Hoosea prohvetikuulutus aitab meil käia koos Jumalaga

„Nad hakkavad käima Jehoova järel.” (HOOSEA 11:10)

1. Milline sümboolne draama on Hoosea raamatus?

KAS sulle meeldivad põnevate karakterite ja haarava süžeega jutustused? Näiteks Piiblis Hoosea raamatus on kirjas üks sümboolne draama. * See räägib Jumala prohveti Hoosea pereelust ja kujutab piltlikku abielu, mille Jehoova sõlmis muistse Iisraeliga Moosese seaduselepingu alusel.

2. Mida on teada Hoosea kohta?

² Selle loo tausta kirjeldab Hoosea raamatu esimene peatükk. Ilmselt elas Hoosea kümnest suguharust koosnevas Iisraeli kuningriigis, mida kutsuti selle peamise suguharu järgi ka Efraimiks. Hoosea kuulutas Iisraeli seitsme viimase kuninga valitsusajal ning Juuda kuningate Ussija, Jootami, Ahase ja Hiskija päevil (Hoosea 1:1). Seega kuulutas ta prohvetlikult vähemalt 59 aastat. Ehkki Hoosea raamatu kirjutamine lõpetati peagi pärast aastat 745 e.m.a, on see ajakohane ka praegu, kui miljonid inimesed püüavad elada ennustatud sõnade järgi: „Nad hakkavad käima Jehoova järel” (Hoosea 11:10).

Teeme ülevaate

3., 4. Selgita lühidalt Hoosea raamatu esimese viie peatüki sisu.

³ Hoosea raamatu esimese viie peatüki ülevaade kinnitab meie otsusekindlust käia usus koos Jumalaga ja elada kooskõlas tema tahtega. Ehkki Iisraeli kuningriigi alamad rikkusid vaimses mõttes abielu, lubas Jumal neile halastada juhul, kui nad kahetsevad. Seda näitlikustab Hoosea käitumine oma abikaasa Gomeri suhtes. Gomer sünnitas Hooseale ühe lapse, kuid pärast sündis naisel veel kaks last ilmselt väljaspool abielu. Ent Hoosea võttis Gomeri enda juurde tagasi, nagu ka Jehoova oli valmis kahetsevatele iisraellastele halastama. (Hoosea 1:1–3:5.)

⁴ Jehooval oli Iisraeliga lahendada „riiuasi”, sest sel maal polnud „ei tõtt, ei heldust ega Jumala tundmist” (P 1938–40). Ta nõudis aru nii ebajumalaid austavalt Iisraelilt kui ka isemeelselt Juuda kuningriigilt. Kui aga Jumala rahvas oli „kitsikuses”, hakkasid nad siiski otsima Jehoovat. (Hoosea 4:1–5:15.)

Jutustus algab

5., 6. a) Kui levinud oli hoorus kümnest suguharust koosnevas Iisraeli kuningriigis? b) Miks on muistsele Iisraelile antud hoiatus ajakohane ka praegu?

⁵ Jumal andis Hooseale käsu: „Mine võta  enesele hooranaine ja sohilapsed, sest maa lahkub üha hoorates Jehoova järelt!” (Hoosea 1:2). Kui levinud oli hoorus Iisraelis? Piibel ütleb: „Hooruse vaim on neid [kümnest suguharust koosneva kuningriigi rahvast] eksitanud ja nad on hoorates lahkunud oma Jumalast. ... teie tütred teevad hooratööd ja teie miniad rikuvad abielu! ... mehed ise lähevad hooradega kõrvale ja ohverdavad ühes templi pordunaistega” (Hoosea 4:12–14).

⁶ Hoorus oli Iisraelis üldlevinud nii otseses kui ka vaimses mõttes. Seetõttu hoiatas Jehoova, et ta tasub kätte iisraellastele (Hoosea 1:4; 4:9). See hoiatus on ajakohane ka meile praegu, sest Jehoova karistab neid, kes käituvad tänapäeval ebamoraalselt ja on seotud valereligiooniga. Need aga, kes käivad koos Jumalaga, elavad tema puhta kummardamise normide järgi ning on teadlikud, et „mitte ühelgi hoorajal ... ei ole pärandit Kristuse ja Jumala riigis” (Efeslastele 5:5; Jakoobuse 1:27).

7. Mida kujutas Hoosea ja Gomeri abielu?

⁷ Kui Hoosea Gomeri endale naiseks võttis, oli too ilmselt neitsi ning sel ajal, kui ta „tõi temale poja ilmale”, oli ta ustav abielunaine (Hoosea 1:3). Need asjalood selles sümboolses draamas kujutasid seda, kuidas peagi pärast iisraellaste vabastamist Egiptusest aastal 1513 e.m.a tegi Jumal nendega lepingu, mis oli otsekui abieluleping. Lepingu tingimustega nõustudes lubas Iisrael oma „mehele” Jehoovale ustav olla (Jesaja 54:5). Seega kujutas Hoosea ja Gomeri puhas abielu Iisraeli rahva ja Jumala vahelisi suhteid. Ent olukord muutus kardinaalselt.

8. Kuidas tekkis kümnest suguharust koosnev Iisraeli kuningriik ja mida võib öelda sealse jumalakummardamise kohta?

⁸ Hoosea naine „sai taas käima peale ja tõi tütre ilmale”. Selle tütre ja ka järgmise lapse sai Gomer arvatavasti abielu rikkudes (Hoosea 1:6, 8). Kuna Gomer kujutas Iisraeli, siis võib tekkida küsimus, kuidas sai Iisrael muutuda prostituudiks. Aastal 997 e.m.a eraldusid Iisraeli kümme suguharu lõunapool asuvatest Juuda ja Benjamini suguharudest. Põhjapoolses kümnest suguharust koosnevas Iisraeli kuningriigis seati sisse vasikakummardamine, et inimesed ei läheks Juudamaale Jeruusalemma templisse Jehoovat teenima. Iisraelis hakati kummardama ebajumal Baali ning sellega kaasnesid seksiorgiad.

9. Mis juhtus Iisraeliga Hoosea 1:6 ennustuse kohaselt?

⁹ Kui Gomer oli sünnitanud oma teise, ilmselt abieluvälise lapse, ütles Jumal Hooseale: „Pane temale nimeks Lo-Ruhama [mis tähendab ’talle ei halastatud’], sest ma ei halasta enam Iisraeli soo peale, nõnda et annaksin neile andeks!” (Hoosea 1:6). Jehoova ei andnud neile andeks ja lasi Assüürial Iisraeli rahva aastal 740 e.m.a pagendusse viia. Ta aga halastas kahest suguharust koosneva Juuda kuningriigi peale ja päästis selle, kuid ta ei teinud seda mõõga, sõja, hobuste ega ratsanike abil (Hoosea 1:7). Aastal 732 e.m.a tappis vaid üks ingel üheainsa öö jooksul 185 000 Assüüria sõdurit, kes piirasid Juuda pealinna Jeruusalemma (2. Kuningate 19:35).

Jehoova „riiuasi” Iisraeliga

10. Mida kujutas Gomeri abielurikkumine?

¹⁰ Gomer lahkus Hoosea juurest ja sai  „hooranaiseks”, sest ta rikkus abielu teise mehega. See kujutas seda, et Iisraeli kuningriik sõlmis poliitilisi liite väärjumalaid kummardavate rahvastega ja hakkas neist sõltuma. Selle asemel, et austada oma materiaalse varaga Jehoovat, kasutasid iisraellased oma vara hoopis teiste rahvaste jumalate heaks. Nad rikkusid abielulepingut oma Jumalaga, hakates osalema ebajumalateenistuses. Pole siis ime, et Jehooval oli nendega lahendada „riiuasi”. (Hoosea 1:2; 2:4, 14, 15.)

11. Mis juhtus seaduselepinguga, kui Jehoova lasi Iisraeli ja Juuda pagendusse viia?

¹¹ Millise karistuse sai Iisrael oma Abikaasa mahajätmise eest? Jumal lasi ta viia „kõrbe”. See kõrb oli Babüloonia, kes vallutas Assüüria, kuhu iisraellased aastal 740 e.m.a pagendati (Hoosea 2:16). Ehkki Jehoova tegi sellega lõpu 10 suguharust koosnevale kuningriigile, ei tühistanud ta oma abielulepingut esialgse 12 suguharust koosneva Iisraeli rahvaga. Kui Jumal lasi aastal 607 e.m.a babüloonlastel Jeruusalemma hävitada ja Juuda elanikud vangi viia, ei tühistanud ta sel ajal Moosese seaduselepingut, mille alusel 12 suguharust koosnev Iisrael oli temaga piltlikus abielus. See suhe tühistati alles aastal 33 m.a.j, kui juudi rahva juhid ei võtnud vastu Jeesus Kristust ja lasid ta hukata (Koloslastele 2:14).

Jehoova manitseb Iisraeli

12., 13. Mida olulist ütleb Hoosea 2:8–10 ja kuidas käisid need sõnad Iisraeli kohta?

¹² Jumal noomis Iisraeli sõnadega: „Ta eemaldagu oma näost oma hooratööd.” Ent Iisrael soovis ’käia oma armastajate järel’. (Hoosea 2:4, 7.) „Seepärast, vaata,” ütles Jehoova, „ma tõkestan kibuvitstega tema tee ja ehitan temale müüri, et ta ei leiaks oma radu! Ja ta ajab taga oma armukesi, aga ei saa neid kätte; ta otsib neid, aga ei leia. Siis ta ütleb: „Ma lähen ja pöördun tagasi oma esimese mehe juurde, sest mul oli siis parem kui nüüd!” Aga ta ei tea, et mina andsin temale vilja, viina ja õli, andsin temale palju hõbedat ja kulda, millest nad tegid Baali!” (Hoosea 2:8–10.)

¹³ Ehkki Iisrael otsis abi rahvastelt, kes olid olnud tema „armukesed”, ei suutnud ükski neist teda aidata, sest ta oli otsekui ümbritsetud läbipääsmatu tihnikuga. Kui Assüüria oli kolm aastat piiranud kümnest suguharust koosneva kuningriigi pealinna Samaariat, siis aastal 740 e.m.a see lõpuks langes ning seda ei taastatud enam kunagi. Ainult mõned vangisolevad iisraellased mõistsid, kuivõrd hea oli olukord siis, kui nende esiisad Jehoovat teenisid. Need vähesed lõpetasid Baali kummardamise ja soovisid uuendada oma lepingusuhteid Jehoovaga.

Veel üks episood

14. Miks taastas Hoosea Gomeriga abielusuhted?

¹⁴ Et mõista veelgi paremini Hoosea pereelu ning Iisraeli ja Jehoova vaheliste suhete seoseid, mõelgem järgmistele sõnadele: „Jehoova ütles mulle: „Mine veel kord ja armasta naist, keda armuke armastab ja  kes on abielurikkuja”” (Hoosea 3:1). Hoosea täitis selle käsu, ostes Gomeri tagasi mehe käest, kellega too elas. Seejärel Hoosea noomis oma naist rangelt: „Sa pead jääma mu juurde kauaks ajaks; sa ei tohi teha hooratööd ega kuuluda teisele mehele.” (Hoosea 3:2, 3.) Gomer lasi end distsiplineerida ja Hoosea taastas temaga abielusuhted. Kuidas toimis Jumal samal viisil Iisraeli ja Juudaga?

15., 16. a) Millisel tingimusel võis Jumala rahvas kogeda halastust? b) Kuidas on täitunud Hoosea 2:20?

¹⁵ Kui Iisraeli ja Juuda rahvas oli Babüloonias vangistuses, ütles Jumal oma prohvetite kaudu, et ta ’räägib nende meele järgi’. Jumala halastuse kogemiseks pidi rahvas kahetsema ja tulema tagasi oma Abikaasa juurde, nagu ka Gomer pidi pöörduma tagasi oma mehe juurde. Siis lubas Jehoova tuua rahva välja Babüloonia „kõrbest” ning panna ta jälle elama Juudamaale ja Jeruusalemma. (Hoosea 2:16, 17.) Ta täitis selle lubaduse aastal 537 e.m.a.

¹⁶ Jumal täitis ka järgmise tõotuse: „Sel päeval ma teen nende heaks lepingu metsloomade, taeva lindude ja maa roomajatega; ammu, mõõga ja sõja ma murran maalt ja nad võivad elada julgesti!” (Hoosea 2:20). Juutide jääk, kes pöördus tagasi kodumaale, võis elada rahus, tundmata hirmu metsloomade ees. See prohvetikuulutus täitus ka aastal 1919 m.a.j, kui vaimse Iisraeli jääk vabanes „Suurest Baabülonist” ehk ülemaailmsest valereligiooni impeeriumist. Nüüd elab see rahvas rahus ja on vaimses paradiisis koos oma kaaslastega, kel on lootus elada igavesti maa peal. Neil tõelistel kristlastel pole loomalikke omadusi. (Ilmutuse 14:8; Jesaja 11:6–9; Galaatlastele 6:16.)

Suhtu neisse õppetundidesse tõsiselt

17.–19. a) Milliseid Jumala omadusi meid innustatakse siin jäljendama? b) Kuidas peaks meid mõjutama Jehoova halastus ja kaastunne?

¹⁷ Jumal on halastav ja kaastundlik ning sellised peaksime olema ka meie. See on üks õppetund, mille leiame Hoosea raamatu esimestest peatükkidest (Hoosea 1:6, 7; 2:25). Jumala soov halastada kahetsevatele iisraellastele on kooskõlas inspireeritud õpetussõnaga: „Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu!” (Õpetussõnad 28:13). Kahetsevaid patustanuid lohutavad ka laulukirjutaja sõnad: „Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!” (Laul 51:19).

¹⁸ Hoosea prohvetikuulutus näitab, kui kaastundlik ja halastav on Jumal, keda me  teenime. Isegi kui keegi Jumala õigetelt teedelt eemale triivib, võib ta kahetseda ja tagasi pöörduda. Kui ta seda teeb, võtab Jehoova ta lahkesti vastu. Jehoova halastas kahetsevatele iisraellastele, kellega ta oli sõlminud piltliku abielusuhte. Ehkki nad olid „Iisraeli Pühale” sõnakuulmatud ja „tegid temale meelehaiget”, pidas ta meeles, et „nad on liha” (Laul 78:38–41). Selline halastus peaks ajendama meid käima koos oma kaastundliku Jumala Jehoovaga.

¹⁹ Iisraellaste hulgas olid levinud sellised patud nagu tapmine, varastamine ja abielurikkumine, kuid siiski Jehoova ’rääkis nende meele järgi’ (Hoosea 2:16; 4:2). Kui me mõtiskleme Jehoova erakordse halastuse ja kaastunde üle, peaks see meid julgustama ning tugevdama meie kiindumust tema vastu. Oleks hea endalt küsida: kuidas saan mina paremini jäljendada Jehoova halastust suhetes teistega? Kui mõni vend või õde on mind solvanud ning palub andestust, kas olen siis „andeksandja” nagu Jumal? (Laul 86:5.)

20. Too üks näide, mis kinnitab, et meil on põhjust kindlalt oodata Jumala tõotuste täitumist.

²⁰ Jumal annab meile aluse lootuseks. Näiteks tõotas Jehoova oma rahvale, et annab talle „lootuse ukseks Aakori oru” (Hoosea 2:17). Jehoova muistsel naisesarnasel organisatsioonil oli kindel lootus, et nad pöörduvad tagasi oma kodumaale, kus asus „Aakori org”. Kuna see tõotus läks aastal 537 e.m.a täide, on meil põhjust olla kindlad, et täituvad ka need tõotused, mida Jehoova meile on lubanud.

21. Millist rolli mängivad teadmised, kui tahame käia ühes Jumalaga?

²¹ Et käia edasi koos Jumalaga, tuleb meil teda aina paremini tundma õppida ja Piibli teadmisi ellu rakendada. Iisraellased üldiselt ei tundnud Jehoovat (Hoosea 4:1, 6). Ent mõned neist pidasid Jumala õpetust kalliks, tegutsesid kooskõlas sellega ja kogesid suuri õnnistusi. Üks neist oli Hoosea. Samal kombel toimisid 7000 inimest, kes Eelija päevil ei kummardunud Baali ette (1. Kuningate 19:18; Roomlastele 11:1–4). Tänulikkus Jumala õpetuse vastu aitab meil koos temaga edasi käia (Laul 119:66; Jesaja 30:20, 21).

22. Kuidas tuleks suhtuda ärataganemisse?

²² Jehoova ootab, et vastutavad mehed tema rahva seas seisaksid vastu ärataganemisele. Ent Hoosea 5:1 ütleb: „Kuulge seda, preestrid, ja pange tähele, Iisraeli sugu! Kuulatage, kuninglik koda! Sest teie hooleks on kohus! Jah, te olete püüdepaelaks Mispale ja võrguks, mis on laotatud Taabori peale!” Ärataganenud rahvajuhid olid iisraellastele püüdepaelaks ja võrguks, meelitades neid ebajumalaid kummardama. Ilmselt olid Taabori mägi ja koht nimega Mispa sellise kummardamise keskusteks.

23. Mida sa oled õppinud Hoosea raamatu esimesest viiest peatükist?

²³ Hoosea prohvetikuulutusest oleme siiani teada saanud, et Jehoova on halastav Jumal, kes annab lootust ja õnnistab neid, kes tema õpetust järgivad ning ärataganemisele vastu seisavad. Nagu mõned iisraellased vanal ajal kahetsesid, nii otsigem meiegi Jehoovat ja püüdkem alati talle heameelt valmistada (Hoosea 5:15). Kui me seda teeme, võime lõigata head ja saada võrreldamatut rõõmu ja rahu, mida kogevad kõik, kes käivad ustavalt koos Jumalaga (Laul 100:2; Filiplastele 4:6, 7).

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Mida sümboliseeris Hoosea abielu Gomeriga?

• Miks oli Jehooval lahendada Iisraeliga „riiuasi”?

• Milline õppetund Hoosea raamatu esimesest viiest peatükist eriti su südant puudutas?

[Küsimused]

[Pilt lk 18]

Kas sa tead, keda kujutab Hoosea naine?

[Pilt lk 19]

Assüürlased vallutasid Samaaria aastal 740 e.m.a

[Pilt lk 20]

Rõõmus rahvas pöördub tagasi kodumaale