Kuidas headus võidab kurjuse

Kuningas Taavet oli tubli mees. Ta armastas sügavalt Jumalat, taotles õiglust ja hoolitses oma alamate eest. Ometi rikkus seesama hea kuningas ühe oma truu mehe naisega abielu. Kui siis Taavet avastas, et see naine nimega Batseba oli temast rasedaks jäänud, organiseeris ta naise abikaasa mõrvamise. Püüdes oma kuritegusid varjata, abiellus ta seejärel Batsebaga. (2. Saamueli 11:1–27)

ON TÄIESTI selge, et inimesed on võimelised palju head tegema. Miks siis on nende arvel nii palju kurje tegusid? Piibel toob ära rea algpõhjusi. Lisaks näitab ta, kuidas Jumal kõrvaldab Kristus Jeesuse vahendusel jäädavalt kurjuse.

Kalduvus kurjale

Ühele kurjade tegude põhjusele osutas ka kuningas Taavet. Kui tema kuriteod paljastati, tunnistas ta end oma tegudes täiesti süüdi. Ta kirjutas seejärel süümepiinades: „Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on mu ema mind saanud!” (Laul 51:7). Jumala eesmärk ei olnud, et emad saaksid lapsi, kes hakkavad patustama. Ent kui Eeva ja Aadam võtsid nõuks Jumala vastu mässu tõsta, kaotasid nad võime tuua ilmale patuta lapsi (Roomlastele 5:12). Kui siis ebatäiuslik inimsugu kasvama hakkas, sai ilmsiks, et „inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale” (1. Moosese 8:21).

Juhul kui seda kalduvust kurja poole ei ohjeldata, on tagajärjeks „hoorus, ... vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn, kildkonnad, lahkõpetused, tapmised” ja muu hälbeline käitumine, mille Piibel liigitab „liha tegude” hulka (Galaatlastele 5:19–21).  Kuningas Taavet andis järele liha nõrkusele ja rikkus abielu, tagajärjeks oli aga vaenutegevuse puhkemine (2. Saamueli 12:1–12). Taavet oleks võinud oma ebamoraalsele kalduvusele vastu seista, ent lastes selle asemel oma himul Batseba järele kasvada, järgis ta teguviisi, mida hiljem kirjeldas jünger Jakoobus: „Igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb; pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale, aga kui patt on täiesti tehtud, sünnitab ta surma” (Jakoobuse 1:14, 15).

Eelmises artiklis mainitud massimõrvad, vägistamised ja rüüstamised on äärmuslikud näited selle kohta, mis juhtub siis, kui inimesed lubavad vääradel himudel oma tegusid suunata.

Kurjus toitub teadmatusest

Apostel Pauluse läbielatu osutab teisele põhjusele, miks inimesed kurja teevad. Paulus oli omandanud enne surma leebe ja südamliku mehe maine. Ta oli end andnud isetult oma kristlike vendade ja õdede teenistusse (1. Tessalooniklastele 2:7–9). Kuid oma varasemal eluperioodil, kui teda tunti nime all Saulus, ’turtsus ta ähvardamiste ja tapmistega’ nendesamade inimeste vastu (Apostlite teod 9:1, 2). Miks oli Paulus kiitnud heaks kõik need kurjad teod, mis nende algkristlaste kallal korda saadeti, ning ka ise neis osalenud? „Ma olin seda teinud teadmata,” ütleb ta (1. Timoteosele 1:13). Jah, algul oli Paulus olnud „väga agar Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda” (Roomlastele 10:2).

Paljud siirad inimesed on Pauluse kombel sooritanud kurje tegusid, sest neil puudus Jumala tahte täpne tundmine. Jeesus näiteks hoiatas oma järelkäijaid: „Tuleb aeg, mil igaüks, kes teid tapab, arvab au andvat Jumalale” (Johannese 16:2). Jehoova nüüdisaegsed tunnistajad kogevad nende Jeesuse sõnade paikapidavust. Paljudes maades on neid taga kiusanud ja isegi mõrvanud inimesed, kes väidavad end teenivat Jumalat. Kahtlemata ei meeldi Jumalale selline vääralt suunatud agarus (1. Tessalooniklastele 1:6).

Kurjuse algläte

Jeesus näitas, mis on kurjuse olemasolu peapõhjus. Pöördudes usujuhtide poole, kel oli kavas ta tappa, sõnas ta: „Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi te tahate teha! Tema on inimese tapja olnud algusest peale” (Johannese 8:44). See oli Saatan, kes isekatel põhjustel ahvatles Aadamat ja Eevat Jumala vastu mässama. Mäss tõi kaasa patu – ja seeläbi surma – kogu inimkonnale.

Saatana mõrvarlik loomus sai hiljem selgeks viisi läbi, kuidas ta kohtles Iiobit. Kui Jehoova andis Saatanale loa Iiobi laitmatus proovile panna, ei piirdunud too pelgalt Iiobi varatuks jätmisega. Ta surmas ka Iiobi kümme last (Iiob 1:9–19). Viimaste aastakümnete jooksul on kurjuse kasv inimkonna seas märkimisväärselt suurenenud inimliku ebatäiuse ja võhiklikkuse tõttu ning ka  Saatana aktiivsema sekkumise tõttu inimeste asjadesse. Piibel näitab, et Kurat „visati maa peale, ja tema inglid visati välja ühes temaga”. Samas prohvetikuulutuses ennustatakse tabavalt, et Saatana vangistus põhjustab enneolematut „häda maale”. Olgugi et Saatan ei saa sundida inimesi kurja tegema, on ta meister ’eksitama kogu maailma’ (Ilmutuse 12:9, 12).

Kuidas kalduvus kurjale eemaldatakse

Selleks, et kurjus inimühiskonnast lõplikult kaoks, tuleb saada lahti inimese kaasasündinud kalduvusest teha kurja, õigete teadmiste puudumisest ja Saatana mõjust. Esiteks, kuidas saaks eemaldada inimese südamest kaasasündinud kalduvust patustada?

Sellega ei saa hakkama ükski inimkirurg või inimese pakutav ravim. Ent Jehoova Jumalal on ravimeetod päritud patu ja ebatäiuse vastu kõigile, kes on valmis seda vastu võtma. Apostel Johannes kirjutab: „Jeesuse ... veri puhastab meid kõigest patust” (1. Johannese 1:7). Kui täiuslik inimene Jeesus vabal tahtel oma elu ohverdas, ’kandis ta meie patud ise üles ristipuule oma ihus, et meie pattudele ära sureksime ja elaksime õigusele’ (1. Peetruse 2:24). Jeesuse ohvrisurm oli vastukaaluks Aadama kurja teo mõjule. Paulus kirjutab, et Kristus Jeesus sai „lunastushinnaks kõikide eest” (1. Timoteosele 2:6). Tõepoolest, Kristuse surm avas kogu inimkonnale tee Aadama kaotatud täiuse tagasisaamiseks.

Kuid võib kerkida küsimus: miks eksisteerib kurjus ja surm ikka veel, kuigi Jeesuse surm paar tuhat aastat tagasi avas inimkonnale võimaluse taas täiuslikuks saada? Vastus sellele küsimusele võib aidata vabaneda teisest kurjuse põhjusest – inimese teadmatusest Jumala eesmärkide suhtes.

Headusele annavad jõu õiged teadmised

Kui siiras inimene saab teada, mida täpselt on Jehoova ja Jeesus praegu kurjuse eemaldamiseks tegemas, võib see hoida ära selle, et ta vaatab kurjadele tegudele teadmatusest läbi sõrmede, või mis veelgi halvem, saab sõdijaks „Jumala enese vastu” (Apostlite teod 5:38, 39, P 1999). Jehoova Jumal on valmis andestama minevikus teadmatusest sooritatud väärteod. Ateenas kõneldes lausus apostel Paulus: „Jumal on küll niisuguseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd ta kuulutab kõigile inimestele kõigis paigus, et nad peavad meelt parandama, sest ta on seadnud päeva, mil ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses mehe läbi, kelle ta selleks on määranud, ja pakub usku kõigile pärast seda, kui ta on tema surnuist üles äratanud!” (Apostlite teod 17:30, 31).

Paulus teadis isiklikult, et Jeesus on surnust üles tõusnud, sest ülesäratatud Jeesus ise kõnetas Paulust ja takistas teda algkristlasi taga kiusamast (Apostlite teod 9:3–7). Kohe, kui Paulus oli saanud õigeid teadmisi Jumala eesmärkide kohta, muutus ta ning sai tõeliselt heaks Kristust jäljendavaks inimeseks (1. Korintlastele 11:1; Koloslastele 3:9, 10). Lisaks kuulutus Paulus entusiastlikult „seda kuningriigi evangeeliumi” (Matteuse 24:14). Nende ligikaudu 2000 aasta jooksul, mis on möödunud Jeesus Kristuse surmast ja ülestõusmisest, on ta inimsoo hulgast valinud välja neid, kes nagu Pauluski tema Kuningriigis ühes temaga valitsema hakkavad (Ilmutuse 5:9, 10).

Terve eelmise sajandi kuni praeguse ajani on Jehoova tunnistajad pühendunult täitnud Jeesuse käsku: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Neile, kes selle sõnumi  vastu võtavad, avaneb võimalus elada Kristuse taevase valitsuse all igavesti maa peal. Jeesus ütles: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Aidata kellelgi sellisele tundmisele jõuda on parim, mida üks inimene teise heaks saab teha.

Nende juures, kes selle Kuningriigi hea sõnumi vastu võtavad, hakkavad hoolimata kogu neid ümbritsevast kurjusest ilmnema sellised omadused nagu „armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus, kasinus” (Galaatlastele 5:22, 23). Nad jäljendavad Jeesust ega tasu „ühelegi kurja kurjaga” (Roomlastele 12:17). Isiklikul tasandil püüavad nad võita kurja heaga (Roomlastele 12:21; Matteuse 5:44).

Lõplik võit kurjuse üle

Inimesed ei suuda iial omal käel saada võitu kurjuse peaõhutaja Kurat-Saatana üle. Kuid peatselt rakendab Jehoova Jeesust, et purustada Saatana pea (1. Moosese 3:15; Roomlastele 16:20). Jehoova läkitab Kristus Jeesuse ka ’lõhkuma ja hävitama’ kõikvõimalikke poliitilisi võimusid, millest paljud on ajaloo jooksul nii palju kurja teinud (Taanieli 2:44; Koguja 8:9). Sel saabuval kohtupäeval kõik need, kes „ei alistu meie Issanda Jeesuse Kristuse evangeeliumile, ... saavad nuhtluseks igavese hukatuse” (2. Tessalooniklastele 1:8, 9; Sefanja 1:14–18).

Kui Saatan ja tema toetajad on kõrvaldatud, aitab taevas valitsev Jeesus ellujäänutel taastada maa peal selle algse olukorra. Lisaks äratab Kristus üles kõik need, kes on väärt saama võimalust elada selle taastatud maa peal (Luuka 23:32, 39–43; Johannese 5:26–29). Nõnda tehes kaotab ta täielikult kurja mõju, mille all inimsugu on kannatanud.

Jehoova ei sunni inimesi kuuletuma heale sõnumile Jeesusest. Kuid ta annab inimestele võimaluse omandada tundmine, mis viib igavesse ellu. On äärmiselt tähtis kasutada see võimalus kohe praegu ära! (Sefanja 2:2, 3.) Nõnda tehes õpid sa tulema toime igasugu kurjusega, mis su elu praegu tumestab. Samuti võid sa näha, kuidas Kristus kurjuse üle lõpliku võidu saavutab (Ilmutuse 19:11–16; 20:1–3, 10; 21:3, 4).

[Pilt lk 5]

Saulus vaatas kurjadele tegudele läbi sõrmede, sest tal puudusid õiged teadmised

[Pilt lk 7]

Aidata õiget jumalatundmist omandada on parim, mida üks inimene teise heaks saab teha