Sõbraliku käitumise head tulemused

VÄIKESEL saarel Lõuna-Jaapani ranniku lähedal hakkasid üks ema ja tema kolm last Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Kuna see saar asub eraldatud paigas ja sealsed elanikud on äärmiselt konservatiivsed, hakati naist ignoreerima. Ta meenutab: „Rohkem haiget tegi mulle aga see, et nad kohtlesid külmalt ka mu lapsi ja abikaasat.” Sellest hoolimata kordas ta lastele: „Jehoova soovib, et me oma naabreid ikka tervitaksime.” (Matteuse 5:47, 48.)

Ema õpetas lapsi viisakad olema, vaatamata sellele, et neid ebasõbralikult koheldi. Ta käis lastega regulaarselt kohalikes kuumaveeallikates kümblemas ja teel sinna harjutasid lapsed autos tervitamist. Hoonesse sisenedes hõikasid lapsed alati rõõmsalt: „Konnichiwa!” (Tere päevast!) Pere oli kannatlik ja tervitas pidevalt kõiki, ehkki inimesed suhtusid sellesse jahedalt. Siiski ei jäänud laste head kombed neile märkamata.

Üks inimene teise järel hakkas lõpuks vastama: „Konnichiwa.” Kahe aasta pärast vastasid juba peaaegu kõik nende tervitustele. Inimesed hakkasid ka üksteist rohkem tervitama ja muutusid üldse sõbralikumaks. Aselinnapea tahtis lapsi premeerida, kuna neil oli nii oluline roll selles muudatuses. Ema aga sõnas, et nad tegid vaid seda, mida iga kristlane peaks tegema. Hiljem toimus saarel kõnevõistlus. Sellest võttis osa selle pere poeg, kes rääkis, kuidas ema oli õpetanud neid viisakalt tervitama, hoolimata inimeste ebasõbralikkusest. Ta saavutas esikoha ja tema kõne trükiti ära linna ajalehes. See perekond on nüüd väga õnnelik, et kristlike põhimõtete järgimine nii meeldivaid tulemusi tõi. Head sõnumit on ju palju lihtsam kuulutada, kui inimesed suhtuvad meisse sõbralikult.