Me käime rajal, kus valgus aina kasvab
Me käime rajal, kus valgus aina kasvab
„Õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud!” (ÕPETUSSÕNAD 4:18)
1., 2. Mida on Jumala rahvas kogenud tänu üha eredamale vaimsele valgusele, mis lähtub Jehoovalt?
KES oskaks paremini kirjeldada, kuidas ööpimedus taganeb tõusva päikese eest, kui seda teeb valguse allikas Jehoova Jumal? (Laul 36:10.) Ta ütleb, et hommikuvalgus otsekui haarab kinni maa äärtest ning maa muutub nagu savi pitsati all ja värvub otsekui riie (Iiob 38:12–14). Järjest eredamaks muutuvas päikesevalguses saavad asjade piirjooned üha nähtavamaks, nagu pehmele savile moodustub kujutis, kui sellele pitsat peale vajutatakse.
2 Jehoova on ka vaimse valguse allikas (Laul 43:3). Maailm on küll pilkases pimeduses, kuid tõeline Jumal valgustab pidevalt oma rahvast. Mis on selle tulemus? Piibel vastab: „Õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud!” (Õpetussõnad 4:18). Jehoova annab oma rahvale aina rohkem valgust. See puhastab neid organisatsiooniliselt, õpetuslikult ja moraalselt.
Vaimse valgusega kaasnevad organisatsioonilised uuendused
3. Mida ennustas Jesaja 60:17?
3 Jehoova ennustas prohvet Jesaja kaudu: „Vase asemel ma toon kulda ja raua asemel ma toon hõbedat, puude asemel vaske ja kivide asemel rauda” (Jesaja 60:17). Kehvemate materjalide asendamine kvaliteetsematega viitab olukorra paranemisele ning Jehoova tunnistajate organisatsioonis ongi kogu „maailmaajastu lõpetuse” ehk „viimsete päevade” jooksul tehtud palju muudatusi paremuse suunas (Matteuse 24:3; 2. Timoteosele 3:1).
4. Milline korraldus hakkas kehtima aastal 1919 ja mis kasu see tõi?
4 Viimsete päevade alguses toimusid piibliuurijate (nagu Jehoova tunnistajaid tol ajal tunti) kogudustes vanemate ja diakonite valimised. Oli aga kogudusevanemaid, kel polnud eriti tahtmist kuulutustööd teha. Osa neist mitte lihtsalt ei tõrkunud ise osalemast, vaid õhutas ka teisi kuulutustööst loobuma. Sellest tulenevalt loodi 1919. aastal kõigis kogudustes teenistusjuhataja ametikoht. Seda venda ei valinud kogudus, vaid määras teokraatlikult ametisse harubüroo. Teenistusjuhataja ülesanneteks oli kuulutustöö organiseerimine, territooriumite määramine ja kuulutajate innustamine põlluteenistuses osalema. Järgnevate aastate jooksul läks Kuningriigi kuulutamine edasi tohutu hooga.
5. Mis muutus 1920-ndatel aastatel?
5 Kõiki koguduseliikmeid innustas ka üleskutse: „Kuulutage, kuulutage, kuulutage Kuningat ja tema kuningriiki!” mis edastati 1922. aastal USA-s Ohio osariigis Cedar Pointis piibliuurijate konvendil. Aastal 1927 leiti, et kõige sobivam päev majast majja kuulutustööks on pühapäev. Miks nii? Sest pühapäeval oli enamik inimesi tööst vabad. Tänapäeval on Jehoova tunnistajad samasuguse vaimuga, püüdes külastada inimesi sel ajal, kui nad on kõige tõenäolisemalt kodus, näiteks nädalavahetustel ja argipäeva õhtutel.
6. Milline resolutsioon võeti vastu aastal 1931 ja kuidas mõjutas see Kuningriigi kuulutamise tööd?
6 Tugev tõuge Kuningriigi kuulutustöö jätkamiseks saadi 1931. aasta 26. juuli pärastlõunal, kui Ohio osariigi pealinnas Columbuses toimunud konvendil ja hiljem kogu maailmas võeti vastu üks resolutsioon. Selles olid muu hulgas järgmised mõtted: „Me oleme Jehoova Jumala teenijad, kellele on antud ülesandeks teha tööd tema nimel ning tema käsule kuuletudes edastada Jeesus Kristuse tunnistust ja teatada inimestele, et Jehoova on tõeline ja Kõigeväeline Jumal; seepärast me võtame rõõmuga omaks nime, mis on väljunud Issand Jumala suust, ning me soovime, et meid tuntaks kui Jehoova tunnistajaid.” (Jesaja 43:10.) Kui selgelt küll rõhutas see uus nimi selle kandjate peamist tegevust! Tõepoolest, Jehoova soov on, et kõik tema teenijad kuulutustöös osaleksid. Vastukajast ilmnes, et üldiselt oldi sellest muudatusest vaimustuses.
7. Milline muudatus tehti aastal 1932 ja miks?
7 Paljud kogudusevanemad pühendusid alandlikult kuulutustöö tegemisele. Ent oli ka paiku, kus valitud vanemad avaldasid märkimisväärset vastupanu mõttele, et kõik koguduseliikmed peaksid avalikult kuulutamas käima. Varsti läksid aga asjad jälle paremuse suunas. Aastal 1932 edastati „Vahitornis” kogudustele juhised, mille kohaselt tuli kogudusevanemate ja diakonite valimine lõpetada. Selle asemel tuli valida teenistuskomitee, kuhu pidid kuuluma vaimsed mehed, kes osalesid avalikus kuulutustöös. Ülevaatajaamet usaldati seega neile, kes olid teenistuses innukad ning töö läks hästi edasi.
Kasvava valgusega kaasnevad uued edusammud
8. Milline uuendus tehti aastal 1938?
8 Valgus muutus „üha selgemaks”. Aastal 1938 lõpetati kogudustes igasugused valimised. Kõik koguduse teenivad vennad määrati ametisse teokraatlikult „ustava ja mõistliku sulase” järelevalve all (Matteuse 24:45–47). Peaaegu kõik Jehoova tunnistajate kogudused võtsid selle uuenduse rõõmuga vastu ja tunnistustöö kandis jätkuvalt head vilja.
9. Milline korraldus hakkas kehtima 1972. aastal ja millele see kaasa aitas?
9 Alates 1972. aasta 1. oktoobrist hakkas kehtima veel üks muudatus. Kui seni oli Jehoova tunnistajate kogudustes ülevaatajaks üks vend, keda nimetati kogudusesulaseks, siis nüüd hakkas igat kogudust juhtima vanematekogu. Niisugune korraldus on ajendanud küpseid mehi püüdlema selle poole, et olla kõlblik koguduses eestvedajana tegutsema (1. Timoteosele 3:1–7). Selle tulemusena on nüüd järjest rohkem vendi, kellel on kogemusi koguduses vastutuse kandmiseks. See on osutunud väga vajalikuks, sest tänu sellele on saadud hoolitseda paljude uute inimeste eest, kes on Piibli tõe vastu võtnud.
10. Milline korraldus tuli 1976. aastal?
10 Aastal 1976, 1. jaanuaril hakkasid tegutsema juhtiva kogu liikmetest moodustatud kuus komiteed, mis suunasid terve organisatsiooni tegevust ja koguduste tööd. Kui palju õnnistusi on küll toonud see, et kõiki Kuningriigi tööga seotud küsimusi arutatakse „paljude nõuandjate abiga”! (Õpetussõnad 15:22; 24:6.)
11. Milline muudatus tehti aastal 1992 ja miks?
11 Aastal 1992 tehti veel üks muudatus. Seda võiks võrrelda sellega, mis juhtus pärast seda, kui iisraellased ja teised Babüloni vangipõlvest tagasi pöördusid. Sel ajal polnud templiteenistuse jaoks piisavalt leviite. Seepärast määrati mitteiisraellastest netinid leviite aitama. Nii said ka aastal 1992 mõned vennad „teiste lammaste” hulgast vastutusrikkaid ülesandeid, et aidata ustaval ja mõistlikul sulasel üha rohkemate kohustustega maa peal toime tulla. Need vennad määrati juhtiva kogu komiteesid abistama. (Johannese 10:16.)
12. Kuidas on Jehoova ’pannud meie ülemuseks rahu’?
12 Mis on olnud kõige selle tulemuseks? „Ma panen su ülemuseks rahu ning su sundijaks õigluse!” ütleb Jehoova (Jesaja 60:17). Jehoova teenijate seas on tänapäeval rahu ja neid „sunnib” ehk ajendab Jumalat teenima armastus õigluse vastu. Nad on organiseeritud Kuningriiki kuulutama ja inimesi jüngriteks tegema (Matteuse 24:14; 28:19, 20).
Jehoova heidab valgust õpetustele
13. Kuidas aitas Jehoova 1920-ndatel aastatel oma rahval mõningatest õpetustest paremini aru saada?
13 Jehoova valab järjest rohkem valgust ka Piibli õpetustele. Üheks näiteks on piiblitekst Ilmutuse 12:1–9. Seal räägitakse kolmest sümboolsest tegelasest: lapseootel naisest, kes sünnitab, lohest ja poeglapsest. Kas sa tead, mida need kujutavad? Selgitus selle kohta ilmus 1925. aasta 1. märtsi „Vahitornis”. Artiklis „Rahva sünd” selgitati Jumala rahvale ennustusi, mis on seotud Kuningriigi rajamisega, ning tehti selgeks, et on olemas kaks organisatsiooni – Jehoova ja Saatana oma. Aastatel 1927/28 mõistis Jumala rahvas, et jõulud ja sünnipäeva tähistamine pole Piibliga kooskõlas ning nende kommete pidamine lõpetati.
14. Millised õpetused said selgemaks 1930-ndatel aastatel?
14 Kolmele tähtsale õpetusele heideti valgust 1930-ndatel. Juba aastaid olid piibliuurijad mõistnud, et „suur hulk rahvast”, millest räägib Ilmutuse 7:9–17, on midagi muud kui 144 000 Kristuse kaasvalitsejat ja -preestrit (Ilmutuse 5:9, 10; 14:1–5). Ent siiski ei teatud täpselt, kes on see suur rahvahulk. Nagu hommikuvalguses saavad asjade hägused piirjooned üha selgemaks ja nägema hakkab ka värve, nii saadi 1935. aastal aru, et suurde rahvahulka kuuluvad need, kes elavad üle „suure viletsuse” ja kel on väljavaade elada igavesti maa peal. Samal aastal tuli selgitus, mis puudutas Jehoova tunnistajate kooliealisi lapsi paljudes riikides. Ajal, mil üle kogu maailma käis tugev patriotismilaine, mõistsid Jehoova tunnistajad, et lipu tervitamine on midagi rohkemat kui vaid viisakas komme. Järgmisel aastal selgitati veel üht õpetuslikku tõde – Kristus suri piinapostil, mitte ristil (Apostlite teod 10:39, UM).
15. Millal ja kuidas rõhutati vere pühadust?
15 Pärast seda, kui Teise maailmasõja ajal hakati haavatud sõduritele palju vereülekandeid tegema, tuli valgust vere pühaduse kohta. 1945. aasta 1. juuli „Vahitornis” julgustati „kõiki Jehoova kummardajaid, kes loodavad elada igavesti tema uues õiglases maailmas, austama vere pühadust ja viima selles tähtsas küsimuses oma mõtteviis kooskõlla Jumala õigete korraldustega”.
16. Millal anti välja Pühakirja Uue Maailma Tõlge ja millised on kaks selle tõlke erijoont?
16 Aastal 1946 sai selgeks, et oleks vaja uut piiblitõlget, mis võtaks arvesse õpetlaste viimaseid avastusi ega oleks määritud ristiusu kiriku dogmadega. Töö selle tõlke kallal algas 1947. aasta detsembris. Aastal 1950 anti välja Kristlike Kreeka Kirjade Uue Maailma Tõlge inglise keeles. Pühakirja heebreakeelse osa tõlge inglise keelde anti välja viies köites alates aastast 1953. Viimane köide ilmus aastal 1960 – veidi rohkem kui 12 aastat pärast tõlkeprojektiga alustamist. Terviklik ingliskeelne Pühakirja Uue Maailma Tõlge ühes köites anti välja aastal 1961. Praeguseks on see tõlgitud ka paljudesse muudesse keeltesse. Selles piiblitõlkes on mõned silmapaistvad erijooned. Näiteks on sinna pandud tagasi Jumala nimi Jehoova. Lisaks sellele on originaalteksti täpne tõlge aidanud järjest paremini aru saada Jumala Sõna tõdedest.
17. Mille kohta tuli rohkem valgust aastal 1962?
17 Aastal 1962 saadi paremini aru, kes on „valitsemas olevad ülemused”, kellest räägitakse Roomlastele 13:1, ning mil määral peaksid kristlased neile alluma. Pauluse kirja roomlastele 13. peatüki ning selliste tekstide kui Tiitusele 3:1, 2 ja 1. Peetruse 2:13, 17 põhjaliku uurimise käigus selgus, et need „valitsemas olevad ülemused” pole mitte Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus, vaid inimeste valitsusvõimud.
18. Milliseid tõdesid selgitati 1980-ndatel aastatel?
18 Järgnevate aastate jooksul muutus õigete rada veelgi selgemaks. Aastal 1985 saadi aru, mida tähendab „õigekssaamine eluks” ning mida tähendab olla Jumala sõbrana tema silmis õige (Roomlastele 5:18, P 1997; Jakoobuse 2:23). Kristliku juubeliaasta tähendust selgitati põhjalikult aastal 1987.
19. Kuidas on Jehoova viimastel aastatel oma rahvast vaimselt valgustanud?
19 Aastal 1995 saadi paremini aru „lammaste” ja „sikkude” eraldamisest. 1998. aastal selgitati üksikasjalikult Hesekieli templinägemust, mis on praegu täitumas. Aastal 1999 heideti valgust sellele, millal ja kuidas ’seisab pühas paigas hävituse koletis’ (Matteuse 24:15, 16; 25:32). Ning 2002. aastal saadi sügavamalt aru, mida tähendab kummardada Jumalat „vaimus ja tões” (Johannese 4:24).
20. Millises valdkonnas veel on Jumala rahva arusaamad selginenud?
20 Lisaks organisatsioonilistele ja õpetuslikele uuendustele on antud selgitust ka kristliku käitumise kohta. Näiteks aastal 1973 mõisteti, et tubaka tarvitamine on ’liha rüvedus’ ja seda hakati pidama tõsiseks väärteoks (2. Korintlastele 7:1). Kümme aastat hiljem, 1983. aasta 15. juuli „Vahitornis” selgitati meie seisukohta tulirelvade kasutamise suhtes. Need on vaid mõned näited selle kohta, kuidas valgus on meie ajal kasvanud.
Käigem edasi rajal, kus valgus aina kasvab
21. Milline suhtumine aitab käia edasi rajal, kus valgus aina kasvab?
21 „Muudatusega nõustumine ja selle järgi oma elu kohandamine võib olla raske,” tunnistab üks kauaaegne kogudusevanem. Mis on aga aidanud tal vastu võtta kõiki neid muudatusi, mis on toimunud 48 aasta jooksul, kui ta on olnud Kuningriigi kuulutaja? Ta vastab: „Tähtis on õige suhtumine. Kui me uuendust ei tunnusta, jääme maha organisatsioonist, mis liigub ju pidevalt edasi. Kui ma tunnen, et mingi muudatus on minu jaoks raske, siis mõtisklen Peetruse sõnade üle, mis ta Jeesusele ütles: „Issand, kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad.” Seejärel küsin endalt, kuhu mul on minna – kas vaimses pimeduses olevasse maailma? Sellised mõtted aitavad mul kindlalt Jumala organisatsiooni ligi hoida.” (Johannese 6:68.)
22. Millist kasu toob meile valguses käimine?
22 Maailm meie ümber on pilkases pimeduses. Kuna Jehoova valab jätkuvalt oma rahva peale valgust, muutub tema teenijate ja maailma vahel haigutav kuristik üha laiemaks. Kuidas see valgus meile kasuks tuleb? Tuleb muidugi tõdeda, et nagu pimedal maanteel oleva augu valgustamine ei tee seda auku olematuks, nii ka Jumala Sõna valgus ei kõrvalda püünisauke meie teelt. Ent Jumalalt lähtuv valgus aitab neist püünistest hoiduda, et saaksime käia edasi rajal, kus valgus aina kasvab. Pöörakem siis pidevalt tähelepanu Jehoova prohvetlikule sõnale, mis on otsekui „küünal, mis paistab pimedas paigas” (2. Peetruse 1:19).
Kas sa mäletad?
• Kuidas on Jehoova oma rahvast organisatsiooniliselt parandanud?
• Millised õpetuslikud küsimused on saanud selgemaks?
• Millistele muudatustele oled sa ise tunnistajaks olnud ja mis on aidanud sul nendega kaasa minna?
• Miks sa tahad käia edasi rajal, kus valgus aina kasvab?
[Küsimused]
[Pildid lk 27]
1922. aastal Ohios Cedar Pointis toimunud konvendil õhutati piibliuurijaid Jumala tööd tegema
[Pilt lk 29]
Vend Knorr teatab aastal 1950 Kristlike Kreeka Kirjade Uue Maailma Tõlke väljaandmisest
[Pildi allikaviide lk 26]
© 2003 BiblePlaces.com