Jäljenda Jehoova pikameelsust

„Issand ei viivita tõotust täitmast, ... vaid tema on pika meelega.” (2. PEETRUSE 3:9)

1. Millist võrratut kinki Jehoova inimestele pakub?

JEHOOVA pakub meile midagi sellist, mida mitte keegi teine ei saa pakkuda. See on midagi väga meeldivat ja väärtuslikku, kuid seda pole võimalik osta ega välja teenida. Jutt käib igavese elu annist, mis enamikule meist tähendab lõputut elu paradiislikul maal. (Johannese 3:16.) Kui rõõmutoov see küll on! Siis on kadunud olukorrad, mis põhjustavad nii palju kurbust – vaen, vägivald, vaesus, kuritegevus, haigused ja isegi surm. Jumala Kuningriigi valitsuse all hakkavad inimesed elama täiuslikus rahus ja ühtsuses. Kuidas me küll igatseme paradiisi! (Jesaja 9:5, 6; Ilmutuse 21:4, 5.)

2. Miks pole Jehoova Saatana kurja maailma veel kõrvaldanud?

² Jehoovagi igatseb aega, mil ta saab muuta maa paradiisiks. Ta ju armastab õigust ja õiglust (Laul 33:5). Jehoovale ei meeldi see, et inimesed on ükskõiksed või lausa vaenulikud tema õigete põhimõtete suhtes ning suhtuvad põlastavalt tema autoriteeti ja kiusavad taga tema teenijaid. Tal on aga häid põhjuseid, miks ta pole Saatana kurja maailma veel kõrvaldanud. Need puudutavad vaidlusküsimusi, mis on seotud tema ülemvõimu õiguspärasusega. Neid küsimusi lahendades ilmutab Jehoova üht eriti meeldivat omadust, mida paljudel inimestel tänapäeval pole – nimelt pikameelsust.

3. a) Mida tähendavad kreeka ja heebrea sõnad, mis on Piiblis tõlgitud tihti vastega „pikameelsus” või „kannatlikkus”? b) Milliseid küsimusi me hakkame nüüd käsitlema?

³ Kreekakeelne sõna ma·kro·thy·miʹa, mille tõlkevasteks Piiblis on näiteks „pikameelsus”, „kannatlikkus” või teised samatüvelised sõnad, tähendab sõna-sõnalt ’pikk meel’. Nii see kreeka sõna kui ka vastav heebreakeelne sõna kannavad endas mõtet sallivusest ja sellest, et ei kiputa kergesti vihastuma. Kuidas Jehoova pikameelsus meile kasuks tuleb? Mida me võime õppida Jehoova ja tema ustavate teenijate kannatlikkusest? Kuidas me teame, et Jehoova kannatusel on piir? Vaatame neid küsimusi lähemalt.

Pane tähele Jehoova pikameelsust

4. Mida kirjutas Peetrus Jehoova pikameelsuse kohta?

⁴ Peetrus ütles Jehoova pikameelsuse kohta: „Üks asi ärgu olgu teile, armsad, teadmata, et üks päev on Issanda juures nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev! Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (2. Peetruse 3:8, 9). Siin on kaks mõtet, mis aitavad meil Jehoova pikameelsust paremini mõista.

5. Kuidas mõjutab Jehoova tegevust see, et tema jaoks kulgeb aeg teisiti kui meie jaoks?

⁵ Esimene mõte on see, et Jehoova jaoks kulgeb aeg teisiti kui meie jaoks. Kuna ta  elab igavesti, siis tema jaoks on tuhat aastat nagu üks päev. Aeg ei kiirusta teda tagant, kuid samas pole ta ka aeglane tegutsema. Jehoova oma piiritu tarkusega teab täpselt, millal on kõigi jaoks parim aeg tegutseda ja ta ootab kannatlikult, kuni see aeg käes on. Me ei tohiks aga arvata, et Jehoova on ükskõikne kannatuste suhtes, mida tema teenijatel tuleb seni kogeda. Tal on „südamlik halastus” ja ta on armastuse kehastus (Luuka 1:78; 1. Johannese 4:8). Ta suudab täielikult ja jäädavalt tühistada kahju, mida kannatuste ajutine lubamine on põhjustanud (Laul 37:10).

6. Mida me ei peaks Jumala kohta järeldama ja miks?

⁶ Pole muidugi kerge midagi pikka aega oodata (Õpetussõnad 13:12). Kui mõni inimene oma lubadusi kiiresti ei täida, võidakse järeldada, et ta ei kavatsegi seda teha. Jumala kohta sedasama järeldada poleks sugugi tark. Kui peame Jumala pikameelsust liigseks viivitamiseks, siis võime kergesti hakata kahtlema tema tõotustes, kaotada julguse ja muutuda vaimselt uniseks. Ja mis veelgi halvem, meid võivad eksitada uskmatud pilkajad, kelle eest Peetrus hoiatas. Sellised inimesed võivad irvitades küsida: „Kus on tema tulemise tõotus? Sest sellest ajast, kui isad läksid hingama, jääb kõik nõnda, nagu oli loomise algusest!” (2. Peetruse 3:4).

7. Kuidas on Jehoova pikameelsus seotud tema sooviga, et inimesed kahetseksid?

⁷ Teine mõte, mida meil tuleks Peetruse sõnadest tähele panna, on see, et Jehoova soovib, et kõik tuleksid meeleparandusele. Need, kes keelduvad kangekaelselt oma kurjadelt teedelt pöördumast, hukkuvad Jehoova käe läbi. Ent Jumal ei tunne mingit rõõmu kurjade hävitamisest. Ta soovib, et inimesed kahetseksid, pöörduksid oma kurjadelt teedelt ja jääksid elama (Hesekiel 33:11). Seepärast ta ongi pikameelne ja laseb kogu maailmas kuulutada head sõnumit, pakkudes inimestele lahkelt võimalust jääda elama.

8. Kuidas oli Jumal pikameelne Iisraeli rahvaga?

⁸ Jumal tegeles pikameelselt ka muistse Iisraeli rahvaga. Ta talus nende sõnakuulmatust sadu aastaid. Oma prohvetite kaudu innustas ta neid korduvalt: „Pöörduge oma kurjadelt teedelt ja pidage minu käske, mu seadlusi vastavalt kogu käsuõpetusele, mille  ma andsin teie vanemaile ja mille pärast ma läkitasin teile sõna oma sulaste, prohvetite läbi!” Kas rahvas muutis oma teguviise? Kahjuks nad „ei kuulanud teda”. (2. Kuningate 17:13, 14.)

9. Kuidas peegeldas Jeesus oma Isa pikameelsust?

⁹ Lõpuks saatis Jehoova juutide juurde oma Poja, kes püüdis neid väsimatult veenda selles, et nad otsiksid Jumalaga lepitust. Jeesus peegeldas täiuslikult oma Isa pikameelsust. Veidi enne oma surma väljendas ta oma valusaid tundeid: „Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juurde on läkitatud! Kui mitu korda ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pojakesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud!” (Matteuse 23:37). Need emotsionaalsed sõnad näitavad, et Jeesus pole karm kohtunik, kes januneb inimeste karistamise järele, vaid ta on armastav ja kannatlik sõber. Jeesus soovib oma taevase Isa sarnaselt, et inimesed kahetseksid ja pääseksid hukkamõistvast kohtuotsusest. Esimesel sajandil mõned võtsidki Jeesuse hoiatusi kuulda ja pääsesid hävingust, mis tabas Jeruusalemma aastal 70 m.a.j (Luuka 21:20–22).

10. Kuidas on Jumala pikameelsus meile kasuks tulnud?

¹⁰ Kas pole Jumala pikameelsus tõepoolest imetlusväärne? Inimesed on olnud äärmiselt sõnakuulmatud, kuid Jehoova on siiski lubanud miljonitel inimestel, sealhulgas meil, teda tundma õppida ja andnud päästelootuse. „Meie Issanda pikka meelt pidage päästeks,” kirjutas Peetrus kaaskristlastele (2. Peetruse 3:15, P 1997). Kas pole me tänulikud Jehoova pikameelsuse eest, mis võimaldab meil saada pääste? Kindlasti me palvetame, et Jumal oleks edaspidigi meiega tegeledes pikameelne (Matteuse 6:12).

11. Mida ajendab meid tegema arusaamine Jehoova pikameelsusest?

¹¹ Kui me mõistame, miks Jehoova on pikameelne, aitab see meil oodata kannatlikult tema päästet ning mitte kunagi arvata, et ta viivitab oma tõotuste täitmisega (Nutulaulud 3:26). Me palvetame pidevalt Jumala Kuningriigi tuleku eest ja usaldame Jumalat, et tema teab, millal on parim aeg selle palve täitmiseks. Me soovime jäljendada Jehoova pikameelsust ka suhetes oma usukaaslastega ja inimestega, keda me kohtame kuulutustööl. Meiegi ei soovi, et keegi hukkuks, vaid et inimesed kahetseksid ja et neilgi oleks igavese elu lootus (1. Timoteosele 2:3, 4).

Pane tähele prohvetite pikameelsust

12., 13. Miks võib öelda, et prohvet Jesaja oli pikameelne, kui mõelda piiblitekstile Jakoobuse 5:10?

¹² Jehoova pikameelsuse üle arutlemine aitab meil seda omadust hindama hakata ja endas kasvatada. Ebatäiuslikel inimestel pole kerge pikameelsust arendada, kuid see on siiski võimalik. Me võime võtta eeskujuks ammusel ajal elanud Jumala teenijad. Jakoobus kirjutas: „Võtke, vennad, vaeva kannatamise ja pikameelse ootamise eeskujuks prohvetid, kes Issanda nimel on rääkinud” (Jakoobuse 5:10). On lohutav ja julgustav teada, et teised on edukalt seisnud silmitsi samasuguste probleemidega, mis meilgi võivad olla.

¹³ Näiteks prohvet Jesaja vajas oma ülesande täitmiseks kindlasti pikameelsust. Jehoova käskis teda: „Mine ja ütle sellele rahvale: kuulge kuuldes ja ärge mõistke, nähke nähes ja ärge taibake! Aja rasva selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks ja ei pöörduks ega paraneks!” (Jesaja 6:9, 10). Rahva ükskõiksusest hoolimata kuulutas Jesaja kannatlikult Jehoova hoiatussõnumeid vähemalt 46 aastat! Kui meil on kannatlikkust, aitab see ka meil pidevalt head sõnumit kuulutada, ehkki paljud ei taha seda kuulda võtta.

14., 15. Mis aitas Jeremijal saada hakkama hädade ja masendusega?

 ¹⁴ Prohvetid pidid oma teenistusülesannete täitmisel toime tulema ka millegi rohkema kui lihtsalt ükskõiksusega – neid lausa kiusati taga. Jeremija vangistati ja pandi jalapakku ning visati hiljem kaevu (Jeremija 20:2; 37:15; 38:6). Teda kohtlesid halvasti needsamad inimesed, keda ta oli soovinud aidata. Ometigi Jeremija ei kibestunud ega haudunud kättemaksu. Ta pidas kannatlikult vastu aastakümneid.

¹⁵ Tagakiusamine ja naeruvääristamine ei pannud vaikima Jeremijat ega pane vaikima ka meid. Muidugi me võime mõnikord julguse kaotada. Jeremija kirjeldas oma tundeid: „Jehoova sõna on saanud mulle igapäevaseks teotuseks ja pilkeks! ... ma mõtlesin: ma ei taha enam mõelda tema peale ega rääkida tema nimel”. Kas Jeremija tõesti lõpetas kuulutamise? Ta kirjutas edasi: „Siis oli [Jumala sõna] mu südames nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-kontidesse! Ma nägin vaeva, et seda taluda, aga ma ei suutnud!” (Jeremija 20:8, 9.) Pane tähele, et kui Jeremija keskendus pilgetele, kaotas ta rõõmu. Kui ta aga pööras tähelepanu oma sõnumi ilule ja tähtsusele, sai ta uut jõudu. Pealegi oli Jehoova Jeremijaga „nagu võimas kangelane”, andes talle jaksu kuulutada Jumala sõna innu ja julgusega (Jeremija 20:11).

16. Miks me võime head sõnumit kuulutades rõõmsad olla?

¹⁶ Kas Jeremija tundis oma tööst rõõmu? Kindlasti! Ta ütles Jehoovale: „Kui leidus su sõnu siis ma neelasin neid ja su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks, et mulle on pandud sinu nimi, Jehoova, vägede Jumal!” (Jeremija 15:16). Jeremija oli rõõmus selle üle, et tal on au esindada tõelist Jumalat ja kuulutada tema sõna. Meiegi võime selle üle rõõmsad olla. Lisaks tunneme sarnaselt inglitega rõõmu sellest, et üle kogu maailma on nii palju inimesi, kes võtavad kuulda Kuningriigi sõnumit, kahetsevad ja asuvad teele, mis viib igavesse ellu (Luuka 15:10).

„Iiobi püsivus”

17., 18. Millises olukorras Iiob vastu pidas ja mis oli tulemus?

¹⁷ Pärast seda, kui Jakoobus oli maininud vanaaja prohveteid, ütles ta: „Iiobi püsivusest te olete kuulnud ja näinud Issanda antud otsa, et Issand on väga halastav ja armuline” (Jakoobuse 5:11). Kreeka sõna, mille vasteks siin on „püsivus”, on sarnase tähendusega, kui eelmises salmis olev sõna, mille vasteks on „pikameelne”. Üks õpetlane aga selgitab nende kahe kreeka sõna erinevust järgmiselt: „Esimene [salmis 10] viitab kannatlikkusele sel puhul, kui meid kohtlevad halvasti inimesed, ja teine [salmis 11] sel puhul, kui meid rõhuvad mingid ebameeldivad asjad või olukorrad.”

¹⁸ Iiob oli suures kitsikuses. Ta kaotas oma  vara ja lapsed ning teda tabas raske haigus. Valesüüdistajad ütlesid talle, et see kõik on Jehoova karistus. Iiob ei kannatanud vaikselt. Ta kurtis oma rasket olukorda ja väitis isegi, et tal on „enam õigust kui Jumalal” (Iiob 35:2, P 1945). Iiob aga ei kaotanud kunagi oma usku ega laitmatust. Ta ei neednud Jumalat, nagu Saatan ootas (Iiob 1:11, 21). Mis oli tulemus? „Jehoova õnnistas Iiobi viimast põlve enam kui ta esimest” (Iiob 42:12). Ta taastas Iiobi tervise, kahekordistas tema vara ja õnnistas teda täisväärtusliku eluga lähedaste inimeste keskel. Kuna Iiob pidas ustavalt vastu, õppis ta ka Jehoovat paremini tundma.

19. Mida me õpime Iiobi püsivusest?

¹⁹ Mida me õpime Iiobi püsivusest? Iiobi sarnaselt võime meiegi kannatada haiguste või muude raskuste pärast. Me võib-olla ei mõista täielikult, miks Jehoova laseb mingil raskel olukorral kesta. Kuid ühes võime olla alati kindlad: kui jääme ustavaks, siis Jehoova õnnistab meid. Päris kindlasti „ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Jeesus ütles: „Kes otsani vastu peab, see pääseb!” (Matteuse 10:22; 24:13).

„Jehoova päev tuleb”

20. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova päev tuleb?

²⁰ Jehoova on küll pikameelne, kuid ta on ka õiglane ja seetõttu ei talu ta kurjust igavesti. Tema kannatusel on piir. Peetrus kirjutas: „[Jumal] ei säästnud muistset maailma.” Ehkki Jumal hoidis elus Noa ja tema pere, hävis jumalakartmatu maailm veeuputuses. Jehoova viis täide oma kohtuotsuse ka Soodoma ja Gomorra üle, põletades need tuhaks. Need kohtumõistmised olid „hirmu täheks neile, kes tulevikus on jumalatud”. Seda kõike arvesse võttes võime olla kindlad, et „Jehoova päev tuleb”. (2. Peetruse 2:5, 6; 3:10, UM.)

21. Kuidas me saame ilmutada kannatlikkust ja püsivust ning millist teemat me hakkame arutama järgmises artiklis?

²¹ Jäljendagem siis Jehoova pikameelsust, aidates teistel tulla meeleparandusele, et nad võiksid pääseda. Jäljendagem ka prohveteid, kuulutades kannatlikult head sõnumit, hoolimata inimeste ükskõiksusest. Ja kui me Iiobi sarnaselt katsumustes vastu peame ning laitmatuks jääme, võime olla kindlad Jehoova rikkalikus õnnistuses. Meil on Jehoovat teenides igati põhjust rõõmu tunda, sest me näeme, kui rikkalikult ta õnnistab oma rahva pingutusi kuulutada head sõnumit kogu maailmas. Järgmine artikkel räägibki lähemalt kuulutustööst.

Kas sa mäletad?

• Miks on Jehoova pikameelne?

• Mida me õpime prohvetite pikameelsusest?

• Kuidas ilmutas Iiob püsivust ja mis oli tulemus?

• Kust me teame, et Jehoova kannatusel on piir?

[Küsimused]

[Pilt lk 18]

Jeesus peegeldas täiuslikult oma Isa pikameelsust

[Pildid lk 20]

Kuidas tasus Jehoova Jeremijale pikameelsuse eest?

[Pildid lk 21]

Kuidas tasus Jehoova Iiobile püsivuse eest?