüan  alati hoida puhast südametunnistust Jumala ja inimeste ees” (Apostlite teod 24:16). Kristlasena uuris ja parandas Paulus pidevalt oma teguviise, olemaks kindel, et ta ei toimi kuidagi Jumala tahte vastu. Ta mõistis, et lõppkokkuvõttes otsustab Jumal, kas meie teod on õiged või väärad (Roomlastele 14:10–12; 1. Korintlastele 4:4). Paulus ütles: „Kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees; ja temale tuleb meil aru anda” (Heebrealastele 4:13).

Paulus ütles ka, et ta tahab hoida head südametunnistust inimeste ees. Sobivaks näiteks on tema nõuanne Korintose kristlastele seoses „ebajumalate ohvriliha söömisega”. Nõuande tuum seisnes selles, et isegi kui mingi käitumine pole Jumala Sõna valguses vale, on tähtis arvesse võtta teiste südametunnistust. Selle tegemata jätmine võib tuua vaimset kahju vendadele, „kelle pärast Kristus on surnud”. Samuti rikuksime oma suhteid Jumalaga (1. Korintlastele 8:4, 11–13; 10:23, 24).

Kasvata siis pidevalt oma südametunnistust ning hoia head südametunnistust. Otsuseid tehes otsi Jumala juhatust (Jakoobuse 1:5). Uuri Jumala Sõna ning lase selle põhimõtetel oma mõistust ja südant vormida (Õpetussõnad 2:3–5). Tõsiste küsimuste puhul pea nõu küpsete kristlastega veendumaks, et oled asjaga seotud Piibli põhimõtetest õigesti aru saanud (Õpetussõnad 12:15; Roomlastele 14:1; Galaatlastele 6:5). Mõtle, kuidas mingi otsus mõjutab sinu südametunnistust, teisi inimesi ja mis kõige tähtsam, sinu suhteid Jehoovaga (1. Timoteosele 1:5, 18, 19).

Südametunnistus on imepärane and Jehoova Jumalalt, kes on meie armastav taevane Isa. Kasutades südametunnistust kooskõlas Looja tahtega, saame temaga lähedasemaks. Kui püüame hoida head südametunnistust kõiges, mida teeme, anname üha selgemini tunnistust sellest, et oleme loodud Jumala näo järgi (1. Peetruse 3:16; Koloslastele 3:10).

[Allmärkus]

[Pildid lk 13]

Kas su südametunnistus on õpetatud sind juhatama või see vaid mõistab su üle kohut?

[Pilt lk 14]

Õpetatud südametunnistus on Piibli põhimõtete uurimise ja rakendamise tulemus

[Pildid lk 15]

Ära eira südametunnistuse hoiatusi