Edene teenistuses ja ole kohanemisvõimeline
Edene teenistuses ja ole kohanemisvõimeline
„Ma olen kõikidele saanud kõigeks, et ma igapidi mõned päästaksin.” (1. KORINTLASTELE 9:22)
1., 2. a) Millest ilmneb, et Paulus oli tõhus kuulutaja? b) Kuidas Paulus suhtus talle antud ülesandesse?
TA RÄÄKIS vabalt elutarkade haritlastega ja lihtsate telgitegijatega. Ta suutis veenda Rooma aukandjaid ja Früügia lihtrahvast. Tema kirjutised motiveerisid nii liberaalseid kreeklasi kui konservatiivseid juute. Tema loogika oli ümberlükkamatu ning ta pöördumised emotsionaalselt kaasahaaravad. Ta üritas igaühega leida ühist alust, et nad hakkaksid uskuma Kristusesse (Apostlite teod 20:21).
2 Selleks meheks oli apostel Paulus, keda võib kahtlemata pidada tõhusaks kuulutajaks, kes edenes pidevalt teenistuses (1. Timoteosele 1:12). Ta sai Jeesuselt ülesande kanda Kristuse nime „paganate ja kuningate ning Iisraeli laste ette” (Apostlite teod 9:15). Kuidas Paulus oma ülesandesse suhtus? Ta kuulutas: „Ma olen kõikidele saanud kõigeks, et ma igapidi mõned päästaksin. Aga kõike ma teen evangeeliumi pärast, et mina sellest ka osa saaksin” (1. Korintlastele 9:19–23). Mida sellist me võime Pauluse eeskujust õppida, mis aitaks meil olla kuulutus- ja õpetustöös tõhusamad?
Muutunud mees tuli ülesandega toime
3. Mismoodi suhtus Paulus kristlastesse enne seda, kui temast endast kristlane sai?
3 Kas Paulus oli kogu aeg olnud selline pikameelne ja teistega arvestav inimene, kes sobis talle antud ülesannet täitma? Kaugeltki mitte! Usufanatism oli pannud Sauluse, nagu apostel Paulust varem tunti, Kristuse järelkäijaid ägedasti taga kiusama. Noorena kiitis ta heaks Stefanose mõrva. Hiljem võttis ta kristlasi halastamatult kinni (Apostlite teod 7:58; 8:1, 3; 1. Timoteosele 1:13). Ta „turtsus ... ähvardamise ja tapmisega Issanda jüngrite vastu”. Paulus ei rahuldunud sellega, et otsis usklikke ainult Jeruusalemmast, vaid oma vihas soovis ta korraldada kinnivõtmisi koguni põhjas asuva Damaskuseni välja (Apostlite teod 9:1, 2).
4. Milliseid muudatusi pidi Paulus tegema, et oma ülesannet täita?
4 Põhjus, miks Paulus kristlust nii väga vihkas, võis seisneda veendumuses, et see uus usk rikub ära judaismi, kuna toob sellesse võõraid ja vastuvõetamatuid ideid. Paulus oli ju variser, mis tähendab ’eraldunud’ (Apostlite teod 23:6). Kujutle Pauluse imestust, kui ta sai teada, et Jumal oli valinud ta kuulutama Kristust kõigile rahvastele – see tähendab ka paganaile! (Apostlite teod 22:14, 15; 26:16–18.) Variserid keeldusid isegi söömast koos nendega, keda pidasid patustajateks! (Luuka 7:36–39.) Pole kahtlustki, Paulus pidi tõsiselt pingutama, et oma vaatenurka muuta ja viia see kooskõlla Jumala sooviga, et kõik inimesed võiksid saada pääste (Galaatlastele 1:13–17).
5. Kuidas me võime Paulust oma teenistuses eeskujuks võtta?
5 Meilgi tuleb võib-olla sedasama teha. Kui kohtame rahvusvahelisel ja mitmekeelsel kuulutustööpõllul järjest rohkem erisuguseid inimesi, on meil vaja teadlikult oma suhtumist läbi uurida ja saada lahti mis tahes eelarvamustest (Efeslastele 4:22–24). Kas me adume seda või mitte, aga meid kujundavad nii ühiskond kui kasvatus. Meisse on ehk vähehaaval sisendatud vaateid ja hoiakuid, mis on eelarvamuslikud, erapoolikud ja jäigad. Meil tuleks end selles osas muuta, kui tahame, et meie pingutusi leida ja aidata lambasarnaseid inimesi saadaks edu (Roomlastele 15:7). Just nõnda tegi Paulus. Ta oli valmis oma teenistust laiendama. Armastus ajendas teda arendama õpetamisoskusi, mida meil tasub jäljendada. Tõepoolest, uurides „paganate apostli” teenistust, näeme, et ta oli kuulutus- ja õpetustöös tähelepanelik, paindlik ja leidlik (Roomlastele 11:13). *
Kuidas Paulus tegutses
6. Millest oli näha, et Paulus oli tähelepanelik ja arvestas oma kuulajate taustaga, ja milline oli tulemus?
6 Paulus oli tähelepanelik ja arvestas oma kuulajate uskumuste ja taustaga. Kuningas Agrippa II-ga vesteldes tunnustas Paulus, et kuningas tunneb „kõiki juutide kombeid ja vaidlusküsimusi”. Teades, millised on Agrippa uskumused, arutles ta temaga oskuslikult asjade üle, millest kuningas väga hästi aru sai. Pauluse arutluskäik oli niivõrd selge ja veenev, et Agrippa lausus: „Ei puudu palju, sa meelitad mind, et ma saaksin kristlaseks!” (Apostlite teod 26:2, 3, 27, 28.)
7. Millest ilmnes Pauluse paindlikkus, kui ta kuulutas rahvahulgale Lüstras?
7 Paulus oli ka paindlik. Pane tähele, et ta lähenemine oli hoopis teistsugune, kui ta üritas veenda rahvahulka Lüstra linnas, et see ei peaks teda ja Barnabast jumalateks. Arvatakse, et lükaoonia keelt rääkisid ühed harimatumad ja ebausklikumad inimesed elanikkonna seast. Vastavalt kirjakohale Apostlite teod 14:14–18 viitas Paulus loomistööle ja loodusandidele, mis tõestasid tõelise Jumala ülemvõimu. Arutluskäiku oli kerge jälgida ja ilmselt seetõttu nad „vaigistasid rahva, et see neile ei ohverdaks”.
8. Miks võib öelda, et Paulus oli paindlik, hoolimata sellest, et ta vahel ägestus?
8 Mõistagi polnud Paulus täiuslik ning mõningad asjad tekitasid temas vahel tõsist meelepaha. Näiteks ühel juhtumil, mil teda alandavalt ja ebaõiglaselt koheldi, ägestus ta juudi mehe Ananiase peale. Ent kui Paulusele öeldi, et ta oli enesele teadmata solvanud ülempreestrit, vabandas ta kohe. (Apostlite teod 23:1–5.) Ateenas „ärritus ta vaim temas, kui ta nägi linna ebajumalakujusid täis olevat”. Kuid oma kõnes Areopaagil ei reetnud miski Pauluse ärritust. Kui ta pöördus ateenlaste poole nende foorumil, rajas ta nendega ühise aluse, viidates „Tundmatule Jumalale” püstitatud altarile ja tsiteerides üht nende luuletajat. (Apostlite teod 17:16–28.)
9. Kuidas Paulus erinevate inimeste puhul leidlikkust osutas?
9 Paulus oli märkimisväärselt leidlik, suheldes erinevate inimestega. Ta võttis arvesse, missugune kultuur ja keskkond kujundas nende mõtlemist. Rooma kristlastele kirjutades teadis ta, et nad elasid tolle aja vägevaima riigi pealinnas. Üks tähtsamaid mõtteid Pauluse kirjas Rooma kristlastele oli see, et Kristuse vägi vabastada on võimsam kui Aadama patu vägi hukutada. Ta kõneles Rooma ja selle ümberkaudsetele kristlastele keeles, mis puudutas nende südant. (Roomlastele 1:4; 5:14, 15.)
10., 11. Kuidas kasutas Paulus näiteid vastavalt kuulajaskonnale? (Vaata ka allmärkust.)
10 Mida Paulus tegi, kui ta tahtis oma kuulajatele sügavaid Piibli tõdesid selgitada? Apostel oli meister kasutama igapäevaseid ja hõlpsasti mõistetavaid näiteid, et nende abil selgitada keerukaid vaimseid mõtteid. Näiteks teadis Paulus, et roomlastele on tuttav terves Rooma impeeriumis levinud orjanduslik kord. Tegelikult paljud neist, kellele ta kirjutas, võisid olla orjad. Sellepärast kasutas Paulus orjust näitena, millega toetada jõulist väidet: inimene võib valida, kas ta kuuletub patule või õigusele. (Roomlastele 6:16–20.)
11 Ühes teatmeraamatus öeldakse: „Roomlaste hulgas oli nõnda, et orja omanik võis orja täiesti vabaks lasta, samuti võis ori end vabaks osta. Vabakslaskmine võis toimuda ka siis, kui omanikuõigus läks üle jumalale.” Vabastatud ori võis jääda oma isanda juurde palgatööliseks. Paulus vihjas ilmselt sellele tavale, kui kirjutas igaühe valikust kuuletuda kas patu või õiguse isandale. Rooma kristlased olid saanud vabaks patu alt ja nad kuulusid nüüd Jumalale. Nad olid vabad teenima Jumalat, ent nad võisid ikkagi teenida pattu – oma endist isandat –, kui nad seda soovisid. See lihtne, kuid tuttav näide pani neid Rooma kristlasi endalt küsima: millist isandat mina teenin? *
Õppigem Pauluse eeskujust
12., 13. a) Milliseid pingutusi on tänapäeval vaja teha, et jõuda erisuguste kuulajate südameni? b) Kas sa oled leidnud veel mingeid tõhusaid viise, kuidas kuulutada eri päritolu inimestele?
12 Pauluse sarnaselt tuleb meilgi olla tähelepanelik, paindlik ja leidlik, kui tahame jõuda erisuguste kuulajate südameni. Et aidata meie kuulajatel head sõnumit mõista, soovime teha enamat kui neid lihtsalt pinnapealselt külastada, esitada ettevalmistatud sõnumit ning jätta piiblilist kirjandust. Me püüame teada saada, mida nad vajavad, mis neile muret valmistab, mis neile meeldib ja mis mitte ning millised on nende kartused ja eelarvamused. Ehkki see nõuab tõsist mõtlemist ja pingutusi, on Kuningriigi kuulutajad kõikjal maailmas innukalt valmis seda tegema. Jehoova tunnistajate Ungari harubüroost teatatakse: „Vennad austavad teistest rahvustest inimeste tavasid ja elustiili ning nad ei oota neilt kohalike tavade omaksvõtmist.” Muudes paikades püüavad tunnistajad teha samamoodi.
13 Ühes Kaug-Ida riigis huvitab inimesi tervis, lastekasvatamine ja haridus. Kuningriigi kuulutajad püüavad seal neid teemasid jutuks võtta, selle asemel et arutleda näiteks maailma halveneva olukorra või keerukate sotsiaalsete küsimuste üle. Ühes Ameerika Ühendriikide suurlinnas panid kuulutajad tähele, et teatud piirkonna inimesed nende territooriumil tunnevad huvi selliste teemade vastu nagu korruptsioon, liiklusummikud ja kuritegevus. Neid teemasid kasutades on tunnistajatel õnnestunud alustada piiblilisi vestlusi. Tõhusad piibliõpetajad kannavad hoolt selle eest, et jääda vaatamata valitud teemale positiivseks ja julgustavaks, rõhutades, millist praktilist kasu toob Piibli põhimõtete rakendamine juba praegu ja kui toredat väljavaadet pakub Jumal tulevikuks (Jesaja 48:17, 18; 52:7).
14. Selgita, kuidas me võime vastavalt inimeste vajadustele ja olukorrale esitlust kohandada.
14 Abi on ka sellest, kui muuta oma esitlust, kuna inimestel on väga erinev haridustase ning kultuuriline ja religioosne taust. Me pöördume inimese poole, kes usub Loojat, ent mitte Piiblit, hoopis teistmoodi kui niisuguse inimese poole, kes Jumalat üldse ei usu. Rääkides kellegagi, kelle meelest on igasugune usuline kirjandus propagandistlik, kasutame teistsugust esitlust kui inimesega, kes kiidab heaks Piibli õpetused. Paindlikkust on vaja ka siis, kui puutume kokku eri haridustasemega inimestega. Oskuslikud õpetajad suudavad vastavalt olukorrale arutleda ja tuua näiteid (1. Johannese 5:20).
Abi uutele kuulutajatele
15., 16. Miks on vaja õpetada uusi kuulutajaid?
15 Paulus ei olnud huvitatud mitte ainult sellest, kuidas iseenda õpetusmeetodeid täiustada. Ta mõistis, et on vaja õpetada ja valmistada ette nooremat põlvkonda, nagu näiteks Timoteost ja Tiitust, et neistki saaksid tõhusad kuulutajad (2. Timoteosele 2:2; 3:10, 14; Tiitusele 1:4). Samamoodi on tänapäeval hädasti vaja anda väljaõpet ja seda vastu võtta.
16 Aastal 1914 oli kogu maailmas ligi 5000 Kuningriigi kuulutajat; praegu ristitakse iga nädal umbes 5000 kuulutajat! (Jesaja 54:2, 3; Apostlite teod 11:21.) Kui piibliõpilased hakkavad läbi käima kogudusega ja soovivad alustada teenistust, tuleb neid selleks õpetada ja suunata (Galaatlastele 6:6). Seda tehes on tähtis rakendada samu meetodeid, mida kasutas ka meie õpetaja Jeesus. *
17., 18. Kuidas me võime aidata algajatel teenistuses kindlamaks saada?
17 Jeesus ei palunud apostlitel lihtsalt rahvahulga juurde minna ja hakata rääkima. Esmalt rõhutas ta neile, kui tähtis on teha kuulutustööd ja õhutas paluma Jumalalt abi. Seejärel andis ta kolm peamist abivahendit: kaaslase, territooriumi ja sõnumi (Matteuse 9:35–38; 10:5–7; Markuse 6:7; Luuka 9:2, 6). Meie võime nõndasamuti teha. Ükskõik kas aitame oma last, piibliõpilast või kedagi, kes pole mõnda aega kuulutustöös osalenud, on kohane püüda samal viisil õpetust jagada.
18 Uutel on vaja teenistuses kindlamaks saada. Kas sa võiksid koos nendega valmistada ette ning harjutada lihtsat ja huviäratavat esitlust? Kuulutustööl tee esimesed külastused ise ja lase neil õppida sinu eeskujust. Võid järgida Giideoni, kes lausus oma kaasvõitlejatele: „Vaadake mind ja tehke nõndasamuti!” (Kohtumõistjate 7:17). Seejärel anna algajatele võimalus ise proovida. Kiida neid südamlikult nende pingutuste eest ja kui sobib, soovita lühidalt, mida paremini teha.
19. Mida sa oled otsustanud teha, et ’täita oma ametit õieti’?
19 Selleks et ’täita oma ametit õieti’, tahame olla inimestega vesteldes paindlikumad ja õpetada sedasama ka uutele kuulutajatele. Mõeldes meie tähtsale eesmärgile – anda edasi teadmisi Jumalast, mis toovad pääste –, oleme veendunud, kuivõrd kasulik on pingutada selle nimel, et ’saada kõikidele kõigeks, et igapidi mõned päästa’ (2. Timoteosele 4:5; 1. Korintlastele 9:22).
[Allmärkused]
^ lõik 5 Näiteid selle kohta, kuidas need omadused Pauluse teenistuses avaldusid, leiad piiblisalmidest Apostlite teod 13:9, 16–42; 17:2–4; 18:1–4; 19:11–20; 20:34; Roomlastele 10:11–15; 2. Korintlastele 6:11–13.
^ lõik 11 Selgitades uut suhet Jumala ja vaimuga võitud „laste” vahel, kasutas Paulus juriidilist mõistet „lapsendamine” (UM), mis oli tema lugejatele Rooma impeeriumis täiesti tuttav (Roomlastele 8:14–17). „Lapsendamine oli põhiliselt roomlaste tava ja see oli lähedalt seotud nende ettekujutusega perekonnast,” öeldakse raamatus „St. Paul at Rome”.
^ lõik 16 Praegu on kõigis Jehoova tunnistajate kogudustes käimas programm „Pioneerid abistavad teisi”, mille raames kogenud täisajalised kuulutajad õpetavad ja aitavad vähem kogenud kuulutajaid.
Kas sa mäletad?
• Millistel viisidel me võime teenistuses Paulust eeskujuks võtta?
• Milliseid muudatusi peame võib-olla oma mõtteviisis tegema?
• Kuidas me saame oma sõnumit positiivsena hoida?
• Mida on uutel kuulutajatel vaja, et kindlamaks saada?
[Küsimused]
[Väljavõte lk 29]
Apostel Paulus oli kuulutus- ja õpetustöös tähelepanelik, paindlik ja leidlik
[Väljavõte lk 31]
Jeesus andis kolm peamist abivahendit: kaaslase, territooriumi ja sõnumi
[Pildid lk 28]
Paulus jõudis erinevate kuulajateni tänu sellele, et ta oli paindlik
[Pilt lk 30]
Tõhusad kuulutajad arvestavad oma kuulajate kultuuriga
[Pilt lk 31]
Kuulutajad, kes teenistuses edenevad, aitavad uutel kuulutustööks valmistuda