Käigem koos Jumalaga ja lõigakem head
Käigem koos Jumalaga ja lõigakem head
„Nad külvavad tuult ja lõikavad tormi!” (HOOSEA 8:7)
1. Kuidas me saame käia koos Jehoovaga?
RETK läbi ohtliku piirkonna võib olla turvalisem, kui ees käib kogenud teejuht. On tark minna teele koos sellise kaaslasega, mitte üksi. Mõnes mõttes illustreerib see olukorda, milles me praegu elame. Jehoova on pakkunud enda abi, et juhtida meid läbi sellest kõrbesarnasest kurjast maailmast. Me tegutseme targalt, kui käime koos temaga, mitte ei püüa ise oma samme juhtida. Kuidas me saame käia koos Jumalaga? Sel moel, et järgime juhatust, mida ta oma Sõnas pakub.
2. Mida me hakkame selles artiklis arutama?
2 Eelmises artiklis arutasime Hoosea raamatu esimesse viide peatükki kirja pandud sümboolset draamat. Nagu nägime, on selles õppetunde, mis aitavad meil käia koos Jumalaga. Arutagem nüüd Hoosea raamatu 6. kuni 9. peatüki mõningaid kõrgpunkte. Teeme neist neljast peatükist kõigepealt ülevaate.
Lühike ülevaade
3. Jutusta lühidalt Hoosea raamatu peatükkide 6–9 sisu.
3 Jehoova saatis Hoosea prohvetlikult kuulutama põhjapoolsesse kümnest suguharust koosnevasse Iisraeli kuningriiki. See rahvas, keda tunti peamise suguharu järgi ka kui Efraimi, oli Jumala hüljanud. Hoosea raamatu peatükkidest 6 kuni 9 saame teada, et rahvas oli truudusetu, kuna rikkus Jehoovaga tehtud lepingut ja tegi kurja (Hoosea 6:7). Nad usaldasid ilmalikke liitlasi ega otsinud abi Jehoovalt. Kuna nad külvasid kogu aeg kurja, siis pidid nad ka lõikama kurja – see tähendab, et peatselt pidi nende üle langetatama ebasoodne kohtuotsus. Ent Hoosea prohvetikuulutuses on ka südantsoojendav sõnum. Rahvale kinnitati, et kui nad siiralt oma tegusid kahetsevad, võivad nad pöörduda uuesti Jehoova poole, kes neile halastab.
4. Milliseid praktilisi õppetunde Hoosea prohvetikuulutusest me hakkame nüüd vaatlema?
4 Neist Hoosea prohvetikuulutuse neljast peatükist saame edasist juhatust, mis aitab meil käia koos Jumalaga. Vaadelgem nüüd nelja praktilist õppetundi: 1) tõelist kahetsust näitavad teod, mitte ainult sõnad, 2) vaid ohvritega ei saa olla Jumala meele järele, 3) Jehoova tunneb valu, kui tema teenijad temast ära pöörduvad, ja 4) et lõigata head, peame külvama head.
Millest ilmneb tõeline kahetsus?
5. Too välja piibliteksti Hoosea 6:1–3 peamine mõte.
5 Hoosea prohvetikuulutus õpetab meile palju kahetsuse ja halastuse kohta. Hoosea 6:1–3 on öeldud: „Tulge, pöördugem Jehoova poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid! Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval ta aitab meid üles ja me võime elada tema palge ees! Tundkem siis, püüdkem tunda Jehoovat: tema tulek on kindel nagu koit; tema tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis kastab maad!”
6.–8. Mis oli iisraellaste kahetsuse juures valesti?
6 Kes rääkis neis salmides? Mõned omistavad need mõtted ustavusetule Iisraelile ja ütlevad, et sõnakuulmatud inimesed teesklesid kahetsust ja kasutasid ära Jumala halastust. Teised jälle ütlevad, et siin räägib prohvet Hoosea, kes palub rahval Jehoova juurde tagasi tulla. Kelle sõnad need ka poleks, on sõlmküsimuseks see, kas kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi rahvas pöördus Jehoova poole ja kahetses siiralt. Vastus on ei. Jehoova ütleb Hoosea kaudu: „Mis ma teen sinuga, Efraim? Mis ma teen sinuga, Juuda? Sest teie osadus on nagu hommikune pilv, varakult kaduva kaste sarnane!” (Hoosea 6:4). See annab küll üsna kurva pildi sellest, kui laiduväärne oli Jumala rahva vaimne olukord. Iisraellaste osadus Jumalaga, nende lojaalne armastus tema vastu oli peaaegu kadunud – nagu hommikune uduloor, mis päikesetõusu ajal kiiresti hajub. Kuigi need inimesed näiliselt kahetsesid, ei olnud Jehoova meelest põhjust neile halastada. Miks?
7 Iisraellased ei kahetsenud südamest. Hoosea 7:14 kirjeldab Jehoova meelepaha oma rahva vastu: „Nad ei hüüa südamest minu poole, vaid uluvad oma asemete peal!” Salm 16 lisab: „Nad pöörduvad, aga mitte ülespoole [„mitte Kõigekõrgema poole”, P 1945].” Rahvas ei soovinud pöörduda tagasi Jehoova üleva teenimise juurde ega teha vajalikke muudatusi, et taastada oma suhted temaga. Tegelikult nad ei tahtnud käia koos Jumalaga.
8 Iisraellaste kahetsemisega kaasnes veel üks probleem. Nimelt see, et nad patustasid edasi, ja väga erisugustel viisidel – nad petsid, tapsid, varastasid, kummardasid ebajumalaid ja tegid rumalaid kokkuleppeid teiste rahvastega. Hoosea 7:4 võrdleb neid „küpsetusahjuga”, ilmselt seetõttu, et nende sees põlesid valed soovid. Kas nad sellises laiduväärses vaimses olukorras ikka väärisid halastust? Kindlasti mitte! Hoosea ütleb mässulisele rahvale, et Jehoova „mäletab nende süüd” ja „karistab nende patte” (Hoosea 9:9). Neile ei saanud tõesti halastada!
9. Mida me õpime Hoosea sõnadest kahetsuse ja halastuse kohta?
9 Mida me võime Hoosea sõnadest õppida kahetsuse ja halastuse kohta? Ustavusetute iisraellaste hoiatav näide õpetab meile, et Jehoova halastuse osaliseks saamiseks peame kahetsema kogu südamest. Millest sellist kahetsust näha on? Jehoova ei lase end petta pisarate või ilusate sõnadega. Siiras kahetsus ilmneb inimese tegudes. Et Jumal halastaks, selleks peab väärtegija täielikult hülgama patuse tee ja viima oma elu kooskõlla Jehoova üleva teenimise kõrgete mõõdupuudega.
Jehoova ei rahuldu vaid ohvritega
10., 11. Miks Jehoova ei rahuldu vaid ohvritega, nagu näitab Iisraeli kogemus?
10 Arutagem nüüd teist õppetundi, mis aitab meil käia koos Jehoovaga: ainuüksi ohvritest ei piisa, et olla Jumalale meelepärane. Piiblisalmis Hoosea 6:6 ütleb Jehoova: „Mulle meeldib osadus, aga mitte ohver, ja Jumala tundmine rohkem kui põletusohvrid!” Pangem tähele, et Jehoova tunneb rõõmu osadusest ehk lojaalsest armastusest, mis on südame omadus, ning Jumala tundmisest. Sa võid aga mõelda, miks Jehoova ei tunne rõõmu „ohvrist” ega „põletusohvrist”? Kas ei nõudnud Moosese Seadus just neid asju?
11 Seadus tõepoolest nõudis ohvrite toomist. Ent Hoosea kaasaegsetel oli tõsine probleem. Ilmselt tõid mõned iisraellased ohvreid vaid selleks, et silma paista oma välise andumuse poolest. Samal ajal tegid need inimesed harjumuslikult pattu. Rahva patustest tegudest ilmnes, et nende südames pole lojaalset armastust Jumala vastu. Samuti näitasid nad, et on Jumalast võõrdunud, sest nad ei elanud kooskõlas tema põhimõtetega. Mis väärtus oli sellistel ohvritel, kui inimeste süda polnud siiras ja nende eluviis oli vale? Nende ohvrid olid Jehoova Jumalale vaid solvavad.
12. Kuidas on piiblisalm Hoosea 6:6 hoiatuseks tänapäeva inimestele?
12 Hoosea sõnad on tänapäeval hoiatuseks paljudele kirikuskäijatele, kes Jumalale oma religioosseid tavasid järgides ohvreid toovad. Nende jumalakummardamisel pole aga üldjuhul mingit mõju nende igapäevaelule. Kas sellised inimesed on tõepoolest Jumalale meelepärased, kui nende süda ei ajenda neid teda paremini tundma õppima ega selliste teadmiste ajel patutegudest pöörduma? Ärgu keegi meist arvaku, et religioossed teod iseenesest on Jumalale meelepärased. Jehoovale ei meeldi inimesed, kes püüavad tema soosingut võita nii, et järgivad tema Sõna vaid vormitäiteks! (2. Timoteosele 3:5.)
13. Milliseid ohvreid toome meie, ent mida tuleks meeles pidada seoses nende ohvrite väärtusega?
13 Tõeliste kristlastena me hoiame meeles, et ohvrid üksi ei meeldi Jumalale. Tõsi küll, tänapäeval ei too me Jehoovale enam loomohvreid. Ent me viime „Jumalale kiitusohvrit, see on nende huulte vilja, kes tunnistavad tema nime” (Heebrealastele 13:15). On tähtis, et me ei langeks samasugusesse lõksu kui patused iisraellased Hoosea päevil, ega arvaks, et saame kompenseerida oma väärtegusid vaimsete ohvritega. Toome ühe näite. Üks neiu, kes langes ebamoraalsusse, möönis hiljem: „Ma hakkasin rohkem kuulutamas käima, mõeldes, et katan niiviisi oma väärteo.” Sedasama püüdsid teha isepäised iisraellased. Ent meie kiitusohver on Jehoovale meelepärane vaid siis, kui see on toodud õige ajendiga ja sellega kaasneb jumalakartlik käitumine.
Jehoovat kurvastab see, kui tema teenijad ta hülgavad
14. Mida me saame Hoosea prohvetikuulutusest teada Jumala tunnete kohta?
14 Kolmandaks me õpime Hoosea raamatu peatükkidest 6 kuni 9 seda, mida Jehoova tunneb, kui ta teenijad temast ära pöörduvad. Jumalal on jõulised, kuid samas hellad tunded. Ta on rõõmus nende üle, kes oma patte kahetsevad ja ta suhtub neisse kaastundlikult. Kui rahvas aga ei kahetse, hakkab ta otsustavalt ja rangelt tegutsema. Kuna Jehoova hoolib meist väga, rõõmustab ta, kui käime ustavalt koos temaga. „Jehooval on hea meel oma rahvast,” ütleb Laul 149:4. Mida tunneb Jumal aga siis, kui tema teenijad käituvad ustavusetult?
15. Kuidas mõned iisraellased käitusid, nagu näitab Hoosea 6:7?
15 Viidates ustavusetule Iisraelile, ütleb Jehoova: „Nemad astuvad üle seaduse kui A[a]dam; sealsamas teevad nemad mu vastu pettust” (Hoosea 6:7, P 1945). Heebreakeelne sõna, mis on eesti keelde tõlgitud ’pettust tegema’, tähendab ka ’tegutsema truudusetult, käituma ustavusetult’. Tekstis Malakia 2:10–16 kasutatakse sama heebrea sõna, et kirjeldada nende iisraellaste ebalojaalset käitumist, kes murdsid truudust oma abikaasale. Ühe teatmeteose järgi on tekstis Hoosea 6:7 „abielu kujutav metafoor” ja see viitab olukorrale, kus „armastust on petetud”.
16., 17. a) Kuidas toimis Iisrael Jumalaga sõlmitud lepingu suhtes? b) Mida tuleks meil seoses oma tegudega meeles hoida?
16 Jehoova rääkis Iisraeli rahvast kui oma naisest, kuna ta oli sõlminud temaga lepingu. Kui siis tema rahvas rikkus seadusesätteid, võrdus see sellega, nagu oleksid nad rikkunud abielu. Jumal oli otsekui ustav abielumees, kuid tema rahvas hülgas ta!
17 Mida öelda meie kohta? Jumalale läheb korda see, kas me käime koos temaga või mitte. Meil tasub meeles pidada, et „Jumal on armastus” ja et meie teod mõjutavad tema tundeid (1. Johannese 4:16). Kui me käitume valesti, põhjustame Jehoovale valu ja pahandame teda. Selle meeles pidamine on meile vägev kaitse kiusatuste eest.
Kuidas me saame lõigata head?
18., 19. Milline põhimõte leidub tekstis Hoosea 8:7 ja kuidas osutus see tõeks iisraellaste puhul?
18 Vaadelgem nüüd neljandat õppetundi, mille leiame Hoosea prohvetikuulutusest: kuidas lõigata head. Hoosea kirjutas iisraellaste rumala ja ustavusetu käitumise kohta: „Nad külvavad tuult ja lõikavad tormi!” (Hoosea 8:7). Siit leiame põhimõtte, mida tasub alati meeles pidada: selle vahel, mida me teeme praegu ja mis juhtub meiega tulevikus, on otsene seos. Kuidas osutus see põhimõte tõeks truudusetu Iisraeli puhul?
19 Kuna iisraellased tegid pattu, külvasid nad sellega halba. Kas nad said seda jätkata, ilma et oleksid lõiganud halbu tagajärgi? Kindlasti ei saanud nad ebasoodsa kohtuotsuse eest põgeneda. Hoosea 8:13 ütleb: „Ta [Jehoova] mõtleb nende süüle ja nuhtleb nende patte.” Ja Hoosea 9:17 annab teada: „Minu Jumal hülgab nad, sest nad ei kuula teda! Neist saavad põgenikud paganate seas!” Jehoova pidas iisraellasi nende pattude eest vastutavaks. Kuna nad külvasid kurja, siis nad ka lõikasid kurja. Jumala kohtuotsus viidi täide aastal 740 e.m.a, kui assüürlased vallutasid põhjapoolse kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi ja pagendasid selle elanikud.
20. Mida me õpime iisraellaste kogemusest?
20 See, mis juhtus nende iisraellastega, õpetab meile ühe põhitõe: me lõikame seda, mida külvame. Jumala Sõna hoiatab: „Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” (Galaatlastele 6:7). Kui teeme kurja, siis me ka lõikame kurja. Näiteks need, kes elavad ebamoraalset elu, saavad tunda selle kibedaid tagajärgi. Mittekahetsev patustaja jääb õnnetuks.
21. Kuidas me saame lõigata head?
21 Kuidas me saame külvata head? Vastuseks sellele küsimusele toome ühe lihtsa näite. Mida paneb põllumees maha siis, kui ta soovib kasvatada nisu? Kas otra? Muidugi mitte! Ta peab külvama seda, mida ta soovib lõigata. Samamoodi, kui meie soovime lõigata head, peame ka külvama head. Kas sina soovid juba praegu lõigata head – õnnelikku, rahuldustpakkuvat elu, väljavaatega elada igavesti Jumala uues maailmas? Kui soovid, siis pead külvama alati head ja käima koos Jumalaga ning elama kooskõlas tema õiglaste põhimõtetega.
22. Mida me oleme õppinud Hoosea raamatu peatükkidest 6 kuni 9?
22 Me vaatasime Hoosea raamatu peatükkidest 6 kuni 9 nelja õppetundi, mis aitavad meil käia koos Jumalaga: 1) tõelist kahetsust näitavad teod, 2) vaid ohvritega ei saa olla Jumalale meelepärane, 3) Jehoova tunneb valu, kui tema teenijad temast ära pöörduvad, ja 4) et lõigata head, peame külvama head. Kuidas saavad selle Piibli raamatu viis viimast peatükki aidata meil käia koos Jumalaga?
Kuidas sa vastaksid?
• Millest ilmneb tõeline kahetsus?
• Miks ei saa vaid ohvritega taevasele Isale meelepärane olla?
• Kuidas Jumal end tunneb, kui tema teenijad temast ära pöörduvad?
• Mida me peame külvama, kui tahame lõigata head?
[Küsimused]
[Pilt lk 23]
Iisraeli lojaalne armastus Jumala vastu kadus nagu hommikune uduloor
[Pilt lk 23]
Iisraeli kurjad soovid põlesid otsekui küpsetusahi
[Pilt lk 24]
Miks Jehoova ei võtnud vastu oma rahva ohvreid?
[Pilt lk 25]
Et lõigata head, tuleb meil ka külvata head