Ärge andke maad Kuradile!

„Ärge andke kuradile võimalust!” (EFESLASTELE 4:27, „Sõna seletus”)

1. Miks paljud kahtlevad Saatana olemasolus?

SAJANDITE vältel on paljud inimesed pidanud Kuradit sõrgade ja sarvedega olendiks, kel on seljas punane rüü ja käes hark, millega ta heidab kurje inimesi tulisesse põrgusse. Piibel ei õpeta midagi sellist. Niisuguste valearusaamade tõttu on aga miljonid inimesed hakanud kahtlema Saatana olemasolus või arvanud, et selle sõna all mõeldakse lihtsalt kurjust.

2. Mida annab Piibel teada Saatana kohta?

² Piiblis on kirjas pealtnägija tõendid ja selge kinnitus Saatana olemasolu kohta. Jeesus Kristus nägi teda taevases vaimumaailmas ja rääkis temaga maa peal olles. (Iiob 1:6; Matteuse 4:4–11.) Ehkki selle vaimolendi algset nime Pühakiri ei avalda, nimetatakse teda seal Kuradiks (kr k ’laimaja’), kuna ta on laimanud Jumalat. Teda nimetatakse ka Saatanaks (hbr k ’vastupanija’), kuna ta osutab Jehoovale vastupanu. Kurat-Saatanale viidatakse kui „vanale maole”, ilmselt sellepärast, et ta kasutas Eeva petmiseks madu (Ilmutuse 12:9; 1. Timoteosele 2:14). Samuti teatakse teda isikuna, „kes on kuri” (Matteuse 6:13, UM). *

3. Millist küsimust me hakkame arutama?

³ Jehoova teenijatena ei taha me mitte mingil juhul sarnaneda Saatanaga, kes on ainsa tõelise Jumala peavaenlane. Meil tuleb järgida apostel Pauluse nõuannet: „Ärge andke kuradile võimalust!” (Efeslastele 4:27, „Sõna seletus” *). Millised on mõned Saatana loomujooned, mida me ei tohiks jäljendada?

Ära jäljenda suurt laimajat

4. Kuidas Kurat Jumalat laimas?

⁴ Kurat väärib oma nime, kuna ta on tõepoolest laimaja. „Laimama” tähendab kellegi kohta valet, häbistavat väljamõeldist levitama. Jumal andis Aadamale käsu: „Hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 2:17). Eeva oli sellest teadlik, aga Kurat ütles talle mao kaudu: „Te ei sure kummatigi mitte, vaid Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!” (1. Moosese 3:4, 5). Missugune õel laim Jehoova Jumala kohta!

5. Miks tuli Diotrefesel laimamisest aru anda?

⁵ Iisraellasi keelati: „Ära käi keelekandjana [„laimajana”, UM] oma rahva seas”  (3. Moosese 19:16). Apostel Johannes märkis ühe laimaja kohta: „Ma kirjutasin mõne sõna kogudusele; kuid Diotrefes, kes nende seas püüab olla ülem, ei võta meid vastu. Sellepärast mina, kui tulen, tuletan temale meelde teod, mida ta teeb, kui ta meid laimab kurjade sõnadega” (3. Johannese 9, 10). Diotrefes laimas Johannest ja pidi sellest aru andma. Missugune lojaalne kristlane tahaks olla Diotrefese sarnane ja jäljendada Saatanat, suurt laimajat?

6., 7. Miks me ei taha kedagi laimata?

⁶ Jehoova teenijaid on sageli rünnatud laimavate ütluste ja valesüüdistustega. Jeesuse kohta on teada, et „ülempreestrid ja kirjatundjad ... kaebasid väga valjusti tema peale” (Luuka 23:10). Paulust süüdistasid alusetult ülempreester Ananias ja teised (Apostlite teod 24:1–8). Piibel räägib, et Saatan on „meie vendade süüdistaja, kes nende peale kaebab meie Jumala ees päevad ja ööd” (Ilmutuse 12:10). Need vennad, keda alusetult süüdistatakse, on võitud kristlased, kes elavad praegustel viimsetel päevadel maa peal.

⁷ Ükski kristlane ei taha kedagi laimata ega alusetult süüdistada. Siiski võib seda juhtuda, kui me pole enne kellegi vastu tunnistamist teadlikud kõigist faktidest. Moosese Seaduse järgi võis sihilik valetunnistuse andmine tähendada süüdistajale surma (2. Moosese 20:16; 5. Moosese 19:15–19). „Valetunnistaja, kes väidab valet”, on mainitud ka nende asjade hulgas, mis on Jehoovale jäledad (Õpetussõnad 6:16–19). Sellepärast me püüame mitte jäljendada peamist laimajat ja süüdistajat.

Hoidu esimese inimesetapja hoiakust

8. Mis mõttes on Saatan olnud „inimese tapja ... algusest peale”?

⁸ Kurat on inimesetapja. „Tema on inimese tapja olnud algusest peale,” sõnas Jeesus (Johannese 8:44). Saatanast sai inimesetapja alates sellest, kui ta pööras Aadama ja Eeva Jumalast ära. Ta tõi surma esimesele inimpaarile ja nende järglastele (Roomlastele 5:12). Kas pole nii, et niisuguse tegevuse saab omistada ainult isikule, mitte lihtsalt kurjusele?

9. Kuidas võib meist saada inimesetapja, nagu näitab 1. Johannese 3:15?

⁹ Üks Iisraelile antud kümnest käsust kõlas: „Sa ei tohi tappa!” (5. Moosese 5:17). Apostel Peetrus kirjutas kristlastele: „Ärgu siis keegi teist kannatagu mõrtsukana” (1. Peetruse 4:15). Seega Jehoova teenijad ei tapa kedagi. Sellegipoolest võime Jumala ees süüdi jääda, kui vihkame kaaskristlast ja soovime tema surma. „Igaüks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja,” kirjutas apostel Johannes, „ja te teate, et ühelgi inimesetapjal ei ole igavest elu, mis temasse jääks” (1. Johannese 3:15). Iisraellastele oli antud käsk: „Ära vihka südames oma venda!” (3. Moosese 19:17). Lahendagem siis kiiresti mis tahes erimeelsused, mis meil kaaskristlastega võivad tekkida, nii et inimesetapja Saatan ei saaks rikkuda meie kristlikku ühtsust (Luuka 17:3, 4).

Seisa kindlalt vastu peamisele valetajale

10., 11. Mida tuleb meil teha, et seista kindlalt vastu peamisele valetajale Saatanale?

¹⁰ Kurat on valetaja. Jeesus ütles: „Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast, sest ta on valetaja ja vale isa!” (Johannese 8:44). Saatan valetas Eevale, samas kui Jeesus tuli selleks maailma, et anda tõe kohta tunnistust (Johannese 18:37). Kui me tahame Kristuse järelkäijatena Saatanale kindlalt vastu seista, ei tohi me valetada ega petta. Me peame rääkima tõtt (Sakarja 8:16; Efeslastele 4:25). Jehoova, „tõe Jumal”, õnnistab ainult oma tõemeelseid tunnistajaid. Õelatel pole mingit õigust teda esindada. (Laul 31:6; 50:16; Jesaja 43:10.)

 ¹¹ Kui me peame kalliks oma vaimset vabadust, mida ei riku Saatana valed, siis hoiame kõvasti kinni kristlusest, „tõe teest” (2. Peetruse 2:2; Johannese 8:32). Kristlik õpetus tervikuna moodustab „evangeeliumi tõe” (Galaatlastele 2:5, 14). Meie pääste sõltub sellest, kas me ’käime tões’ – hoiame tõest kinni ja seisame kindlalt vastu „vale isale” (3. Johannese 3, 4, 8).

Pane vastu kõige esimesele ärataganejale

12., 13. Kuidas tuleks meil suhtuda ärataganejatesse?

¹² Kurat-Saatanaks saanud vaimolend oli kunagi tões. Aga nagu Jeesus ütles, ta ei „jäänud püsima tõesse, sest tõde ei ole tema sees” (Johannese 8:44). See kõige esimene ärataganeja on järeleandmatult osutanud vastupanu „tõe Jumalale”. Mõned esimese sajandi kristlased langesid „kuradi paelusse” ja neist said tema ohvrid ilmselt seetõttu, et neid eksitati ära tõest. Paulus innustas oma kaastöölist Timoteost õpetama neid tasase meelega, et nad võiksid vaimselt terveneda ja Saatana paeltest pääseda (2. Timoteosele 2:23–26). Loomulikult on palju parem kindlalt tõest kinni hoida ja mitte lastagi end ärataganejate vaadetel lõksu meelitada.

¹³ Esimesed inimesed taganesid Jehoovast, kuna nad kuulasid Saatanat ega heitnud kõrvale tema valesid. Kas meie peaksime kuulama ärataganejaid, lugema nende kirjandust või uurima nende veebisaite Internetis? Kui me armastame Jumalat ja tõde, ei tee me seda. Me ei tohiks lubada ärataganejaid oma koju ega isegi neid tervitada, sest nii saaksime nende „kurjade tegude osaliseks” (2. Johannese 9–11). Ärgem langegem kunagi Saatana kavalate võtete ohvriks, mis võib juhtuda siis, kui jätame maha kristliku „tõe tee” ja hakkame järgima valeõpetajaid, kes püüavad meid petta oma õpetusi levitades (2. Peetruse 2:1–3).

14., 15. Mille eest hoiatas Paulus Efesose vanemaid ja oma kaastöölist Timoteost?

¹⁴ Paulus ütles Efesose koguduse vanematele: „Pange tähele iseendid ja kõike karja, kellele Püha Vaim on pannud teid ülevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust, mille ta on omandanud iseenese vere läbi. Ma tean seda, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka hirmsad hundid, kes karjale armu ei anna; ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes kõnelevad pööraseid asju, et vedada jüngreid eneste järele” (Apostlite teod 20:28–30). Aja möödudes tõusidki esile ärataganejad, kes rääkisid „pööraseid asju”.

¹⁵ Ligikaudu aastal 65 m.a.j innustas Paulus Timoteost jagama tõesõna õigesti. Ta lisas: „Kuid kõlvatute tühjade juttude eest hoidu eemale; nende rääkijad lähevad ju ikka kaugemale jumalakartmatuses ja nende kõne sööbib enese ümber otsekui vähktõbi; nende seast on Hümenaios ja Fileetos, kes on eksinud ära tõest ja ütlevad  ülestõusmise juba olnud olevat, ja rikuvad mõnede usu.” Ärataganemine oli alanud! Paulus lisas: „Ent Jumala rajatud alus püsib kindlana.” (2. Timoteosele 2:15–19.)

16. Miks me oleme jäänud lojaalseks Jehoovale ja tema Sõnale, hoolimata esimese ärataganeja riugastest?

¹⁶ Saatan on tihti püüdnud ärataganejate abil rikkuda õiget jumalakummardamist, aga tal pole see õnnestunud. Umbes aastal 1868 asus Charles Taze Russell hoolikalt uurima ristiusu kirikute kauaaegseid õpetusi ja leidis, et Pühakirja on vääralt tõlgendatud. Russell ja veel mõned tõeotsijad moodustasid USA-s Pennsylvania osariigis Pittsburghis piibliuurimisrühma. Tollest ajast on möödas ligi 140 aastat ning Jehoova tunnistajad on üha enam õppinud tundma ning armastama Jumalat ja tema Sõna. Hoolimata esimese ärataganeja riugastest, on ustava ja mõistliku sulase vaimne valvsus aidanud neil tõelistel kristlastel jääda lojaalseks Jehoovale ja tema Sõnale (Matteuse 24:45).

Ära lase kunagi selle maailma valitsejal saada voli enda üle

17.–19. Mida mõeldakse ’tigeda võimuses oleva maailma’ all, ja miks me ei tohiks seda armastada?

¹⁷ Saatan üritab meid lõksu püüda ka nõnda, et tahab panna meid armastama seda maailma – ülekohtust, Jumalast võõrdunud ühiskonda. Jeesus nimetas Kuradit „maailma vürstiks” ning lausus: „Tal ei ole mingit voli mu üle” (Johannese 14:30, P 1997). Ärgu Saatan kunagi saagu voli meie üle! Loomulikult me mõistame, et „kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19). Seega võis Saatan pakkuda Jeesusele „kõiki maailma kuningriike” ühe ärataganemist väljendava teo eest, mida Jumala Poeg mitte mingil juhul polnud nõus tegema (Matteuse 4:8–10). Maailm, mida valitseb Saatan, vihkab Kristuse järelkäijaid (Johannese 15:18–21). Pole ime, et Johannes manitses meid, et me ei armastaks maailma!

¹⁸ Johannes kirjutas: „Ärge armastage maailma  ega seda, mis on maailmas. Kui keegi maailma armastab, siis ei ole Isa armastust tema sees. Sest kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast. Ja maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:15–17). Me ei tohi armastada maailma, sest selle eluviis ärgitab patuseid himusid ja on täiesti vastuolus Jehoova Jumala põhimõtetega.

¹⁹ Mida teha, kui meie südames on armastus selle maailma vastu? Palugem Jumalalt abi, et võidelda niisuguse armastuse ja sellega seotud lihalike soovide vastu (Galaatlastele 5:16–21). Kui meil on meeles, et selle ülekohtuse „maailma valitsejad” on nähtamatud „kurjuse vaimud”, siis püüame kindlasti „hoida ennast maailmast reostamatuna” (Jakoobuse 1:27; Efeslastele 6:11, 12; 2. Korintlastele 4:4).

20. Miks võib öelda, et me „ei ole maailmast”?

²⁰ Jeesus ütles oma jüngrite kohta: „Nad ei ole maailmast, nõnda nagu minagi ei ole maailmast” (Johannese 17:16). Võitud kristlased ja nende pühendunud kaaslased püüavad olla sellest maailmast lahus: püsida moraalselt ja vaimselt puhtana (Johannese 15:19; 17:14; Jakoobuse 4:4). See ülekohtune maailm vihkab meid, kuna me hoiame end sellest lahus ja oleme õigusekuulutajad (2. Peetruse 2:5). Me elame keset inimühiskonda, kus on hoorajaid, abielurikkujaid, väljapressijaid, ebajumalakummardajaid, vargaid, valetajaid ja joodikuid (1. Korintlastele 5:9–11; 6:9–11; Ilmutuse 21:8). Ent me ei hinga sisse „maailma vaimu”, sest meid ei juhi see patune jõud (1. Korintlastele 2:12).

Ära anna maad Kuradile

21., 22. Kuidas me võime järgida Pauluse nõu, mis on kirjas Efeslastele 4:26, 27?

²¹ Me ei lase end juhtida „maailma vaimul”, vaid Jumala vaimul, mis toob esile niisuguseid omadusi nagu armastus ja enesevalitsus (Galaatlastele 5:22, 23, P 1997). Need aitavad meil jääda kindlaks, kui Saatan ründab meie usku. Ta tahab, et me ärrituksime ja käituksime halvasti, ent Jumala vaim aitab meil ’hoiduda meelepahast ja hüljata viha’ (Laul 37:8). Mõnikord me võime küll õigustatult tunda pahameelt, kuid Paulus annab nõu: „Vihastuge, aga ärge tehke pattu! Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle ja ärge andke maad kuradile!” (Efeslastele 4:26, 27).

²² Kui me jäämegi ärritunuks, võib viha tagajärjeks olla patt. Niisuguses meeleseisundis annaksime Saatanale võimaluse tekitada koguduses lahkhelisid või õhutada meid kurja tegema. Seega tuleb meil lahendada erimeelsused kiiresti ja Jumalale meelepärasel viisil (3. Moosese 19:17, 18; Matteuse 5:23, 24; 18:15, 16). Juhtigu meid Jumala vaim, valitsegem ennast ning ärgem laskem kunagi isegi õigustatud pahameelel saada kibeduseks, pahatahtlikkuseks ja vihkamiseks.

23. Milliseid küsimusi käsitletakse järgmises artiklis?

²³ Me oleme nüüd arutanud mõningaid Kurat-Saatana loomujooni, mida me ei tohiks jäljendada. Mõni lugeja võib aga mõelda: kas Saatanat tuleks karta? Miks ta õhutab kristlaste tagakiusamist? Mida teha, et Saatan meid kavalasti ei petaks?

[Allmärkused]

Mida sa vastaksid?

• Miks me ei tohiks eales kedagi laimata?

• Mida teha, et meist ei saaks inimesetapja, pidades silmas piiblikohta 1. Johannese 3:15?

• Kuidas tuleks meil suhtuda ärataganejatesse, ja miks?

• Miks me ei tohiks armastada maailma?

[Küsimused]

[Pilt lk 23]

Me ei lase kunagi Saatanal rikkuda kristlikku ühtsust

[Pildid lk 24]

Miks manitses Johannes meid, et me ei armastaks maailma?