Esiletõstetud kohti Nehemja raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Nehemja raamatust
AJAST, mil leidsid aset Esra raamatu lõpus kirjeldatud sündmused, on möödas 12 aastat. Saabumas on aeg, mil peab ’väljuma sõna Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks’ – sündmus, mis märgistab nende 70 aastanädala algust, mille lõpul ilmub Messias (Taaniel 9:24–27). Nehemja raamat räägib Jumala rahva ajaloost, kaasa arvatud Jeruusalemma müüri taastamisest. Käsitletav olulise tähtsusega periood on enam kui 12 aasta pikkune, alates aastast 456 e.m.a kuni mingi ajani pärast aastat 443 e.m.a.
Raamatu on kirja pannud maavalitseja Nehemja, ning tegu on põneva jutustusega sellest, kuidas otsusekindla tegutsemise ja täielikult Jehoovale lootmise tulemusena suudetakse anda õigele jumalateenimisviisile ülev koht. Jutustusest on selgelt näha, kuidas Jehoova suunab sündmusi, et tema tahe teoks saaks. Samuti on see lugu tugevast ja julgest juhist. Nehemja raamatu sõnum sisaldab väärtuslikke õppetunde kõigile tõelise Jumala teenijatele tänapäeval, sest „Jumala sõna on elav ja vägev” (Heebrealastele 4:12).
„NÕNDA SAI MÜÜR VALMIS”
Nehemja on Susa palees, kus ta teenib vastutusrikkas ametis kuningas Artaxerxes Makrocheiri õukonnas. Kui Nehemjani jõuab sõnum, et ta rahvas „on suures õnnetuses ja häbis, Jeruusalemma müürid on maha kistud ja selle väravad tulega põletatud”, rikub see ta meelerahu. Ta palub tulihingeliselt Jumalalt juhatust. (Nehemja 1:3, 4.) Kuningas märkab peagi Nehemja kurbust, ning sel avanebki võimalus minna Jeruusalemma.
Pärale jõudnud, läheb Nehemja pimeduse varjus Jeruusalemma müüre uurima ja avaldab juutidele oma plaani müür taastada. Ehitus läheb lahti, kuid kohe hakatakse tööle ka takistusi tegema. Sellest hoolimata saab müür Nehemja julgel juhtimisel valmis (Nehemja 6:15).
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:1; 2:1 – Kas „kahekümnes aasta”, mida neis kahes salmis mainitakse, tähistab mõlemal juhul üht ja sama ajaperioodi? Jah, mõlemal juhul mõeldakse kuningas Artaxerxese 20. valitsusaastat. Ent kummaski salmis on kasutatud erinevat arvestusmeetodit. Ajalooliste tõendite põhjal tuli Artaxerxes troonile aastal 475 e.m.a. Kuna Babüloonia kirjutajad arvestasid harilikult Pärsia kuningate valitsusaastaid niisanist (märts-aprill) niisanini, siis Artaxerxese esimene valitsusaasta algas niisanikuus aastal 474 e.m.a. Järelikult algas Nehemja 2:1 mainitud 20. valitsusaasta niisanikuus aastal 455 e.m.a. Nehemja 1:1 mainitud kislevikuu (november-detsember) pidi olema loogiliselt võttes eelmise aasta ehk aasta 456 e.m.a kislevikuu. Nehemja arvab selle kuu aga Artaxerxese 20. valitsusaasta sisse. Võib-olla loendas ta sellel puhul aastaid valitseja troonile asumise kuupäevast. Kõne alla tuleb ka võimalus, et Nehemja võttis arvestuse aluseks juutide seas tänapäevalgi kasutatava ilmaliku kalendri, mille järgi aasta algab tišrikuuga, mis langeb kokku meie kalendri septembri-oktoobriga. Igal juhul väljus sõna Jeruusalemma taastamiseks aastal 455 e.m.a.
4:11, 12 – Kuidas suutsid mehed ühe käega ehitustöid teha? Koormakandjatele polnud see mingi probleem. Kui kandam oli neile pea peale või õlgadele asetatud, võisid nad kergesti seda ühe käega tasakaalus hoida ning kanda samal ajal „teisega viskoda”. Neil ehitajatel, kes vajasid töö juures kaht vaba kätt, „oli ehitades igaühel oma mõõk vööle seotud”. Niimoodi olid nad valmis vaenlase rünnaku korral enda kaitseks välja astuma.
5:7 – Miks Nehemja ’suurnike ja ülematega riidles’? Need mehed võtsid oma rahvuskaaslastelt liigkasu, rikkudes nõnda Moosese Seadust (3. Moosese 25:36; 5. Moosese 23:20). Lisaks sellele nõudsid laenuandjad kõrget intressi. Iga kuu nõutav „sajas osa rahast” tegi aastaintressiks 12 protsenti (Nehemja 5:11, P 1997). Oli julm koorida sel viisil inimesi, kes niigi ägasid raske maksukoorma all ja kannatasid toidupuudust. Seega riidles Nehemja rikastega Jumala Seaduse alusel, ta noomis neid ja tõi välja, milles nende eksimused seisnesid.
6:5 – Miks saatis Sanballat Nehemjale „lahtise kirja”, kuigi konfidentsiaalsed kirjad pandi tavaliselt pitseeritud kotti? Sanballati kavatsuseks võis olla lahtise kirja kaudu juutide kohta esitatud valesüüdistused avalikuks teha. Võib-olla lootis ta, et see ajab Nehemja nii vihale, et ta lahkub ehitusplatsilt ja tuleb end kaitsma. Samuti võis Sanballat mõelda, et kirja sisu ajab juudid sedavõrd ärevusse, et nad jätavad ehitamise sinnapaika. Nehemja aga ei lasknud end hirmutada ning tegi rahumeeli Jumala antud tööd edasi.
Õpetus meile:
1:4; 2:4; 3:36, 37. Kui satume raskesse olukorda või kui meie ees seisavad tähtsad otsused, peaksime olema „püsivad palves” ning tegutsema kooskõlas teokraatliku juhtimisega (Roomlastele 12:12).
1:11–2:8; 3:36, 37; 4:9, 10; 6:16. Jehoova vastab oma teenijate siirastele palvetele (Laul 86:6, 7).
1:4; 4:13, 14; 6:3, 15. Nehemja oli kaastundlik, kuid samal ajal seisis teoinimesena vankumatult õiguse eest, andes nii head eeskuju.
1:11–2:3. Nehemjale polnud peamiseks rõõmuallikaks mitte prestiižne joogikallaja ametikoht, vaid õige jumalakummardamise edasiviimine. Kas ei peaks Jehoova teenimine ja kõik, mis seda edasi viib, olema ka meie esmane mure ja peamine rõõmuallikas?
2:4–8. Jehoova tahtel andis Artaxerxes Nehemjale loa minna ja Jeruusalemma müürid üles ehitada. „Kuninga süda on Jehoova käes nagu veeojad: tema juhib seda, kuhu ta iganes tahab!” ütleb Õpetussõnad 21:1.
3:5, 27. Me ei tohiks füüsilist tööd, mida õige jumalakummardamise huvides teha tuleb, pidada oma väärikust alandavaks, nagu seda tegid tekoalastest suurnikud. Selle asemel peaksime jäljendama tavalisi tekoalasi, kes hea meelega töödes kaasa lõid.
3:10, 23, 28–30. Samal ajal kui osa Kuningriigi kuulutajaid saab kolida suurema vajadusega piirkonda, toetavad paljud meist õiget jumalakummardamist oma kodu lähedal. Me saame seda teha, kui osaleme kuningriigisaalide ehitamises ja katastroofijärgsetes päästetöödes, kuid peamiseks viisiks seda teha on võtta osa Kuningriigi kuulutustööst.
4:8. Vastupanu kohates võime ka meie hirmust üle saada, kui mõtleme „suurele ja kardetavale Issandale”.
5:14–19. Maavalitseja Nehemja on oma alandlikkuse, omakasupüüdmatuse ja taktitunde poolest kristlikele ülevaatajatele suurepäraseks eeskujuks. Ta seisis innukalt Jumala Seaduse täitmise eest, kuid ei käsutanud kedagi omakasu pärast. Vastupidi, ta oli rõhutute ja vaeste vastu kaastundlik. Heldekäelisuses andis Nehemja kõigile Jumala teenijatele head eeskuju.
„MEENUTA, MU JUMAL, SEDA MINU HEAKS!”
Niipea kui Jeruusalemma müür valmis saab, paneb Nehemja sellele väravad ette ja teeb korraldusi linnas turvalisuse tagamiseks. Seejärel asub ta suguvõsanimekirju koostama. Siis koguneb terve rahvas „Veevärava esisele väljakule”, kus preester Esra loeb ette Moosese Seaduse raamatut ning Nehemja ja leviidid annavad rahvale loetu kohta seletust (Nehemja 8:1). Kui Seadusest leitakse käsk lehtmajade pühade pidamise kohta, tähistab rahvas neid rõõmuga.
Rahvas tuleb kokku veel kord, siis tunnistab „Iisraeli sugu” üles oma patud, leviidid teevad ülevaate sellest, kuidas Jumal on Iisraeliga tegelenud, ning rahvas võtab endale vandega kohustuse „käia Jumala käsuõpetuse järgi” (Nehemja 9:1, 2; 10:30). Kuna Jeruusalemm on ikka veel hõredalt asustatud, heidetakse liisku, et igast kümnest mujal elavast mehest üks sinna elama läheks. Järgnevalt pühitsetakse taastatud müür niisuguse vaimustusega, et ’Jeruusalemma rõõm on kaugele kuuldav’ (Nehemja 12:43). Kaksteist aastat pärast Jeruusalemma saabumist lahkub Nehemja sealt mõneks ajaks ja asub taas Artaxerxese teenistusse. Juudid kalduvad peagi mitmes asjas õigest usust kõrvale. Kui Nehemja Jeruusalemma naaseb, asub ta otsustavalt olukorda parandama. Ta esitab enda eest alandliku palve: „Meenuta, mu Jumal, seda minu heaks!” (Nehemja 13:31).
Vastused piiblilistele küsimustele:
7:6–67 – Miks ei kattu Nehemja ja Esra nimekirjade arvandmed nende perede suuruse osas, kes koos Serubbaabeliga Jeruusalemma tagasi tulid? (Esra 2:1–65.) Lahknevused võivad olla tingitud sellest, et Esra ja Nehemja koostasid oma aruanded erinevate allikate põhjal. Näiteks ei pruukinud nende arv, kes algul tagasiminejatena kirja pandi, langeda kokku nende arvuga, kes tegelikult tagasi pöördusid. Kaks ülestähendust võivad erineda ka seetõttu, et osa juute, kel ei õnnestunud alguses oma põlvnemist kinnitada, suutsid seda aja jooksul teha. Ühes asjas lähevad aga mõlemad ülestähendused kokku: esimese korraga tagasi pöördunuid oli kokku 42 360, peale selle orjad ja lauljad.
10:35 – Miks anti rahvale käsk puid varuda? Moosese Seaduses polnud kästud ohvrina puid tuua, kuid see nõue esitati tulenevalt otsesest vajadusest. Suures koguses puid vajati selleks, et altaril põletusohvreid põletada. Ilmselt ei olnud ametis piisavalt netineid ehk mitteiisraellastest templisulaseid. Seetõttu heideti liisku, et tagada piisav puutagavara.
13:6 – Kui kaua Nehemja Jeruusalemmast ära oli? Piibel ei ütle muud, kui et Nehemja palus „mõne aja pärast” (sõna-sõnalt „päevade lõpul”) kuningalt luba Jeruusalemma tagasi pöörduda. Seetõttu pole võimalik kindlaks teha, kui kaua ta täpselt ära oli. Kuid Jeruusalemma naastes nägi ta, et preesterkond oli toetusest ilma jäetud ning et ei järgitud hingamispäeva pidamise käsku. Paljud olid naiseks võtnud võõramaalasi ja nende lapsed ei osanud juudi keeltki rääkida. Kuna olukord oli nii palju halvemaks läinud, pidi Nehemja olema pikka aega eemal viibinud.
13:25, 28 – Mida tegi Nehemja juutide korralekutsumiseks lisaks sellele, et ta nendega ’riidles’? Nehemja ’sajatas neid’ selles mõttes, et tegi neile teatavaks karistused, mis olid Jumala Sõnasse kirja pandud. Ta ’peksis neist mõningaid’, nõudes ilmselt kohtumõistmist nende tegude üle. Väljendamaks oma meelepaha, ’katkus ta neilt karvu’. Samuti ajas ta ära ülempreester Eljasibi pojapoja, kes oli naiseks võtnud hooronlase Sanballati tütre.
Õpetus meile:
8:8. Jumala Sõna õpetajatena loeme meiegi kirjakohad ette selgelt ja kohase mõtterõhuga, selgitame piiblisalme õigesti ja aitame aru saada, kuidas neid rakendada.
8:10. „Rõõmu Jehoovast” tunneb inimene, kes on oma vaimsetest vajadustest teadlik ja rahuldab neid ning järgib teokraatlikku juhtimist. On ülimalt tähtis, et me uuriksime hoolsalt Piiblit, käiksime regulaarselt kristlikel koosolekutel ning osaleksime innukalt Kuningriigi kuulutamise ja inimeste jüngriteks tegemise töös.
11:2. Oma pärisosalt lahkumine ja Jeruusalemma kolimine nõudis kulutusi ja leppimist ebasoodsama olukorraga. Need, kes vabatahtlikult seda tegid, näitasid üles ennastohverdavat vaimu. Meiegi võime sellist vaimu ilmutada, kui meil avaneb võimalus teenida teisi vabatahtlikuna konventidel või mõnes muus olukorras.
12:31, 38, 40–42. Laulmine on hea viis kiita Jehoovat ja väljendada talle oma tänulikkust. Me peaksime laulma kristlikel koosviibimistel kogu südamest.
13:4–31. Me peame olema valvsad, et materialism, korruptsioon ja ärataganemine meile püüniseks ei saaks.
13:22. Nehemja mõistis, et tal tuleb oma tegudest Jumalale aru anda. Meilgi tuleb tunnustada, et oleme Jehoova ees vastutavad.
Jehoova õnnistus on ülimalt tähtis
„Kui Jehoova ei ehita koda, siis ehitajad näevad selle kallal vaeva ilmaaegu! Kui Jehoova ei hoia linna, siis valvab valvur ilmaaegu!” (Laul 127:1). Nehemja raamat tõestab nende sõnade õigsust väga kaunilt.
Me leiame sellest raamatust selge õppetunni: kui tahame, et meie ettevõtmised korda läheksid, peab meil olema Jehoova õnnistus. Ent kas me võime oodata, et Jehoova meid õnnistaks, kui me ei pane õiget jumalakummardamist oma elus esikohale? Olgem siis Nehemja sarnased, kelle peamiseks mureks oli teenida Jehoovat ja viia edasi tema tööd.
[Pilt lk 8]
„Kuninga süda on Jehoova käes nagu veeojad”
[Pilt lk 9]
Nehemja, teotahteline ja kaastundlik mees, tuleb Jeruusalemma
[Pildid lk 10, 11]
Kas sa tead, kuidas Jumala Sõna inimestele mõistetavaks teha?