Kui kindlalt sa Jumalale loodad?
Kui kindlalt sa Jumalale loodad?
„Otsige esiti Jumala riiki.” (MATTEUSE 6:33)
1., 2. Mida tegi üks noor mees seoses oma töökohaga, ja miks?
ÜKS noor mees soovis oma koguduse heaks rohkem teha. Kahjuks takistas palgatöö tal korrapäraselt koosolekutel käia. Kuidas ta olukorra lahendas? Ta lihtsustas oma elu, tuli töölt ära ja mõne aja pärast leidis töökoha, mis ei seganud tema kristlikku tegevust. Nüüd on ta palk varasemast palju väiksem, aga ta suudab siiski oma perekonna vajaduste eest hoolt kanda ja saab olla koguduses rohkem abiks.
2 Kas sa mõistad, miks see noor mees niisuguse sammu astus? Kas sa suudad ette kujutada ennast midagi samalaadset tegemas, kui oleksid sarnases olukorras? On kiiduväärt, et paljud kristlased on nõnda toiminud ja nende tegudest on näha, et nad usaldavad kindlalt Jeesuse tõotust: „Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:33). Nad loodavad Jehoovale, selle asemel et otsida turvalisust sellest maailmast (Õpetussõnad 3:23, 26).
3. Miks võib mõni mõelda, kas tänapäeval on praktiline panna Jumala Kuningriik esikohale?
3 Pidades silmas praeguseid raskeid aegu, võib mõni mõelda, kas see noor mees tegi ikka targa otsuse. Tänapäeval elab üks osa inimesi äärmises vaesuses, samal ajal kui teiste elatustase on kõrgem kui eales varem. Enamik vaesemate maade elanikke haaraks kohe kinni igast võimalusest, mis nende elu vähegi kergendaks. Teisalt tunnevad paljud rikkamates maades survet säilitada oma elatustaset, hoolimata ebakindlast majandusest, muutuvast tööturust ja järjest nõudlikumatest tööandjatest. Arvestades elatise teenimisega seotud pingetega, võib mõni mõelda, kas on endiselt praktiline otsida esiti Kuningriiki. Et sellele küsimusele vastata, vaadelgem, millisele kuulajaskonnale Jeesus kõneles.
„Ärge olge mures”
4., 5. Kuidas illustreeris Jeesus seda, et Jumala teenijatel on täiesti mõistlik igapäevatoimetuste pärast mitte liialt muretseda?
4 Jeesus oli Galileas ja tema kuulajaskonnaks oli suur hulk inimesi mitmest paigast (Matteuse 4:25). Vähesed neist olid rikkad, kui üldse keegi. Paljud olid tõenäoliselt vaesed. Sellegipoolest innustas Jeesus neid, et nad ei peaks kõige tähtsamaks materiaalset rikkust, vaid koguksid midagi palju väärtuslikumat – vaimset varandust (Matteuse 6:19–21, 24). Ta ütles: „Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided?” (Matteuse 6:25).
5 Paljudele Jeesuse kuulajatele võisid need sõnad tunduda ebapraktilised. Nad teadsid, et kui nad ei tee kõvasti tööd, kannatab nende perekond. Ent Jeesus juhtis nende tähelepanu lindudele. Linnud elavad üks päev korraga, kuid Jehoova hoolitseb nende eest. Jeesus viitas ka sellele, et Jehoova kannab hoolt lillede eest, mis on kaunimad isegi Saalomonist kõiges tema hiilguses. Kui Jehoova hoolitseb lindude ja lillede eest, siis kui palju enam veel meie eest! (Matteuse 6:26–30.) Nagu Jeesus ütles, on meie elu ja ihu palju tähtsamad kui toit, mida me elus püsimiseks ostame, ja riided, mida ihu katmiseks muretseme. Kui suuname kõik jõupingutused vaid toidu ja kehakatte hankimisele, nii et Jehoova teenimiseks ei jää suurt midagi alles, oleme kaotanud silmist eesmärgi, miks me üldse elame (Koguja 12:13).
Tasakaalukas seisukoht
6. a) Millised kohustused on kristlastel? b) Kellele kristlased täielikult loodavad?
6 Loomulikult ei õhutanud Jeesus oma kuulajaid töötamisest loobuma ega ootama, et Jumal nende pere eest hoolitseks. Isegi linnud peavad otsima toitu nii endale kui oma poegadele. Seega tuli kristlastel tööd teha, et neil oleks midagi süüa. Neil tuli täita perekondlikke kohustusi. Kristlastest sulased ja orjad pidid hoolsalt töötama oma isanda heaks. (2. Tessalooniklastele 3:10–12; 1. Timoteosele 5:8; 1. Peetruse 2:18.) Apostel Paulus elatas end sageli telgitegijana (Apostlite teod 18:1–4; 1. Tessalooniklastele 2:9). Siiski ei oodanud kristlased, et nende töö tagab neile kindlustunde. Nad lootsid Jehoovale. Seetõttu tundsid nad sisemist rahu, mis oli teistele võõras. Laulukirjutaja sõnas: „Kes loodavad Jehoova peale, on nagu Siioni mägi, mis ei kõigu, vaid püsib igavesti!” (Laul 125:1).
7. Milline seisukoht võib olla inimesel, kes ei looda kindlalt Jehoovale?
7 See, kes ei looda kindlalt Jehoovale, võib arvata teisiti. Enamik inimesi peab materiaalset rikkust oluliseks teguriks, mis tagab turvalisuse. Sellepärast on vanemad õhutanud lapsi pühendama suure osa varasest täiskasvanueast kõrghariduse omandamisele, arvates, et selle abil saavad nad hästi tasustatud töö. Kahjuks on mõned kristlikud perekonnad kogenud, et niisugune investeering võib väga palju maksma minna, kuna nende lapsed pole enam hoidnud tähelepanu keskmes vaimseid asju ja on hakanud taotlema materialistlikke eesmärke.
8. Milles püüavad kristlased olla tasakaalukad?
8 Sellepärast mõistavad targad kristlased, et Jeesuse nõuanne käib niisama hästi tänapäeva kui esimese sajandi kohta, ja nad püüavad olla tasakaalukad. Isegi kui neil tuleb pikki tunde tööd teha, selleks et oma piiblilisi kohustusi täita, ei lase nad kunagi raha teenimise vajadusel pimestada end nägemast palju tähtsamaid vaimseid asju. (Koguja 7:12.)
Veel nõuandeid, miks pole vaja muretseda
9. Mida kinnitas Jeesus neile, kes loodavad täielikult Jehoovale?
9 Mäejutluses innustas Jeesus oma kuulajaid: „Ärge siis olge mures, küsides, mida me sööme? või mida me joome? või millega me riietume? Sest kõike seda taotlevad [„innukalt”, UM] paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate” (Matteuse 6:31, 32). Kui julgustavad sõnad! Kui me loodame täielikult Jehoovale, toetab ta meid alati. Ent Jeesuse sõnad panevad ka tõsiselt järele mõtlema. Need tuletavad meile meelde, et kui me taotleme innukalt materiaalseid asju, siis mõtleme nõnda nagu paganad ehk need, kes pole tõelised kristlased.
10. Kuidas Jeesus paljastas, mida temalt nõu küsima tulnud noor mees rohkem armastas?
10 Kord küsis üks väga rikas noor mees Jeesuselt, mida ta peaks tegema, et saada igavene elu. Jeesus meenutas talle mõningaid nõudeid Moosese Seadusest, mis tol ajal veel kehtis. Mees kinnitas Jeesusele: „Seda kõike ma olen pidanud. Mis puudub mul veel?” Jeesuse vastus võis tunduda paljudele ebapraktiline. Ta ütles: „Kui tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, siis on sul varandus taevas, ja tule ning järgi mind!” (Matteuse 19:16–21.) Noor mees lahkus kurvalt, kuna ta ei suutnud leppida mõttega, et kaotab oma rikkuse. Ükskõik kui palju ta Jehoovat ka ei armastanud, oma vara armastas ta igal juhul rohkem.
11., 12. a) Millised mõtlemapanevad sõnad lausus Jeesus rikkuse kohta? b) Kuidas võib vara takistada Jehoovat teenida?
11 Pärast seda juhtumit ütles Jeesus midagi ootamatut: „Rikkal on raske pääseda taevariiki. ... hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala riiki” (Matteuse 19:23, 24). Kas Jeesus tahtis öelda, et ükski rikas ei päri Kuningriiki? Ei, sest ta jätkas: „Jumalal on kõik võimalik!” (Matteuse 19:25, 26). Jehoova abiga said tol ajal mõned rikkad inimesed võitud kristlasteks (1. Timoteosele 6:17). Jeesusel oli hea põhjus, miks ta need hämmastust tekitavad sõnad lausus. Need olid hoiatuseks.
12 Kui keegi on oma varasse nii kiindunud, nagu see rikas noor mees, takistab see tal Jehoovat kogu südamest teenida. See kehtib nii nende puhul, kes juba on rikkad, kui nende puhul, kes „tahavad rikkaks saada” (1. Timoteosele 6:9, 10). Liigne lootmine materiaalsetele asjadele võib viia selleni, et inimene on vähem ’teadlik oma vaimsetest vajadustest’ (Matteuse 5:3, UM). Tagajärjeks võib olla see, et ta ei tunne enam samasugust vajadust Jehoova toe järele kui varem (5. Moosese 6:10–12). Ta võib oodata, et teda koguduses eriliselt koheldaks (Jakoobuse 2:1–4). Ta võib ka enamiku oma ajast kulutada pigem rikkuse nautimisele kui Jehoova teenimisele.
Arenda õiget suhtumist
13. Missugune vale suhtumine oli Laodikea kristlastel?
13 Esimesel sajandil suhtusid oma varasse valesti Laodikea koguduse kristlased. Jeesus lausus neile: „Sa ju ütled: ma olen rikas ja mul on vara küllalt ega ole mul midagi vaja. Ja sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti!” Laodikea kristlased polnud sattunud oma haletsusväärsesse vaimsesse olukorda mitte seetõttu, et nad olid rikkad, vaid kuna nad lootsid pigem rikkusele kui Jehoovale. Tagajärjeks oli see, et nad olid vaimses mõttes leiged ja Jeesus tahtis nad oma suust „välja sülitada”. (Ilmutuse 3:14–17.)
14. Miks said heebrea kristlased Pauluselt kiita?
14 Teisest küljest, Paulus kiitis heebrea kristlasi nende hoiaku eest varasemal tagakiusamise ajal. Ta ütles: „Te olete ühes vangidega kannatanud ja rõõmuga vastu võtnud oma vara riisumise, teades, et teil on parem ja jäädav vara taevas” (Heebrealastele 10:34). Need kristlased ei masendunud, kui kaotasid oma vara. Nad säilitasid rõõmu, kuna hoidsid tugevalt kinni kõige väärtuslikumast, „paremast ja jäädavast varast”. Nagu kaupmees Jeesuse tähendamissõnas, kes ohverdas kõik ühe kalli pärli eest, olid ka nemad otsustanud, et nad ei lase mitte mingil juhul lahti Kuningriigi lootusest (Matteuse 13:45, 46). Milline hea hoiak!
15. Kuidas pani üks kristlik naine Libeerias Kuningriigi huvid esikohale?
15 Tänapäeval on paljud arendanud sellist head hoiakut. Näiteks Libeerias pakuti ühele noorele kristlikule naisele võimalust minna ülikooli õppima. Sellel maal peaksid paljud niisugust pakkumist teeks turvalisse tulevikku. Ent see õde oli pioneer ehk täisajaline evangeeliumikuulutaja, kellele oli tehtud ettepanek teenida ajutiselt eripioneerina. Ta otsustas otsida esiti Kuningriiki ja jääda täisajalisse teenistusse. Ta läks talle määratud territooriumile ja alustas kolme kuuga 21 piibliuurimist. Selle noore õe sarnaselt otsivad tuhanded teisedki esiti Kuningriiki, isegi kui see peaks tähendama võimalikest materiaalsetest hüvedest loobumist. Kuidas nad säilitavad niisuguse hoiaku selles materialistlikus maailmas? Nad on arendanud mitmeid häid omadusi. Uurigem neist mõningaid.
16., 17. a) Miks on Jehoovale lootmise juures tähtis tagasihoidlikkus? b) Miks me peaksime kasvatama usku Jehoova tõotustesse?
16 Tagasihoidlikkus. Piibel ütleb: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks! Ära ole iseenese silmis tark!” (Õpetussõnad 3:5–7). Mõnikord võib teatud toimimisviis tunduda praktiline ilmalikust seisukohast vaadatuna (Jeremija 17:9, P 1997). Siiras kristlane otsib siiski Jehoovalt juhatust (Laul 48:15). „Kõigil oma teedel” – koguduse asjades, hariduse ja töökohaga seotud küsimustes, meelelahutuses või muudes valdkondades – otsib ta tagasihoidlikult nõu Jehoovalt (Laul 73:24).
17 Kindel usk Jehoova tõotustesse. Paulus sõnas: „Kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Kui me kahtleme, kas Jehoova täidab oma tõotused, võib tunduda loogiline kasutada seda maailma „täiel määral” (1. Korintlastele 7:31, UM). Seevastu, kui meie usk on tugev, tahame otsida esmalt Kuningriiki. Mida teha, et usk oleks tugev? Selleks on vaja saada Jehoovaga lähedaseks, palvetades sageli ja südamest tema poole ning uurides korrapäraselt (Laul 1:1–3; Filiplastele 4:6, 7; Jakoobuse 4:8). Me võime palvetada kuningas Taaveti sarnaselt: „Mina loodan sinu peale, Jehoova! Ma ütlen: „Sina oled mu Jumal!” ... Kui suur on sinu headus” (Laul 31:15, 20).
18., 19. a) Kuidas aitab innukus tugevdada usaldust Jehoova vastu? b) Miks peaksid kristlased olema ohvrimeelsed?
18 Usinus Jehoova teenistuses. Paulus seostas Jehoova tõotuste usaldamise innukusega, kui ta kirjutas: „Me ihaldame seda, et te igaüks osutaksite sama indu täieliku lootuse säilitamiseks otsani” (Heebrealastele 6:11). Kui me oleme hõivatud Jehoova teenimisega, toetab ta meid. Iga kord, kui kogeme tema tuge, tugevneb meie usaldus tema vastu ja me oleme „kindlad, vankumatud” (1. Korintlastele 15:58). Meie usk uueneb ja lootus juurdub (Efeslastele 3:16–19).
19 Ohvrimeelsus. Paulus ohverdas paljutõotava karjääri, selleks et Jeesust järgida. Ilmselgelt tegi ta õige valiku, kuigi tal oli vahel majanduslikult raske (1. Korintlastele 4:11–13). Jehoova ei tõota luksuslikku elu, mõnikord kogevad tema teenijad raskusi. Valmisolek lihtsustada oma elu ja tuua ohvreid tõendab, kui tugev on meie soov Jehoovat teenida (1. Timoteosele 6:6–8).
20. Miks on pikameelsus oluline neile, kes panevad Kuningriigi huvid esikohale?
20 Pikameelsus. Jünger Jakoobus õhutas kaaskristlasi: „Olge nüüd pikameelsed, vennad, Issanda tulemiseni!” (Jakoobuse 5:7). Selles tormakas maailmas on raske olla pikameelne. Me tahame, et kõik toimuks kiiresti. Ent Paulus innustab meid järgima neid, kes „usu ja pika meele tõttu pärivad selle, mis on tõotatud” (Heebrealastele 6:12, meie kursiiv). Ole valmis Jehoovat ootama. Igavene elu paradiislikul maal on miski, mida kahtlemata tasub oodata!
21. a) Mida see näitab, kui paneme Kuningriigi huvid esikohale? b) Mida arutatakse järgmises artiklis?
21 Jeesuse nõuanne otsida esiti Kuningriiki on tõesti praktiline. Seda tehes näitame, et loodame Jehoovale ja oleme otsustanud elada ainsal viisil, mis toob turvatunde. Ent Jeesus andis ka nõu: „Otsige esiti Jumala ... õigust.” Järgmises artiklis näeme, miks on see manitsus tänapäeval väga vajalik.
Kas sa oskad selgitada?
• Kuidas saavad kristlased olla tasakaalukad seoses materiaalsete asjadega vastavalt Jeesuse soovitustele?
• Mida õpetab Jeesuse näide kaamelist ja nõelasilmast?
• Millised kristlikud omadused aitavad meil otsida esiti Jumala Kuningriiki?
[Küsimused]
[Pilt lk 21]
Paljud, kes Jeesuse sõnu kuulsid, olid vaesed
[Pilt lk 23]
Kaupmees Jeesuse tähendamissõnas ohverdas kõik ühe kalli pärli eest
[Pilt lk 23]
Rikas noor mees armastas oma vara rohkem kui Jumalat
[Pilt lk 24]
Kui me oleme hõivatud Jehoova teenimisega, toetab ta meid