Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kaitse oma südant ülbuse eest

Kaitse oma südant ülbuse eest

Kaitse oma südant ülbuse eest

„Jumal paneb vastu ülbeile.” (JAKOOBUSE 4:6, P 1997)

1. Too näide olukorrast, kus uhkus on omal kohal.

KAS oled mõnes olukorras tundnud, kuidas su süda uhkusest paisub? Enamikule meist pole see meeldiv tunne võõras. Selles pole midagi halba, kui me vahel mõningast uhkust tunneme. Näiteks, kui lapsevanemad loevad oma tütre klassitunnistust, mis näitab, et laps on hästi käitunud ja tublisti õppinud, siis nende näod ilmselt lausa säravad rahulolust tütre saavutuste üle. Apostel Paulus ja ta kaaslased tundsid uhkust siis, kui nad kuulsid, et vennad ühest uuest kogudusest, mille nad olid aidanud rajada, pidasid ustavalt vastu tagakiusamises (1. Tessalooniklastele 1:1, 6; 2:19, 20; 2. Tessalooniklastele 1:1, 4).

2. Miks on uhkus üldjuhul taunitav omadus?

2 Eelmainitud näiteist ilmneb, et uhkusega võib kaasas käia heameel mõne teo või saavutuse üle. Tihtilugu juhtub aga nii, et uhke inimene läheb ennast täis ja hakkab end kohatult kas siis oma võimete, välimuse, rikkuse või positsiooni tõttu teistest paremaks pidama. Sageli avaldub see kõrgis hoiakus ja ülbes käitumises. Pole kahtlustki, et kristlastena peame niisuguse uhkuse suhtes valvsad olema. Miks? Sest meil kõigil on kaasasündinud kalduvus olla isekas, mille oleme pärinud oma esiisalt Aadamalt (1. Moosese 8:21). Seetõttu võib süda meid kergesti eksiteele viia, nii et hakkame tundma uhkust valel põhjusel. Näiteks peavad kristlased jälgima, et neis ei tekitaks uhkust nende rassikuuluvus, rikkus, haridus, loomupärased võimed või töösaavutused võrreldes teistega. Uhkus taoliste asjade üle on kohatu ega ole Jehoovale meelepärane (Jeremija 9:22; Apostlite teod 10:34, 35; 1. Korintlastele 4:7; Galaatlastele 5:26; 6:3, 4).

3. Mis on ülbus ja mida Jeesus selle kohta ütles?

3 On veel üks põhjus, miks tuleks kohatut uhkust vältida. Kui inimene lubab sel oma südames kasvada, võib temas juurduda põlastusväärne omadus ülbus. Mis on ülbus? Ülbe inimene on üleolev ja vaatab teistele ülalt alla, pidades neid endast alamaks (Luuka 18:9; Johannese 7:47–49). Jeesus nimetas „kõrkust” ehk ülbust kõrvuti teiste halbade iseloomujoontega, mis ’lähtuvad inimese südamest’ ja „rüvetavad inimest” (Markuse 7:20–23). Kristlased mõistavad seega, kuivõrd oluline on kaitsta oma südant ülbuse eest.

4. Kuidas võib meid aidata see, kui mõtiskleme Piibli näidete üle ülbetest inimestest?

4 Ülbusest võib aidata meil hoiduda mõtisklemine Piibli jutustuste üle inimestest, kes olid ülbed. Nii on meil kergem enda juures kohatut uhkust märgata või vältida selle tekkimist tulevikus. Samuti aitab see heita kõrvale sellised mõtted ja tunded, mis võiksid meie südame ülbeks muuta. Nii toimides ei ole meil põhjust karta, kui Jumal asub tegutsema kooskõlas oma hoiatusega: „Siis ma kõrvaldan su keskelt su ülemeelikud hooplejad, ja sa ei ole enam ülbe mu pühal mäel” (Sefanja 3:11).

Jumal tegutseb ülbete vastu

5., 6. Milles avaldus vaarao ülbus ja mis oli selle tagajärg?

5 Jehoova suhtumist ülbusesse näitab see, kuidas ta kohtles vaarao sarnaseid võimukaid valitsejaid. Pole kahtlustki, et vaarao oli ülbe. Ta pidas ennast jumalaks ja soovis, et teda teenitaks, ning põlgas iisraellastest orje. Mõtle, kuidas vaarao reageeris, kui iisraellased palusid temalt luba minna kõrbesse Jehoova püha pidama. Ta vastas ülbelt: „Kes on Jehoova, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna?” (2. Moosese 5:1, 2).

6 Kui vaarao oli saanud tunda juba kuut nuhtlust, käskis Jehoova Moosesel Egiptuse valitsejalt küsida: „[„Kas”, UM] sa veel ülbe oled mu rahva vastu ega lase neid minna”? (2. Moosese 9:17.) Seejärel tegi Mooses teatavaks seitsmenda nuhtluse – rahe, mis laastas maa. Kohe, kui iisraellastel avanes pärast kümnendat nuhtlust võimalus lahkuda, muutis vaarao meelt ning asus neid jälitama. Lõpuks püüti vaarao ja ta sõjavägi Punases meres lõksu. Kujutle, mida nad võisid küll mõelda, kui lained nende pea kohal kokku lõid! Mis oli vaarao ülbuse tagajärg? Ta eliitvägede võitlejad ütlesid: „Põgenegem Iisraeli eest, sest Jehoova sõdib nende poolt egiptlaste vastu!” (2. Moosese 14:25).

7. Milles väljendus Babüloonia valitsejate ülbus?

7 Jehoova alandas teisigi ülbeid valitsejaid. Üks neist oli Assüüria kuningas Sanherib (Jesaja 36:1–4, 20; 37:36–38). Assüüria vallutasid lõpuks babüloonlased, kuid ka kaht ülbet Babüloonia kuningat alandati. Ehk meenub sulle kuningas Belsassari pidu, kus tema ja ta kõrged külalised jõid veini Jehoova templist toodud nõudest ning ülistasid samal ajal Babüloonia jumalaid. Äkitselt ilmusid inimkäe sõrmed ja kirjutasid seinale sõnumi. Kui prohvet Taaniel seda mõistatuslikku kirja seletama kutsuti, tuletas ta Belsassarile meelde: „Kõigekõrgem Jumal oli andnud su isale Nebukadnetsarile kuningriigi ... Aga kui ta süda suurustas [„läks ülbeks”, UM] ..., siis tõugati ta oma kuninglikult aujärjelt ja ta au võeti temalt ära. Aga sina, tema poeg Belsassar, ei ole alandanud oma südant, kuigi sa teadsid kõike seda.” (Taaniel 5:3, 18, 20, 22.) Selsamal ööl vallutasid Meedia-Pärsia väed Babüloni ning Belsassar tapeti (Taaniel 5:30; 6:1).

8. Kuidas on Jehoova ülbete vastu tegutsenud?

8 Mõtle ka teiste ülbete meeste peale, kes Jehoova rahvast põlgasid, näiteks vilistist hiiglane Koljat, Pärsia peaminister Haaman ja kuningas Heroodes Agrippa, kes oli Juuda provintsi valitseja. Ülbuse tõttu sai kõigile neile kolmele mehele osaks alandav surm Jumala käe läbi. (1. Saamueli 17:42–51; Ester 3:5, 6; 7:10; Apostlite teod 12:1–3, 21–23.) See, kuidas Jehoova nende ülbete meeste vastu tegutses, kinnitab järgmist tõde: „Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust!” (Õpetussõnad 16:18). Tõepoolest, pole mingit kahtlust, et „Jumal paneb vastu ülbeile” (Jakoobuse 4:6, P 1997).

9. Kuidas osutusid Tüürose kuningad reeturiteks?

9 Vastandina Egiptuse, Assüüria ja Babüloonia ülbetele valitsejatele pakkus Tüürose kuningas üksvahe Jumala rahvale oma abi. Kuningate Taaveti ja Saalomoni valitsusajal läkitas ta kuningakoja ja Jumala templi ehituse tarvis oskustöölisi ja ehitusmaterjale (2. Saamueli 5:11; 2. Ajaraamat 2:10–15). Kurb küll, kuid hiljem said Tüürose kuningatest Jehoova rahva vaenlased. Mis oli selle muutuse põhjuseks? (Laul 83:4–8; Joel 4:4–6; Aamos 1:9, 10.)

„Su süda [läks] ülbeks”

10., 11. a) Keda võib võrrelda Tüürose kuningatega? b) Miks muutus Tüürose valitsejate hoiak Iisraeli suhtes?

10 Jehoova inspireeris prohvet Hesekieli, et see Tüürose kuningate teod paljastaks ja hukka mõistaks. „Tüürose kuningale” suunatud sõnum sisaldab aga väljendeid, mis sobivad nii Tüürose valitsejasoo kui ka kõige esimese reeturi Saatana kohta, kes ei „jäänud püsima tõesse” (Hesekiel 28:12; Johannese 8:44). Saatan oli kord Jumalale lojaalne vaimolend ja kuulus Jehoova taevaste poegade organisatsiooni. Hesekieli kaudu tõi Jehoova Jumal esile peamise põhjuse, mis viis reeturliku käitumiseni nii Tüürose valitsejad kui ka Saatana.

11 Hesekieli 28. peatükis öeldakse: „Sa olid Eedenis, Jumala aias, sul olid katteks kõiksugu kalliskivid ... Sa olid nagu keerub, hiilgav kaitsja ... Sa olid laitmatu oma teedel alates su loomispäevast, kuni sinus leiti ülekohut! Sinu suure kaubitsemise tõttu täitus su sisemus vägivallaga ja sa tegid pattu! Sellepärast ... hävitasin [ma] sind, kaitsja keerub ... Su ilu tõttu läks su süda ülbeks, oma hiilguse pärast sa kaotasid tarkuse!” (Hesekiel 28:13–17.) Just ülbus ajendas Tüürose kuningaid Jehoova rahva vastu vägivalda tarvitama. Tüüros kogus endale kaubanduskeskusena ääretu rikkuse ja sai oma toredate kaupadega kuulsaks (Jesaja 23:8, 9). Tüürose kuningad hakkasid endast liiga palju arvama ja nii saidki neist Jumala rahva rõhujad.

12. Miks sai Saatanast reetur ja mida ta seniajani teeb?

12 Niisamuti oli vaimolendil, kellest sai Saatan, kunagi suur tarkus ja ta suutis täita mis tahes ülesandeid Jumala teenistuses. Kuid selle asemel et tänulik olla, ’läks ta uhkeks’ ning hakkas Jumala valitsusviisi põlgama (1. Timoteosele 3:6). Ta läks nii ennast täis, et hakkas ihkama seda, et Aadam ja Eeva teda kummardaksid. See nurjatu himu nii-öelda rasestus ja tõi ilmale patu (Jakoobuse 1:14, 15). Saatan ahvatles Eeva sööma selle puu vilja, millest Jumal oli ainsana keelanud süüa. Seejärel meelitas ta Eeva kaudu ka Aadama keelatud vilja sööma (1. Moosese 3:1–6). Selle teoga näitas esimene inimpaar, et nad ei tunnusta Jumala õigust endi üle valitseda ning neist said tegelikult Saatana poolehoidjad. Saatana ülbus ei tunne piire. Ta on üritanud ahvatleda kõiki intelligentseid looduid taevas ja maa peal, kaasa arvatud Jeesus Kristust, et nad hakkaksid kummardama teda ega tunnustaks seega Jehoova kui Suverääni valitsusvõimu (Matteuse 4:8–10; Ilmutuse 12:3, 4, 9).

13. Millised on ülbuse tagajärjed?

13 Niisiis võib öelda, et ülbus on saanud alguse Saatanast, ning see on tänapäeva maailmas valitsevate kannatuste, patususe ja rikutuse peamiseks põhjuseks. „Selle maailma jumalana” jätkab Saatan tänini kohatu uhkuse ja ülbuse tagant õhutamist (2. Korintlastele 4:4). Kuna ta teab, et talle on jäänud pisut aega, peab ta tõeliste kristlaste vastu sõda. Tema eesmärk on nad Jumalast ära pöörata, et neist saaksid enesearmastajad, hooplejad ja ülbed inimesed. Piiblis on ennustatud, et sellised halvad iseloomujooned on neil „viimseil päevil” üldlevinud. (2. Timoteosele 3:1, 2; Ilmutuse 12:12, 17.)

14. Millise põhimõtte järgi Jehoova oma intelligentseid looduid kohtleb?

14 Jeesus Kristus tõi julgelt välja, milliseid halbu tagajärgi on toonud kaasa Saatana ülbus. Vähemalt kolmel korral kinnitas Jeesus oma ennastõigustavate vastaste kuuldes põhimõtet, mille järgi Jehoova inimesi kohtleb: „Igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse; aga kes ennast ise alandab, seda ülendatakse” (Luuka 14:11; 18:14; Matteuse 23:12).

Ära lase oma südames tekkida ülbusel

15., 16. Mis põhjusel Haagar ülbeks muutus?

15 Võib-olla panid tähele, et eespool toodud näited ülbuse kohta puudutasid silmapaistvaid isikuid. Kas see tähendab, et tavalistel inimestel polegi kalduvust ülbeks muutuda? Kaugel sellest. Mõtle ühe vahejuhtumi peale, mis leidis aset Aabrahami perekonnas. Patriarhil ei olnud poega, kellest võinuks saada ta pärija, ning ta naine Saara oli juba järglaste saamiseks liiga vana. Tol ajal oli tavaks, et mees võttis sellises olukorras liignaise, kes talle lapsi ilmale tooks. Jumal lubas selliseid abielusid, sest veel ei olnud käes tema aeg taastada tõeliste jumalateenijate seas algne abielukorraldus (Matteuse 19:3–9).

16 Oma naise soovitusel nõustus Aabraham muretsema endale pärija Saara egiptlannast teenija Haagari kaudu. Aabrahami teise naisena jäigi Haagar lapseootele. Kuid selle asemel, et oma auväärse seisundi eest sügavalt tänulik olla, lubas ta oma südames tekkida ülbusel. Piibel ütleb: „Kui see nägi, et ta oli käima peal, siis oli ta emand tema silmis nagu alam.” Seesugune hoiak põhjustas nii suure tüli, et Saara kihutas Haagari minema. Kuid sellele probleemile oli olemas lahendus. Jehoova ingel andis Haagarile nõu: „Mine tagasi oma emanda juurde ja alanda ennast tema käte alla!” (1. Moosese 16:4, 9.) Ilmselt järgis Haagar seda nõuannet ja muutis oma suhtumist Saarasse ning temast sai suure hulga järeltulijate esiema.

17., 18. Miks on meil kõigil vaja ülbuse suhtes valvas olla?

17 Haagariga juhtunu näitab, et inimene võib minna ülbeks siis, kui ta olukord paremaks muutub. Selles loos peitub õppetund, et isegi seni puhta südamega Jumalat teeninud kristlane võib rikkuse või autoriteedi lisandudes ülbeks muutuda. Samasugune hoiak võib tekkida inimesel ka siis, kui teised teda edu, tarkuse või võimete pärast kiidavad. Seetõttu peab kristlane olema valvas, et tema südames ülbust ei tekiks. Seda eriti siis, kui ta edu saavutab või kui talle rohkem vastutust usaldatakse.

18 Kõige olulisemaks põhjuseks ülbusest hoiduda on Jumala vaade sellele iseloomujoonele. Tema Sõna ütleb: „Ülbed silmad ja hooplev süda, õelate lamp, on patt!” (Õpetussõnad 21:4). On huvitav, et Piibel hoiatab eriti kristlasi, „kes on rikkad selles maailmas”, et nad poleks „ülbed” (P 1997) (1. Timoteosele 6:17; 5. Moosese 8:11–17). Need kristlased, kes pole rikkad, peaksid aga hoiduma kadedusest ning pidama meeles, et ülbus võib tekkida igas inimeses, olgu ta rikas või vaene (Markuse 7:21–23; Jakoobuse 4:5).

19. Mis rikkus Ussija hea maine?

19 Ülbus kõrvuti teiste halbade iseloomujoontega võib rikkuda inimese head suhted Jehoovaga. Mõtle näiteks kuningas Ussija valitsusaja algupoolele: „Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis . . . ; ja niikaua kui ta otsis Jehoovat, andis Jumal temale õnne” (2. Ajaraamat 26:4, 5). Kurb küll, aga kuningas Ussija hea maine sai rikutud, kui „ta süda [läks] ülbeks, nõnda et ta talitas kõlvatult”. Ta hakkas endast nii palju arvama, et läks templisse suitsutusrohtu ohverdama. Kui preestrid teda hoiatasid, et ta seda jultunud tegu ei teeks, ’siis Ussija vihastus’. Selle tagajärjel lõi Jehoova teda pidalitõvega ning ta jäi elu lõpuni Jumala ebasoosingusse. (2. Ajaraamat 26:16–21.)

20. a) Miks kuningas Hiskija hea maine ohtu sattus? b) Mida arutatakse järgmises artiklis?

20 Täiesti vastandlikuks näiteks võib tuua kuningas Hiskija. Kord sattus kuninga suurepärane maine ohtu, sest ühel juhtumil „ta süda oli ülbe”. Õnneks aga ’Hiskija alandas ennast oma südame ülbuses’ ning sai Jumala soosingusse tagasi (2. Ajaraamat 32:25, 26). Pane tähele, et Hiskijal aitas ülbusest lahti saada alandlikkus. Just alandlikkus ongi ülbuse vastand. Seetõttu arutame järgmises artiklis seda, kuidas me saame kristlikku alandlikkust kasvatada ja säilitada.

21. Mida võivad alandlikud kristlased oodata?

21 Ärgem siis unustagem, kuivõrd halvad tagajärjed on olnud ülbusel. Kuna „Jumal paneb vastu ülbeile”, heitkem otsustavalt kõrvale kohatu uhkus. Kui püüame olla alandlikud kristlased, on meil rõõm jääda ellu Jumala suurel päeval, kui maa pealt kõrvaldatakse kõik ülbed ja nende tegude tagajärjed. „Siis painutatakse inimeste ülbus ja alandatakse meeste kõrkus! Jah, sel päeval on Jehoova üksinda kõrge!” (Jesaja 2:17).

Punkte mõtisklemiseks

• Kuidas sa ülbet inimest kirjeldaksid?

• Kust on ülbus alguse saanud?

• Mis põhjusel võib inimene ülbeks muutuda?

• Miks tuleb meil ülbusest hoiduda?

[Küsimused]

[Pilt lk 23]

Vaaraod alandati tema ülbuse tõttu

[Pilt lk 24]

Haagar läks ülbeks, kui ta olukord paremaks muutus

[Pilt lk 25]

Hiskija alandas ennast ning sai Jumala soosingusse tagasi