”Jehoova teed on õiged”
„Jehoova teed on õiged”
„Jehoova teed on õiged: õiged käivad nende peal.” (HOOSEA 14:10)
1., 2. Millise teesuuna andis Jehoova iisraellastele, kuid mis nendega juhtus?
JEHOOVA andis iisraellastele prohvet Moosese päevil õige teesuuna. Kaheksanda sajandi alguseks enne meie ajaarvamist oli aga nende olukord niivõrd muutunud, et Jumal mõistis nende jäledad väärteod hukka. Sellest räägivad Hoosea raamatu peatükid 10 kuni 14.
2 Iisraellased olid muutunud silmakirjalikuks. Kümnest suguharust koosneva kuningriigi rahvas oli „kündnud õelust” ja „lõiganud ebaõiglust” (Hoosea 10:1, 13). „Kui Iisrael oli noor,” ütleb Jehoova, „siis ma armastasin teda ja ma kutsusin oma poja Egiptusest!” (Hoosea 11:1). Kuigi Jumal oli vabastanud iisraellased Egiptuse orjusest, tasusid nad talle vale ja pettusega (Hoosea 12:1). Jehoova andis neile seepeale nõu: „Sina pöördu tagasi oma telki, hoia osadust ja õigust” (Hoosea 12:7).
3. Mis ootas mässumeelset Samaariat, ent kuidas võisid iisraellased leida halastust?
3 Mässulist Samaariat ja selle kuningat ootas ees õnnetu lõpp (Hoosea 13:11; 14:1). Ent Hoosea raamatu viimase peatüki 2. salmis on palve: „Pöördu, Iisrael, Jehoova, oma Jumala juurde.” Iisraellased pidid otsima andestust, et Jumal neile halastaks. Muidugi tuli neil tunnistada, et „Jehoova teed on õiged” ning käia neil (Hoosea 14:2–7, 10).
4. Milliseid põhimõtteid Hoosea prohvetikuulutusest me hakkame nüüd käsitlema?
4 See osa Hoosea prohvetikuulutusest sisaldab palju põhimõtteid, mis aitavad meil käia koos Jumalaga. Hakkame nüüd arutama järgmisi mõtteid: 1) Jehoova ootab, et teeniksime teda silmakirjatsemata, 2) Jumal ilmutab oma rahva vastu lojaalset armastust, 3) meil on vaja loota pidevalt Jehoovale, 4) Jehoova teed on alati õiged, ja 5) patustanud võivad Jehoova juurde tagasi pöörduda.
Jehoova ootab, et teeniksime teda silmakirjatsemata
5. Millist teenimist Jehoova meilt ootab?
5 Jehoova ootab meilt, et osaleksime tema pühas teenistuses puhtalt ja silmakirjatsemata. Ent Iisraelist sai viljatult „vohav viinapuu”. Iisraeli rahval oli palju altareid, mille ees nad kummardasid ebajumalaid. Need ärataganejad olid isegi püstitanud sambaid – võib-olla obeliske, mis olid mõeldud ebajumalate kummardamiseks. Jehoova kavatses need altarid maha võtta ja sambad hävitada. (Hoosea 10:1, 2.)
6. Millisest iseloomujoonest me peame vabanema, kui tahame käia koos Jumalaga?
6 Silmakirjalikkusel pole kohta Jehoova teenijate seas. Mis aga juhtus iisraellastega? Nende süda muutus valelikuks! Kuigi nad olid teinud Jehoovaga lepingu ja olid temale pühendunud rahvas, käitusid nad silmakirjalikult. Mida saame sellest õppida? Kui oleme pühendunud Jumalale, ei tohi me olla silmakirjalikud. Õpetussõnad 3:32 hoiatab: „Pöörane [„petlik”, UM] on Jehoova meelest jäle, aga õigetega on tema osadus!” Kui tahame käia koos Jumalaga, peame ilmutama armastust „puhtast südamest ja heast südametunnistusest ja silmakirjatsematust usust” (1. Timoteosele 1:5).
Jumal ilmutab oma rahva vastu lojaalset armastust
7., 8. a) Mis tingimustel me võime kogeda Jumala lojaalset armastust? b) Mida me peaksime ette võtma, kui oleme teinud raske patu?
7 Kui teenime Jehoovat silmakirjatsemata ja puhtalt, kogeme tema heldust ehk lojaalset armastust. Isemeelsetele iisraellastele öeldi: „Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele [„siis te lõikate heldust mööda”, P 1938–40]; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Jehoovat, kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust!” (Hoosea 10:12).
8 Kui iisraellased oleksid ainult kahetsenud ja otsinud Jehoovat! Siis oleks ta rõõmuga õpetanud neile õigust. Kui oleme teinud raske patu, siis tuleb meil otsida Jehoovat, paluda temalt andestust ja küsida vaimset abi kogudusevanematelt (Jakoobuse 5:13–16). Me peaksime alati laskma end juhtida Jumala pühal vaimul, sest „kes külvab oma lihale, see lõikab lihast kadu; aga kes külvab Vaimule, see lõikab Vaimust igavest elu” (Galaatlastele 6:8). Kui ’külvame vaimule’, saame jätkuvalt kogeda Jumala lojaalset armastust.
9., 10. Kuidas käib tekst Hoosea 11:1–4 Iisraeli kohta?
9 Me oleme kindlad, et Jehoova tegeleb talle pühendunud rahvaga alati armastavalt. Seda näitab tekst Hoosea 11:1–4, kus on kirjas: „Kui Iisrael oli noor, siis ma armastasin teda ja ma kutsusin oma poja Egiptusest! ... nad ... ohverdasid baalidele ja suitsutasid nikerdatud kujudele! Mina õpetasin Efraimi [iisraellasi] käima, võtsin nad oma kätele, aga nad ei mõistnud, et ma tahtsin neid terveks teha! Ma tõmbasin neid inimlike sidemetega, armastuse paeltega; ma olin neile nagu ikke kergitajaks nende kaela pealt; ma kummardasin tema juurde ja toitsin teda!”
10 Siin võrreldakse Iisraeli väikese lapsega. Jehoova õpetas armastavalt iisraellased käima, sirutades oma käed nende poole. Ja ta tõmbas neid „armastuse paeltega”. Kui liigutav stseen! Kujutle end lapsevanemana aitamas oma väikesel lapsel astuda esimesi samme. Sinu käed on välja sirutatud. Sa võid kasutada nööri või rihmasid, et hoida oma lapsukest kukkumast. Jehoova armastab meid samasuguse õrnusega. Tal on rõõm suunata meid „armastuse paeltega”.
11. Kuidas oli Jumal „ikke kergitajaks”?
11 Jehoova selgitab, kuidas ta tegeles Iisraeliga, öeldes: „Ma olin neile nagu ikke kergitajaks nende kaela pealt; ma kummardasin tema juurde ja toitsin teda!” Jumal tegutses kui loomapidaja, kes laseb looma iket piisavalt järele, et see saaks rahulikult süüa. Alles siis, kui iisraellased murdsid ikke, mis sidus neid Jehoovaga, sattusid nad oma vaenlaste rõhuva ikke alla (5. Moosese 28:45, 48; Jeremija 28:14). Ärgem laskem kunagi oma peavaenlasel Saatanal saada meie üle võimust, nii et peaksime kannatama tema rõhuva ikke all. Selle asemel käigem ustavalt koos meie armastava Jumalaga.
Looda alati Jehoovale
12. Mida meilt nõutakse piibliteksti Hoosea 12:7 kohaselt, et võiksime käia koos Jumalaga?
12 Et käia koos Jumalaga, peame temale pidevalt lootma. Iisraellastele öeldi: „Aga sina pöördu tagasi oma telki, hoia osadust ja õigust ja oota alati oma Jumalat!” (Hoosea 12:7). Iisraellased said kinnitada oma kahetsust ja pöörduda Jehoova poole, kui nad näitasid, et neil on osadus Jumalaga ehk lojaalne armastus tema vastu, kui nad tegid seda, mis on õige ja lootsid alati tema peale. Ükskõik kui kaua me juba oleme Jumalaga koos käinud, tuleb meil otsusekindlalt ka edaspidi ilmutada lojaalset armastust, teha seda, mis on õige ja loota alati Jehoovale (Laul 27:14).
13., 14. Kuidas kohaldas Paulus kirjakohta Hoosea 13:14 ja millise põhjuse andis ta Jehoovale lootmiseks?
13 Hoosea prohvetikuulutus iisraellaste kohta annab meile aluse loota Jumalale. Jehoova ütles: „Kas peaksin nad vabastama põrgu käest? Kas peaksin nad lunastama surmast? Surm, kus on su okkad? Põrguhaud, kus on su astel?” (Hoosea 13:14). Jehoova ei kavatsenud sel ajal päästa iisraellasi surmast, kuid lõpuks neelab ta surma igaveseks ja teeb tühjaks surma näilise võidu.
14 Paulus, kes kirjutas võitud kaaskristlastele, tsiteeris Hoosea prohvetikuulutust ja kirjutas: „Kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surev riietub surematusega, siis saab tõeks sõna, mis on kirjutatud: „Surm on neelatud võidusse! Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?” Aga surma astel on patt ja patu vägi on käsk. Ent tänu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!” (1. Korintlastele 15:54–57). Jehoova äratas Jeesuse surnuist üles, kinnitades sellega lohutavalt, et need inimesed, kes on Jumala mälestuses, äratatakse üles (Johannese 5:28, 29). Kui suurepärane põhjus Jehoovale lootmiseks! Ent ülestõusmislootusele lisaks on veel midagi, mis ajendab meid käima koos Jumalaga.
Jehoova teed on alati õiged
15., 16. Mida ennustati Samaaria kohta ja kuidas see täide läks?
15 Kindlustunne, et „Jehoova teed on õiged”, aitab meil koos Jumalaga edasi käia. Samaaria elanikud ei käinud Jumala õigetel teedel. Lõpuks pidid nad maksma oma pattude eest ja selle eest, et neil puudus usk Jehoovasse. Oli ennustatud: „Samaaria peab kandma karistust, sest ta on vastu pannud oma Jumalale: nad langevad mõõga läbi, nende lapsed rebitakse tükkideks ja nende rasedad lõigatakse lõhki!” (Hoosea 14:1). Ajaloolised ülestähendused näitavad, et assüürlased, kes Samaaria vallutasid, olid sellisteks metsikusteks tõepoolest võimelised.
16 Samaaria oli Iisraeli kümnest suguharust koosneva kuningriigi pealinn. Ent siin võib nimi Samaaria tähistada kogu selle kuningriigi territooriumi (1. Kuningate 21:1). Assüüria kuningas Salmanassar V hakkas aastal 742 e.m.a Samaaria linna piirama. Kui Samaaria aastal 740 langes, saadeti paljud selle kõrgemast seisusest elanikud Mesopotaamiasse ja Meediasse. Seda, kas Samaaria vallutas Salmanassar V või tema järeltulija Sargon II, pole teada. (2. Kuningate 17:1–6, 22, 23; 18:9–12.) Siiski viitavad Sargoni ürikud sellele, et 27 290 iisraellast sundasustati Eufrati jõe ülemjooksu piirkonda ja Meediasse.
17. Mida me peaksime tegema selle asemel, et Jumala põhimõtetesse põlgusega suhtuda?
17 Samaaria elanikud maksid kallist hinda selle eest, et nad ei käinud Jehoova õigetel teedel. Ka meie kui pühendunud kristlased võime kogeda raskeid tagajärgi, kui hakkame harjumuslikult patustama ja põlgame Jumala õiglasi põhimõtteid. Ärgem kunagi käigem säärasel kurjal teel! Selle asemel tegutsegem kooskõlas apostel Peetruse nõuandega: „Ärgu aga keegi teie seast kannatagu mõrtsukana või vargana või kurjategijana või teiste ellu sekkujana! Aga kes kannatab kristlasena, ärgu häbenegu, vaid andku Jumalale au selle nimega!” (1. Peetruse 4:15, 16, P 1997).
18. Kuidas me saame Jumalale austust anda?
18 Me anname Jumalale austust, kui käime tema õigetel teedel, selle asemel et kõike enda heaksarvamise järgi teha. Kain sooritas mõrva, kuna tegi oma tahtmist ega võtnud kuulda Jehoova hoiatust selle kohta, et patt saab tema üle võimuse (1. Moosese 4:1–8). Bileam võttis Moabi kuningalt tasu, kuid tal ei õnnestunud Iisraeli needa (4. Moosese 24:10). Leviit Korah ja teised mässasid Moosese ja Aaroni autoriteedi vastu ning Jumal surmas nad (4. Moosese 16:1–3, 31–33). Kindlasti ei soovi me olla sellised, kes „on läinud Kaini teed ja on andunud Bileami pettusele tasu eest, ja Korahi kombel vastuhakkamisega on läinud hukka” (Juuda 11). Kui keegi meist peaks aga patustama, lohutab teda Hoosea prohvetikuulutus.
Patustanud võivad Jehoova juurde tagasi pöörduda
19., 20. Milliseid ohvreid said tuua kahetsevad iisraellased?
19 Isegi need, kes on eksinud ja sooritanud raske patu, võivad Jehoova juurde tagasi tulla. Tekstis Hoosea 14:2 ja 3 on harras palve: „Pöördu, Iisrael, Jehoova, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi! Võtke enestega ühes sõnad ja pöörduge Jehoova poole, öelge temale: „Anna andeks kõik süü, võta vastu, mis on hea! Me toome oma huulte vilja!””
20 Kahetsevad iisraellased said tuua Jumalale „oma huulte vilja”. Need olid nende siirad kiitusohvrid. Paulus viitas sellele prohvetikuulutusele, kui ta innustas kristlasi viima „Jumalale kiitusohvrit, see on nende huulte vilja, kes tunnistavad tema nime” (Heebrealastele 13:15). Meil on suur au käia tänapäeval koos Jumalaga ja tuua selliseid ohvreid.
21., 22. Millist taastamist pidid kahetsevad iisraellased kogema?
21 Iisraellased, kes hülgasid oma isepäise tee ja tulid tagasi Jumala juurde, ohverdasid talle „oma huulte vilja”. Selle tulemusel taastus nende vaimne olukord, just nii nagu Jumal oli tõotanud. Hoosea 14:5–8 ütleb: „Mina [Jehoova] parandan nende taganemise, ma armastan neid heast meelest, sest mu viha pöördub ära nende pealt! Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanoni mets! Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu väärikus ja Liibanoni lõhn! Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu! Tema on kuulus nagu Liibanoni viin!”
22 Kahetsevate iisraellaste vaimsus taastati ja nad said jälle tunda Jumala armastust. Jehoova oli neile nagu värskendav kaste selles mõttes, et ta õnnistas neid rikkalikult. Tema taastatud rahvas sai endale „õlipuu väärikuse” ning nad võisid käia Jumala teedel. Mida nõuab Jehoova Jumal meilt, kes oleme otsustanud käia koos temaga?
Käi Jehoova õigetel teedel üha edasi
23., 24. Millise julgustava ennustusega Hoosea raamat lõpeb ja kuidas see meid mõjutab?
23 Kui tahame jätkuvalt koos Jumalaga käia, peame ilmutama „tarkust, mis on ülalt” ja tegutsema alati tema õigete teede kohaselt (Jakoobuse 3:17, 18). Hoosea raamatu viimane salm ütleb: „Kes on tark, mõistku seda; kes on mõistlik, võtku teatavaks; sest Jehoova teed on õiged: õiged käivad nende peal, aga üleastujad komistavad!” (Hoosea 14:10).
24 Selle asemel et lasta end juhtida maailma tarkusel ja mõõdupuudel, käigem otsusekindlalt Jumala õigetel teedel (5. Moosese 32:4). Hoosea tegi seda 59 aastat või kauemgi. Ta kuulutas ustavalt jumalikke sõnumeid, teades, et targad ja mõistlikud mõistavad neid. Kuidas on lood meiega? Nii kaua, kui Jehoova laseb meil anda tunnistust, otsime neid, kes soovivad targalt võtta vastu tema halastuse. Ja meil on rõõm teha selliselt koostööd „ustava ja mõistliku sulasega” (Matteuse 24:45–47).
25. Mida peaks aitama meil teha Hoosea prohvetikuulutuse uurimine?
25 Hoosea prohvetikuulutuse uurimine aitab meil käia koos Jumalaga ning annab lootuse elada igavesti tema uues maailmas (2. Peetruse 3:13; Juuda 20, 21). Missugune imeline lootus see küll on! See läheb meie jaoks täide, kui tõestame püsivalt oma sõnade ja tegudega, et me tõesti ka mõtleme seda, kui ütleme, et „Jehoova teed on õiged”.
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas Jumal meid kohtleb, kui me teda puhtalt kummardame?
• Miks me peaksime alati Jehoovale lootma?
• Miks sa oled veendunud, et Jehoova teed on õiged?
• Kuidas me saame käia edasi Jehoova õigetel teedel?
[Küsimused]
[Pilt lk 28]
Võta vastu kogudusevanemate vaimne abi
[Pilt lk 29]
Hoosea prohvetikuulutus annab meile aluse loota Jehoova tõotustele, et tuleb ülesäratamine
[Pildid lk 31]
Käi edasi koos Jumalaga ja hoia meeles igavese elu tõotust