Vanemad, millist tulevikku te oma lastele soovite?

„Noored mehed ja neitsid ... Kiitku nad Jehoova nime.” (LAUL 148:12, 13)

1. Mille pärast on lapsevanemad mures?

MILLINE vanem ei tunneks muret oma lapse tuleviku pärast? Beebi sünnist alates – või veelgi varem – muretsevad vanemad tema heaolu pärast: kas ta on terve? Kas ta areneb normaalselt? Kui laps suuremaks saab, tuleb ka muresid juurde. Reeglina tahavad vanemad oma lastele ainult kõige paremat. (1. Saamueli 1:11, 27, 28; Laul 127:3–5.)

2. Miks tahavad paljud vanemad nüüdsel ajal, et nende lapsed võiksid täiskasvanuks saades elada head elu?

² Tänapäeval ei ole aga vanematel lihtne pakkuda oma lastele kõige paremat. Hulk vanemaid on elanud läbi raskeid aegu ja on kogenud sõdu, poliitilisi pöördeid, majandusraskusi, füüsilisi või emotsionaalseid traumasid ja palju muud. Loomulikult on nende südamesooviks, et nende lapsed ei peaks midagi sellist kogema. Heaoluriigis võivad vanemad näha, kuidas nende sõprade ja sugulaste pojad ning tütred teevad karjääri ja näivad olevat hea elu peal. Seega võivad nad tunda, et on sunnitud tegema kõik mis nende võimuses, et nendegi lapsed võiksid täiskasvanuks saades elada võrdlemisi mugavalt ja kindlustatult – ühesõnaga elada head elu. (Koguja 3:13.)

Vali hea elu

3. Millise valiku on kristlased teinud?

³ Jeesus Kristuse järelkäijatena on kristlased otsustanud oma elu Jehoovale pühendada. Nad suhtuvad tõsiselt Jeesuse sõnadesse: „Kui keegi tahab minu järele tulla, see salaku end ja võtku oma rist iga päev enese peale ja järgigu mind” (Luuka 9:23; 14:27). Kristlase elu on seotud ohvrimeelsusega.  Siiski ei tähenda see puuduses elamist ega õnnetut elu. Vastupidi, see tähendab õnnelikku ja rahuldustpakkuvat elu – head elu –, kuna sellega on seotud andmine, ning nagu Jeesus ütles: „Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35).

4. Mida innustas Jeesus oma järelkäijaid otsima?

⁴ Jeesuse päevil elanud inimeste elutingimused olid väga rasked. Lisaks elatise teenimisele tuli neil kanda roomlaste karmi iket ja formaalsusi järgivate usujuhtide rõhuvat koormat (Matteuse 23:2–4). Sellest hoolimata jätsid paljud inimesed, kes Jeesusest kuulsid, kõrvale isiklikud taotlused, isegi oma ameti, ja said tema järelkäijaks (Matteuse 4:18–22; 9:9; Koloslastele 4:14). Kas need jüngrid panid kaalule oma tuleviku? Pane tähele Jeesuse sõnu: „Igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab mitu korda rohkem ja pärib igavese elu” (Matteuse 19:29). Jeesus kinnitas oma järelkäijatele, et taevane Isa teab nende vajadusi. Sellepärast ta innustas neid: „Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:31–33).

5. Mida mõned vanemad arvavad Jeesuse kinnitusest, et Jumal kannab hoolt oma teenijate eest?

⁵ Tänapäeval pole olukord suurt muutunud. Jehoova teab meie vajadusi ja need, kes panevad Kuningriigi huvid oma elus esikohale, eriti täisajalised teenijad, võivad olla kindlad, et ta hoolitseb nende eest (Malakia 3:6, 16; 1. Peetruse 5:7). Osa vanemaid on aga kahevahel. Ühest küljest nad tahavad, et nende lapsed liiguksid Jehoova teenistuses edasi ja astuksid kunagi ehk ka täisajalisse teenistusse. Teisest küljest arvavad nad, et praegusaja majanduslikku olukorda ja tööturul valitsevaid tingimusi silmas pidades on noortel vaja omandada kõigepealt hea haridus, et neil oleks vajalik kvalifikatsioon meelepärase töökoha leidmiseks või et nad saaksid tarviduse korral vähemalt millelegi toetuda. Selliste vanemate meelest tähendab hea haridus tihtipeale kõrgharidust.

Valmistu tulevikuks

6. Mida mõeldakse selles artiklis kõrghariduse all?

⁶ Haridussüsteem on riigiti erinev. Näiteks Ameerika Ühendriikides omandatakse üldharidus keskkoolis 12 aasta jooksul. Selle järel võivad õpilased minna neljaks või enamaks aastaks ülikooli või kolledžisse, et saada bakalaureuse kraad või pärast seda mõni muu teaduslik kraad, et teha karjääri näiteks arsti-, õigus- või inseneriteaduse alal. Selles artiklis mõeldakse kõrghariduse all niisugust ülikooliharidust. Teisalt pakuvad kutsekoolid lühemaajalist õpet, mille järel saadakse tunnistus või diplom mõnel ametialal töötamiseks.

7. Millise surve all elavad keskkooliõpilased?

⁷ Praegusel ajal valmistab keskkool õpilasi ette kõrghariduse saamiseks. Selleks suunatakse enamikus keskkoolides peatähelepanu akadeemilistele ainetele, mis aitavad õpilastel saada häid tulemusi ülikooli sisseastumiseksamitel, mitte ainetele, mis valmistaksid õpilasi ette tööleminekuks. Keskkooliõpilased on tänapäeval õpetajate, nõustajate ja kaasõpilaste tohutu surve all, kes tahavad, et nad püüaksid pääseda parimatesse ülikoolidesse, kus nad teeniksid välja akadeemilise kraadi, mis avaks neile kõik uksed ja tagaks paljutõotava ja hästitasustatud töö.

8. Milliste valikute ees seisavad kristlikud vanemad?

⁸ Mida peaksid kristlikud vanemad tegema? Muidugi mõista tahavad nad, et nende lastel läheks koolis hästi ja et nad õpiksid vajalikke oskusi, mis aitaksid neil end tulevikus ülal pidada (Õpetussõnad 22:29).  Ent kas vanemad peaksid laskma oma lastel lihtsalt vooluga kaasa minna ja hakata võistlema jõukuse ja edukuse pärast? Missuguste sihtide poole suunavad nad lapsi oma sõnade ja eeskujuga? Mõni vanem rabab tööd teha ja paneb kõrvale raha, et saata laps kõrgkooli, kui see aeg kätte jõuab. Teised on selle nimel valmis isegi võlgadesse sattuma. Selle tähtsa otsuse hinda ei saa arvestada vaid rahas. Milline on kõrghariduse hind? (Luuka 14:28–33.)

Kõrghariduse hind

9. Millised rahalised kulutused on tänapäeval seotud kõrgharidusega?

⁹ Hinnast rääkides mõeldakse tavaliselt rahalistele kulutustele. Mõnel maal toetab valitsus kõrghariduse omandamist ja paremad õpilased ei pea tasuma õppemaksu. Kuid enamikus paikades on kõrgharidus kallis ja kallineb veelgi. Ühes „New York Timesi” artiklis märgitakse: „Varem arvati, et kõrgharidus on võimaluste generaator. Nüüd tõendab see lõhet rikaste ja vähem rikaste vahel.” Teisisõnu on kvaliteetsest kõrgharidusest kiiresti saamas vaid rikaste ja mõjuvõimsate inimeste pärusmaa, kes tahavad, et nende lapsedki niisuguse hariduse omandaksid ja saaksid selles ühiskonnas rikkaks ja mõjuvõimsaks. Kas kristlikud vanemad soovivad seada oma lastele sellist sihti? (Filiplastele 3:7, 8; Jakoobuse 4:4.)

10. Kuidas on kõrgharidus tihedalt seotud praeguse ühiskonna edendamisega?

¹⁰ Isegi neis paikades, kus kõrgharidus on tasuta, võivad sellega olla seotud varjatud tingimused. Näiteks öeldakse ajalehes „The Wall Street Journal”, et ühes Kagu-Aasia riigis on valitsus seadnud sisse „püramiiditaolise koolisüsteemi, mis teadlikult suunab paremiku tippu”. See „tipp” tähendab lõpuks pääsu maailma eliitkoolidesse: Oxfordi ja Cambridge’i ülikooli Inglismaal, idaranniku koolidesse USA-s või mujale. Miks valitsus pakub sellist kaugeleulatuvat programmi? „Et stimuleerida riigi majandust,” öeldakse artiklis. Haridus võib olla praktiliselt tasuta, ent hind, mida õpilased selle eest maksavad, on praeguse ühiskonna edendamisele keskendunud elu. Ehkki maailmas pürgitakse innuga sellise eluviisi poole, kas soovivad seda oma lastele ka kristlikud vanemad? (Johannese 15:19; 1. Johannese 2:15–17.)

11. Mida näitavad teadaanded alkoholi kuritarvitamise ja ebamoraalsuse kohta üliõpilaste seas?

¹¹ Veel üheks teguriks, millega arvestada, on sealne keskkond. Ülikoolilinnakutes on levinud halb käitumine: alkoholi ja uimastite kuritarvitamine, ebamoraalsus, petmine, „rebaste” alandav kohtlemine, ja see loetelu võiks veel jätkuda. Mõtle näiteks alkoholi kuritarvitamisele. Ajakiri „New Scientist” kirjutab purjutamise kohta järgmist: „Umbes 44 protsenti [USA üliõpilasi] joob end purju vähemalt kord kahe nädala jooksul.” Sama probleem on noorte seas tavaline ka Austraalias, Suurbritannias, Venemaal ja mujal. Võtkem järgmiseks seksuaalse ebamoraalsuse. Tudengite seas on  levinud eufemistlik väljend, mis „Newsweeki” teadaande kohaselt „kujutab ühekordset seksuaalset kokkupuudet – kõike alates suudlemisest sugulise vahekorrani –, tuttavate vahel, kes ei tarvitse pärast omavahel isegi rääkida.” Uurimused näitavad, et 60 kuni 80 protsenti õpilasi on nõnda käitunud. Üks uurija lausus: „See on normaalse üliõpilase puhul tavaline.” (1. Korintlastele 5:11; 6:9, 10.)

12. Mis valmistab üliõpilastele pingeid?

¹² Peale halva keskkonna on vaja arvestada veel koolitöö ja eksamitega seotud pingega. Loomulikult peavad õpilased õppima ja tegema kodutöid, et eksamid sooritada. Mõnel on ehk vaja kooli kõrvalt ka osaajaliselt tööl käia. Kõik see nõuab rohkesti aega ja energiat. Kui palju aega ja energiat jääb üle vaimse tegevuse jaoks? Millest loobutakse, kui pinged kasvavad? Kas Kuningriigi huvid jäävad esikohale või heidetakse need kõrvale? (Matteuse 6:33.) Piiblis innustatakse kristlasi: „Vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad, pidades aega kalliks, sest päevad on kurjad!” (Efeslastele 5:15, 16). Kahjuks on mõned loobunud usust, kuna pole suutnud ülikoolis oma aega ja energiat jagada või on läinud kaasa sealse pühakirjavastase käitumisega.

13. Millistele küsimustele tuleks kristlikel vanematel mõelda?

 ¹³ Muidugi ei piirdu ebamoraalsus, halb käitumine ja pinged vaid ülikoolilinnakuga. Paljude ilmalike noorte jaoks kuuluvad need kooliskäimise juurde, see on nende meelest normaalne elu. Kas kristlik vanem saadaks oma lapse teadlikult niisugusesse keskkonda neljaks või enamaks aastaks? (Õpetussõnad 22:3; 2. Timoteosele 2:22.) Kas selle kasu nimel, mida noor saada võib, tasub riskida? Ja mis kõige tähtsam: mida õpib noor selle kohta, mis peaks tema elus esikohal olema? * (Filiplastele 1:10; 1. Tessalooniklastele 5:21.) Vanemad peaksid tõsiselt ja palvemeeles mõtlema nii neile küsimustele kui ka ohule, mida kätkeb lapse saatmine kooli mõnda teise linna või riiki.

Millised on alternatiivid?

14., 15. a) Millist Piibli nõu sobib rakendada tänapäeval, vaatamata üldisele arvamusele? b) Milliseid küsimusi võiks noor endalt küsida?

¹⁴ Tänapäeval arvatakse üldiselt, et kui noor tahab edukas olla, on ainukeseks võimaluseks omandada ülikooliharidus. Ent selle asemel et järgida üldist arvamust, võtavad kristlased kuulda Piibli manitsust: „Ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine” (Roomlastele 12:2). Mis on Jumala tahe oma rahva, nii noorte kui vanade jaoks selles lõpuaja viimases järgus? Paulus toonitas Timoteosele: „Säilita selge meel kõiges, kannata kurja, tee evangeeliumikuulutaja tööd, osale oma teenistuses täiel määral.” Need sõnad käivad kindlasti ka meie kohta. (2. Timoteosele 4:5, UM.)

¹⁵ Et mitte lasta maailma materialistlikul vaimul enda üle võimust võtta, on meil vaja ’säilitada selge meel’ ja olla keskendunud vaimsetele asjadele. Noored, küsige endalt: kas ma annan oma parima, et „osaleda oma teenistuses” ja olla kõlblik Jumala Sõna õpetaja? Milliseid plaane olen ma teinud teenistuses „täiel määral” osalemiseks? Kas ma olen mõelnud astuda täisajalisse teenistusse ja teha sellest oma töö? Need on tõsised küsimused, mida kaaluda, eriti veel, kui näed, et teised noored pürgivad isekate eesmärkide poole ja nõuavad „enesele suuri asju”, mis nende meelest toovad helge tuleviku (Jeremija 45:5). Sellepärast on kristlikest vanematest väga tark pakkuda oma lastele juba maast madalast head vaimset keskkonda ja kasvatust (Õpetussõnad 22:6; Koguja 12:1; 2. Timoteosele 3:14, 15).

16. Kuidas võivad kristlikud vanemad pakkuda oma lastele head vaimset keskkonda?

¹⁶ „Ema jälgis hoolikalt, kellega me läbi käime,” meenutab ühe pere kolmest pojast vanim. Nende ema on olnud aastaid täisajalises teenistuses. „Me ei seltsinud koolikaaslastega, vaid ainult selliste koguduseliikmetega, kel olid head vaimsed harjumused. Ema kutsus sageli külla täisajalisi teenijaid – misjonäre, reisivaid ülevaatajaid, peetellasi ja pioneere. Nende kogemused ja rõõm panid meie südames kasvama soovi astuda täisajalisse teenistusse.” Praegu teenivad kõik kolm venda Jehoovat täisajaliselt: üks on Peetelis, teine lõpetas teenistusväljaõppe kooli ja kolmas on pioneer.

17. Kuidas võivad vanemad aidata oma lapsi õppeainete ja elukutse valikul? (Vaata leheküljel 29 olevat kasti.)

¹⁷ Lisaks sellele, et pakkuda oma lastele tugevat vaimset keskkonda, tuleks vanematel aidata neil juba võimalikult varakult valida õppeaineid ja eriala. Üks noormees,  kes nüüd Peetelis teenib, ütleb: „Minu mõlemad vanemad olid enne ja pärast abiellumist pioneerid ja nad tegid oma parima, et kogu perele pioneerivaimu edasi anda. Iga kord kui me koolis õppeaineid valisime või tegime tulevikku mõjutavaid otsuseid, innustasid nad meid tegema selliseid valikuid, mis võimaldaksid kõige paremini leida osaajalist tööd ja teenida pioneerina.” Selle asemel et valida akadeemilisi aineid, mis valmistavad ette ülikooliks, võiksid vanemad ja lapsed mõelda õppeainete peale, mis aitavad taotleda täisajalist teenistust. *

18. Milliseid töövõimalusi võiksid noored kaaluda?

¹⁸ Uurimused näitavad, et paljudes maades on tungiv vajadus mitte ülikoolilõpetanute, vaid oskustööliste järele. „USA Today” teatel on lähematel aastakümnetel vaja töölisi, kellest 70 protsendil on pigem rakenduslik kõrgharidus või mõni ametialane tunnistus, mitte nelja-aastane ülikooliharidus. Paljudes koolides saab lühemaajalise õppetöö käigus õppida kontoritööd, autode remonti, arvutite parandamist, torulukksepatööd, juuksuriametit ja muud. Kas neid ameteid võiks õppida? Kindlasti! Võib-olla ei pea mõni neid eriti muljetavaldavaks, aga nad võimaldavad end ära elatada ja on paindlikud, mis on oluline neile, kelle tõeliseks ametiks on teenida Jehoovat (2. Tessalooniklastele 3:8).

19. Milline on kindlaim viis saavutamaks rõõmutoovat ja rahuldustpakkuvat elu?

¹⁹ „Noored mehed ja neitsid,” kutsub Piibel üles. „Kiitku nad Jehoova nime, sest tema nimi üksi on kõrge; tema aulisus ulatub üle maa ja taeva!” (Laul 148:12, 13.) Kui võrrelda selle positsiooni ja tasuga, mida maailm pakub, on täisajalisest Jehoova teenimisest oma põhitöö tegemine kahtlemata kindlaim viis, kuidas saavutada rõõmutoovat ja rahuldustpakkuvat elu. Hoidkem meeles, mida Piibel kinnitab: „See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja oma vaev ei lisa sellele midagi juurde!” (Õpetussõnad 10:22).

[Allmärkused]

Kas sa oskad selgitada?

• Millele kristlased loodavad, et kindlustada oma tulevikku?

• Milliseid väljakutseid kohtavad kristlikud vanemad seoses oma laste tulevikuga?

• Millega tuleb arvestada, kui mõelda kõrghariduse hinnale?

• Kuidas saavad vanemad aidata oma lastel teha Jehoova teenimisest oma põhitöö?

[Küsimused]

[Kast lk 29]

Milline on kõrghariduse hind?

Enamik inimesi, kes ülikooli astuvad, loodavad saada teadusliku kraadi, mis annaks neile hästitasustatud ja kindla töökoha. USA valitsuse teadaanded näitavad, et vaid umbes veerand ülikooliastujaist saab kuue aasta sees kätte teadusliku kraadi, mis on kahetsusväärselt madal protsent. Pealegi, kas teaduslik kraad tingimata tagab hea töökoha? Pane tähele, mis on selgunud viimase aja uurimustest.

„Ehkki tänapäeval eeldab tavaline töö suuremaid oskusi kui minevikus ..., on nõutavad tugevad keskkoolitasemel oskused – vähemalt üheksanda klassi tasemel arvutamine, lugemine ja kirjutamine ..., mitte ülikoolitasemel oskused. ... Õpilastel ei tarvitse minna ülikooli, et saada head töökohta, neil on vaja põhjalikult omandada keskkooliaste.” („American Educator”, kevad 2004.)

„Enamik ülikoole ei valmista õpilasi ette reaalseks eluks töömaailmas. Kutsekoolid ... on populaarsust võitmas. Aastatel 1996 kuni 2000 kasvas neisse sisseastujate arv 48 protsenti. ... Samal ajal on palju raha ja aega nõudvad ülikoolidiplomid praegu vähem väärt kui kunagi varem.” („Time”, 24. jaanuar 2005.)

„Tööjõuturu prognooside kohaselt vajab Eesti lähitulevikus eeskätt ... kutseharidusega inimesi. ... Kõrghariduse diplom ei tähenda veel, et sa tööd leiad ... Tööturul on kõige oodatumad inimesed, kes ise oskavad midagi valmis teha. ... 2004. aasta kevadel kõrgkooli lõpetanutest oli sama aasta sügiseks töötuna registreerunud 134 inimest. ... Korralik kutseharidus tagab tööturul suurema konkurentsieelise kui kesine ülikooliharidus.” („Eesti Ekspress”, 7. juuli 2005.)

Sellepärast kahtleb üha suurem hulk õpetajaid tänapäeval tõsiselt kõrghariduse väärtuses. „Me harime inimesi vale tuleviku jaoks,” kurdetakse „The Futuristi” teadaandes. Ent vastupidi sellele pane tähele, mida ütleb Piibel Jumala kohta: „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima! Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu sarnanenud jõele ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained!” (Jesaja 48:17, 18).

[Pilt lk 26]

Nad jätsid kõrvale isiklikud taotlused ning järgisid Jeesust

[Pilt lk 31]

Kristlikel vanematel on tark pakkuda oma lastele juba maast madalast tugevat vaimset keskkonda