Headus kurjuse haardes

NÜÜDISMAAILMAS võib näida, et neid, kes tahaksid iseendast midagi anda, leidub harva. Ometi on inimesi, kes siiski soovivad midagi ära teha – olla teistele mingil moel kasulik. Igal aastal annetab lugematul hulgal inimesi miljardeid eurosid nende meelest väärt ettevõtmisteks. Näiteks Suurbritannias küündisid heategevuslikud annetused 2002. aastal rekordilise summani – 10 miljardi euroni. Alates aastast 1999 on kümme heldekäelist heategijat väljendanud soovi annetada või annetanud hädasolijate abistamiseks kokku enam kui 30 miljardit eurot.

Heategevusele pühendunute kordaminekute hulka võib lugeda madala sissetulekuga perede raviarvete maksmist, üksikvanemaga laste eest hoolitsemist, arengumaade vaktsineerimisprogrammide rahastamist, lastele raamatute kinkimist, vaeste maade talupidajatele tõuloomade annetamist ning abisaadetiste kohaletoimetamist looduskatastroofide ohvritele.

Eeltoodud faktid osutavad sellele, et inimeste võimuses on teistele head teha. Kuid on kahetsusväärne, et leidub ka inimesi, kes saadavad korda kirjeldamatult palju kurja.

Pealetungiv kurjus

Alates Teise maailmasõja lõpust on ametlikult registreeritud ligikaudu 50 genotsiidijuhtu ja poliitilistel ajenditel sooritatud massimõrva. „Need episoodid on nõudnud vähemalt 12 miljoni võitleja ja 22 miljoni tsiviilisiku elu – see on rohkem kui pärast aastat 1945 toimunud kodusõdade ja riikidevaheliste sõdade ohvreid ühtekokku,” tõdeb ajakiri „American Political Science Review”.

Kambodžas mõrvati 20. sajandi teisel poolel poliitilistel põhjustel koguni 2,2 miljonit inimest. Etniline vihavaen Rwandas tõi surma enam kui 800 000 mehele, naisele ja lapsele. Usulistel ja poliitilistel ajenditel sooritatud mõrvad Bosnias nõudsid üle 200 000 elu.

Aastal 2004 loetles ÜRO peasekretär hiljutisi kurjuse tegusid: „Me võime näha, kuidas Iraagis külmavereliselt tsiviilisikuid hävitatakse, näiteks hädaabitöötajaid, ajakirjanikke ja muid lahingutegevuses mitteosalejaid pantvangi võetakse ja kõige barbaarsemal moel tapetakse. Samal ajal oleme võinud näha, kuidas Iraagi vange häbiväärselt koheldakse. Oleme võinud näha, kuidas Darfuris  kogu elanikkond kodudest välja aetakse ja majad hävitatakse, sealjuures on vägistamised kaalutletud taktika. Põhja-Ugandas võime näha, kuidas lapsi sandistatakse ja sunnitakse osalema sõnulseletamatutes julmustes. Beslanis nägime, kuidas lapsed pantvangi võeti ja brutaalselt mõrvati.”

Vihavaenust ajendatud kuriteod paistavad sagenevat ka nõndanimetatud arenenud maades. „Independent News” teatas aastal 2004, et Suurbritannias „kasvas rassilistel motiividel sooritatud rünnakute või vägivallatsemiste ohvrite arv viimasel aastakümnel üksteist korda”.

Miks sooritavad inimesed, kes saaksid ju nii palju head teha, sedasorti kurje tegusid? Kas me kunagi vabaneme kurjusest? Nagu järgnevast artiklist võime näha, annab Piibel neile nõutukstegevatele küsimustele rahuldustpakkuvad vastused.

 [Pildi allikaviide lk 2]

KAANEPILT: Mark Edwards/Still Pictures/Peter Arnold, Inc.