Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kasvata endas tõelist alandlikkust

Kasvata endas tõelist alandlikkust

Kasvata endas tõelist alandlikkust

„Sa päästad viletsa [„alandliku”, UM] rahva.” (2. SAAMUELI 22:28)

1., 2. Mille poolest on paljud maailma võimukandjad üksteisega sarnanenud?

EGIPTUSE püramiidid annavad tunnistust meestest, kes kunagi seda maad valitsesid. Ühel või teisel viisil on jätnud oma jälje ajalukku ka Assüüria valitseja Sanherib, Kreeka valitseja Aleksander Suur ning Rooma keiser Julius Caesar. Kõigil neil valitsejatel oli midagi ühist. Mitte keegi neist pole tuntud tõelise alandlikkuse poolest (Matteuse 20:25, 26).

2 Kas suudaksid ette kujutada, et mõnel ülal nimetatud valitsejatest oleks olnud tavaks otsida oma valdustes alandlikke inimesi, kes vajaksid lohutust? Kindlasti mitte! Samuti on raske kujutleda kedagi neist astumas sisse mõne rõhutud kodaniku tagasihoidlikku elamisse, et talle tuge pakkuda. Ent võrreldes nende võimukandjatega suhtub universumi kõrgeim Valitseja Jehoova Jumal alandlikesse inimestesse hoopis teisiti.

Suurim alandlikkuse eeskuju

3. Kuidas universumi kõrgeim Valitseja talle alluvaid inimesi kohtleb?

3 Olgugi et Jehoova suurus on uurimatu, „uitavad [tema silmad] kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole” (2. Ajaraamat 16:9). Mida Jehoova teeb, kui ta näeb, et mõned tema alandlikud teenijad on mitmesuguste katsumuste tõttu rõhutud? Mingis mõttes ta otsekui „elab” oma püha vaimu kaudu selliste inimeste juures, „et elustada alandlike vaimu ja elavaks teha rõhutute südameid” (Jesaja 57:15). Ta toetab oma kummardajaid, et nad võiksid teda taas rõõmuga teenida. Jehoova on tõepoolest alandlik!

4., 5. a) Mida laulukirjutaja tundis, kui ta Jumala valitsemisviisi peale mõtles? b) Mida tähendab see, et Jumal „alandub”, aitamaks alandlikke?

4 Mitte keegi teine kogu universumis ei ole alandunud nii palju kui kõiksuse Suverään, et patuseid inimesi aidata. Laulukirjutaja võis seetõttu öelda: „Jehoova on kõrge üle kõigi rahvaste, tema au on üle taevaste! Kes on nagu Jehoova, meie Jumal, kes kõrgel istub, kes alandub vaatama, mis taevas ja maa peal on, kes tõstab põrmust üles vaevase [„alandliku”, UM] ja tuhaasemelt viletsa” (Laul 113:4–7).

5 Jehoova on puhas ja püha ning temas puudub igasugune „kõrkus” ehk ülbus (Markuse 7:22, 23). Sõna „alanduma” üks tähendusi on laskuma ühiskondlikult madalamal positsioonil isiku tasemeni või jätma kõrvale oma kõrge ja auväärne positsioon tegeldes isikutega, kes on alamast klassist. Laul 113:6 annab tõesti hea pildi meie alandlikust Jumalast, kes pöörab armastavalt tähelepanu teda teenivate ebatäiuslike inimeste vajadustele (2. Saamueli 22:36).

Miks oli Jeesus alandlik

6. Millise teoga väljendas Jehoova suurimat alandlikkust?

6 Jumal väljendas meie vastu suurimat alandlikkust ja armastust siis, kui ta saatis maa peale oma armastatud esmasündinud Poja, et ta sünniks ja kasvaks üles inimesena ning tooks inimkonnale pääste (Johannese 3:16). Jeesus õpetas meile oma taevase Isa kohta tõde ja oli valmis loobuma oma täiuslikust inimelust, et ’võtta ära maailma patt’ (Johannese 1:29; 18:37). Kuna Jumala Poeg peegeldas täiuslikult oma Isa omadusi, kaasa arvatud alandlikkust, oli ta nõus tegema kõike, mida Jehoova temalt palus. Ükski Jumala loodu pole eales andnud alandlikkuses ja armastuses paremat eeskuju kui tema. Sugugi mitte kõik ei hinnanud Jeesuse alandlikkust, oma vaenlaste silmis oli ta vaid „kõige alam inimene” (Taaniel 4:14). Kuid apostel Paulus mõistis, et kõigil kristlastel on vaja Jeesust jäljendada ning olla seega üksteisega suheldes alandlikud (1. Korintlastele 11:1; Filiplastele 2:3, 4).

7., 8. a) Kust õppis Jeesus alandlikkust? b) Millise üleskutse esitas Jeesus oma potentsiaalsetele jüngritele?

7 Paulus tõstis Jeesuse silmapaistvat eeskuju esile, kui ta kirjutas: „Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani” (Filiplastele 2:5–8).

8 Mõni võib imestada, kust Jeesus alandlikkust õppis. Ta õppis seda oma taevaselt Isalt, kellega ta suhtles tihedalt lõpmatult pika aja jooksul, olles Jumala „meistertööline” (UM) kõigi asjade loomise juures (Õpetussõnad 8:30). Pärast Eedenis toimunud mässu jälgis Jumala Esmasündinu kõrvalt, kui alandlikult ta Isa patustanud inimestega tegeles. Kui Jeesus maa peal oli, peegeldas ta oma Isa alandlikkust ning võis seetõttu öelda: „Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele” (Matteuse 11:29; Johannese 14:9).

9. a) Mis Jeesusele laste juures meeldis? b) Millise õppetunni andis Jeesus lapse näite varal?

9 Kuna Jeesus oli tõeliselt alandlik, ei kartnud teda isegi väiksed lapsed, neid lausa tõmbas tema poole. Jeesus omakorda kohtles lapsi hellalt ja pööras neile tähelepanu (Markuse 10:13–16). Mis siis Jeesusele laste juures nii meeldis? Kindlasti oli neil selliseid häid omadusi, mida mõned tema täiskasvanud jüngrid alati ei ilmutanud. On hästi teada, et lapsed peavad täiskasvanuid endast kõrgemaks. Seda on näha kas või sellest, kui palju küsimusi nad neile esitavad. Võrreldes paljude täiskasvanutega lasevad lapsed end ka kergemini õpetada ning nende seas on vähem uhkust. Kord pani Jeesus jüngrite keskele lapse ja ütles neile: „Kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki.” Ta jätkas: „Kes nüüd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem taevariigis.” (Matteuse 18:3, 4.) Jeesus tõi välja põhimõtte: „Igaüht, kes ennast ülendab, alandatakse, ja kes ennast alandab, ülendatakse!” (Luuka 14:11; 18:14; Matteuse 23:12).

10. Milliste küsimuste üle me järgnevalt arutleme?

10 See tõde tõstatab tähtsaid küsimusi. Meie väljavaade saada igavene elu sõltub osaliselt sellest, kas me kasvatame endas tõelist alandlikkust, aga miks on kristlastel vahel siiski raske alandlik olla? Miks on meil vaja mõnes olukorras pingutada, et oma uhkus alla neelata ning alandlikult käituda? Ja mis aitab meil edu saavutada, kui tahame endas kasvatada tõelist alandlikkust? (Jakoobuse 4:6, 10.)

Miks on raske olla alandlik

11. Miks ei ole see üllatav, et meil tuleb võidelda, olemaks alandlikud?

11 Kui oled tundnud, et alandlikkuse ilmutamine nõuab pingutusi, pole sa sugugi ainus. Juba aastal 1920 käsitleti selles ajakirjas Piibli nõuandeid alandlikkuse vajalikkuse kohta ning seal öeldi: „Et me nüüd näeme, kui väärtuslik on alandlikkus Issanda silmis, siis peaks see olema innustuseks kõigile tema ustavatele jüngritele eneses iga päev seda omadust kasvatada.” Seejärel märgiti otsekoheselt: „Vaatamata kõigile neile Pühakirja manitsustele paistab siiski, et neil, kes Issanda rahva liikmeteks saavad ja hakkavad käima tema näidatud teed, ei ole inimloomuse rikutuse pärast muus asjas mitte nii palju vaeva ja võitlemist kui selles asjas.” Eeltoodud tsitaadis märgiti ära üks põhjus, miks tuleb tõelistel kristlastel võidelda, et olla alandlikud – meie patusele inimloomusele on omane soov kohatu austuse järele. Me oleme sellised, kuna meie esivanemad Aadam ja Eeva andsid järele isekatele himudele (Roomlastele 5:12).

12., 13. a) Kuidas takistab see maailm kristlastel alandlikud olla? b) Kes teeb alandlikkuse ilmutamise meile veelgi raskemaks?

12 Teine põhjus, miks meile võib tunduda raske alandlikkust ilmutada, seisneb selles, et meid ümbritsev maailm õhutab inimesi püüdma teistest üle olla. Selles maailmas on tavaline, et inimeste sihiks on rahuldada oma himusid, milleks on „lihahimu, silmahimu ja elukõrkus [„elatusvahenditega uhkeldamine”, UM]” (1. Johannese 2:16). Selle asemel et sellistel ilmalikel himudel enda üle valitseda lasta, peavad Jeesuse jüngrid hoidma oma ’silma terve’ ning keskenduma Jumala tahte täitmisele (Matteuse 6:22–24, 31–33; 1. Johannese 2:17).

13 Kolmas põhjus, mis alandlikkuse õppimise ja ilmutamise raskeks teeb, on see, et seda maailma valitseb Kurat-Saatan, kellest ongi ülbus alguse saanud (2. Korintlastele 4:4; 1. Timoteosele 3:6). Saatan soodustab selliste loomujoonte levikut, mis teda ennastki iseloomustavad. Näiteks püüdis ta Jeesust teda kummardama panna, pakkudes talle selle eest „kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust”. Jeesus jäi aga igas olukorras alandlikuks ning lükkas otsustavalt Saatana pakkumise tagasi (Matteuse 4:8, 10). Samamoodi ahvatleb Saatan kristlasi, et nad hakkaksid iseendale au otsima. Kuid alandlikud kristlased ei lähe temaga kaasa ning püüavad järgida Jeesuse eeskuju, tuues kiitust ja au Jumalale (Markuse 10:17, 18).

Kuidas tõelist alandlikkust endas kasvatada ja ilmutada

14. Missugune on „võlts alandlikkus”?

14 Oma kirjas koloslastele hoiatas apostel Paulus teeseldud alandlikkuse eest, mille eesmärgiks on inimestele muljet avaldada. Paulus nimetas seda „võltsiks alandlikkuseks” (UM). Need, kes vaid teesklevad alandlikkust, ei ole vaimsed inimesed. Sellise teguviisiga nad hoopis reedavad, et on tegelikult ’täis puhutud’ uhkusest. (Koloslastele 2:18, 23.) Jeesus tõi näiteid inimestest, kes sellist väära alandlikkust ilmutasid. Ta mõistis hukka variserid, kes esitasid palveid nii, et nad inimestele silma paistaksid, ning olid paastudes kurvanäolised, et inimesed neid vaataksid. Kui soovime, et Jumal meie palveid väärtuslikuks peaks, tuleb need esitada siira alandlikkusega. (Matteuse 6:5, 6, 16.)

15. a) Mida me saame alandliku meele säilitamiseks teha? b) Kes on meile alandlikkuse ilmutamises heaks eeskujuks?

15 Kristlastel aitab säilitada tõelist alandlikkust keskendumine parimatele alandlikkuse eeskujudele – Jehoova Jumalale ja Jeesus Kristusele. Selleks on vaja uurida korrapäraselt Piiblit ja piibliuurimise abivahendeid, mida me saame „ustava ja mõistliku sulase” käest (Matteuse 24:45). Kristlikel ülevaatajatel on eriti oluline Piiblit uurida, et nende „süda [ei] suurustleks oma vendade ees” (5. Moosese 17:19, 20; 1. Peetruse 5:1–3). Mõtiskle arvukate eeskujude üle, keda on alandliku hoiaku eest õnnistatud, nende hulka kuuluvad Rutt, Hanna, Eliisabet ja paljud teised (Rutt 1:16, 17; 1. Saamueli 1:11, 20; Luuka 1:41–43). Samuti andsid alandlikkuses head eeskuju mitmed väljapaistvad Jehoova teenijad, näiteks Taavet, Joosija, Ristija Johannes ja apostel Paulus (2. Ajaraamat 34:1, 2, 19, 26–28; Laul 131:1; Johannese 1:26, 27; 3:26–30; Apostlite teod 21:20–26; 1. Korintlastele 15:9). Nüüdisaja kristlikus koguduses on samuti palju alandlikke inimesi. Nendegi eeskuju aitab tõelistel kristlastel riietuda „alandlikkusega üksteise vastu” (1. Peetruse 5:5).

16. Kuidas aitab kristlik teenistus meil alandlikud olla?

16 Ka korrapärane kristlikus teenistuses osalemine aitab meil alandlikud olla. Alandlikkus aitab meil tõhusalt kuulutada võõrastele inimestele, keda kohtame majast majja töös ja mujal. Eriti tähtis on see siis, kui inimesed reageerivad Kuningriigi sõnumile algul ükskõikselt või ebaviisakalt. Kristlaste uskumustele esitatakse sageli vastuväiteid, alandlikkus aitab meil aga vastata alati „tasadusega ja aupaklikult” (1. Peetruse 3:16, P 1997). Mitmed alandlikud jumalateenijad on kolinud uuele territooriumile ning saanud aidata teistsuguse kultuurilise tausta ja elatustasemega inimesi. Mõned neist on võtnud endale alandlikult kohustuse õppida ära mingi võõrkeel, et osata paremini uues kohas head sõnumit jagada. Sellised kuulutajad väärivad tõesti kiitust! (Matteuse 28:19, 20.)

17. Millised kristlikud kohustused nõuavad alandlikkust?

17 Paljud on täitnud alandliku meelega oma kristlikke kohustusi, pannes teiste huvid enda omadest ettepoole. Näiteks läheb kristlikul pereisal vaja alandlikkust, et oma toimetused pooleli jätta ja võtta aega selleks, et lastega Piiblit uurida ning samuti selleks valmistuda. Alandlikkus aitab ka lastel austada oma vanemaid ja kuulata nende sõna, ehkki vanemad on ebatäiuslikud (Efeslastele 6:1–4). Naistel, kelle mees on uskmatu, tuleb sageli ette alandlikkust nõudvaid olukordi, kui nad püüavad võita oma kaasat usule „puhta, aukartliku käitumisega” (1. Peetruse 3:1, 2, P 1997). Alandlikkust ja ennastohverdavat armastust on tarvis ka siis, kui meil tuleb hoolitseda oma haigete ja eakate vanemate eest (1. Timoteosele 5:4).

Alandlikkus aitab probleeme lahendada

18. Kuidas aitab alandlikkus meil probleeme lahendada?

18 Kõik inimesed, kes Jumalat teenivad, on ebatäiuslikud (Jakoobuse 3:2). Mõnikord võib kahe kristlase vahel tekkida arusaamatus või lahkarvamus. Üks võib õigustatult tunda, et tal on põhjust teise käitumise üle kaevata. Tavaliselt saab sellised olukorrad lahendada järgmise nõuande abil: „Sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus [„Jehoova”, UM] teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie” (Koloslastele 3:13). Muidugi pole kerge seda nõuannet järgida, kuid alandlikkus aitab seda teha.

19. Mida meil tuleb meeles pidada, kui räägime kellegagi, kes on meid haavanud?

19 Vahel võib kristlane tunda, et tal on kaebamiseks nii tõsine põhjus, et seda ei saa lihtsalt niisama kinni katta. Siis aitab alandlikkus tal minna rahu taastamise eesmärgil ise selle inimese juurde, kes on teda väidetavalt solvanud (Matteuse 18:15). Üheks põhjuseks, miks probleemid vahel kristlaste vahel püsivad, on see, et kas üht või siis mõlemat takistab uhkus oma viga tunnistada. Või kui üks ongi valmis omal algatusel teise poole pöörduma, teeb ta seda ennast õigeks pidava ja kriitilise suhtumisega. Seevastu tõeliselt alandlik hoiak on suur samm lahkarvamuste lahendamise suunas.

20., 21. Mis on meile suureks abiks, et olla alandlik?

20 Selleks et endas alandlikkust kasvatada, on oluline ka Jumalalt abi ja tema vaimu paluda. Kuid pea meeles, et ’Jumal annab armu [kaasa arvatud oma püha vaimu] alandlikele’ (Jakoobuse 4:6). Kui sul peaks mõne kaasusklikuga lahkarvamus tekkima, palu Jehoovat, et ta aitaks sul alandlikult omapoolseid suuremaid või väiksemaid eksimusi tunnistada. Kui keegi on sind haavanud, ent palub siiralt vabandust, siis ole valmis alandlikult andestama. Kui sul on raske seda teha, otsi palves Jehoovalt abi, et võiksid saada lahti igasugusest ülbusest, mis võib su südamepõhjas pesitseda.

21 Kui mõistame, millist kasu toob alandlikkus, peaks see ajendama meid seda väärtuslikku omadust endas kasvatama ja alal hoidma. Meile on andnud alandlikkuse ilmutamises suurepärast eeskuju Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus. Ärgem unustagem kunagi Jumala kinnitust: „Alandlikkuse ja Jehoova kartuse tasu on rikkus, au ja elu!” (Õpetussõnad 22:4).

Punkte mõtisklemiseks

• Kes on parimad alandlikkuse eeskujud?

• Miks on raske endas alandlikkust kasvatada?

• Mis aitab meil alandlik olla?

• Miks on nii tähtis alandlikuks jääda?

[Küsimused]

[Pilt lk 26]

Jeesus oli tõeliselt alandlik

[Pilt lk 28]

Maailm õhutab inimesi püüdma teistest üle olla

[Allikaviide]

WHO photo by L. Almasi/K. Hemzǒ

[Pilt lk 29]

Alandlikkus aitab meil kuulutustööl võõraste inimeste poole pöörduda

[Pildid lk 30]

Lahkarvamusi aitab sageli lahendada asja kinnikatmine armastusega

[Pildid lk 31]

Kristlased ilmutavad alandlikkust paljudes valdkondades