„Me oleme leidnud Messia!”

„ME OLEME leidnud Messia!” „Kellest Mooses on kirjutanud käsuõpetuses, ja prohvetid, selle me oleme leidnud.” Neid jalustrabavaid uudiseid tõid kaks esimesel sajandil elanud pühendunud juuti. Lõpuks ometi oli loodetud Messias saabunud! Nad olid selles kindlalt veendunud (Johannese 1:35–45).

Nende veendumus on veelgi tähelepanuväärsem, kui võtta arvesse tolleaegset ajaloolist ja usuelulist tausta. Terve hulk isehakanud vabastajaid oli saabunud suure pidulikkuse ja paljutõotavusega, ent lootused kustusid niipea, kui neil ei õnnestunud juute Rooma ikke alt vabastada (Apostlite teod 5:34–37).

Kuid need kaks juuti – Andreas ja Filippus – ei kaotanud kunagi veendumust, et nad olid leidnud tõelise Messia. Vastupidi, nende veendumus vaid kasvas, kui nad andsid tunnistust neist vägevatest tegudest, mida see mees oli oma Messia-rolli tõestamiseks teinud.

Miks siis need kaks – nagu ka paljud teised – temasse uskusid ning olid veendunud, et tema pole võltsmessias või pettumust valmistav suli? Mis olid need veenvad tõendid, mis osutasid selgelt temale kui tõelisele Messiale?

Ajaloolise aruande kohaselt tundsid Andreas  ja Filippus endises puusepas Naatsareti Jeesuses ära tõotatud ja kauaoodatud Messia (Johannese 1:45). Sel ajajärgul elanud ajaloolane Luukas teatab täpselt, et Messia tulemine leidis aset „keiser Tibeeriuse valitsuse viieteistkümnendal aastal” (Luuka 3:1–3). Tibeeriuse valitsuse 15. aasta algas 28. aasta septembris m.a.j ja lõppes 29. aasta septembris m.a.j. Edasi teatab Luukas, et tolle aja juudid elasid Messia saabumise ootuses (Luuka 3:15). Miks teda just sel ajal oodati? Kohe näeme.

Tõendid Messia isiku kohta

Kui pidada silmas Messia ülitähtsat rolli, on loogiline arvata, et Looja Jehoova annab kindlaid tõendeid, mille alusel ärksad ja ustavad inimesed võivad tunda ära tõotatud Messia. Miks nii? Sest nõnda ei saa valvsad inimesed langeda petiste võrku, nagu see paljudega on juhtunud.

Kui suursaadik end teise riigi valitsusele esitleb, tuleb tal oma ametissemääratuse kinnituseks esitada vajalik volikiri. Samuti Jehoova oli juba kaua aega varem lasknud panna kirja tingimused, millele Messias peab vastama. Piltlikult öeldes peaks ka „Peaesindajal” olema kohale ilmudes kaasas isikut tõendav dokument ehk volikiri (Heebrealastele 12:2, UM).

Messia isikut lähemalt määratleda aitavad tingimused olid Piibli arvukatesse prohvetikuulutustesse juba sajandeid varem kirja pandud. Need ennustasid ülimalt detailselt Messia tulemise viisi, tema teenistuskäiku, talle põhjustatud kannatusi ning tema suremise viisi. Huvipakkuv võib olla samuti teadmine, et neis usaldusväärsetes prohvetikuulutustes räägitakse ka tema ülesäratamisest, ülendamisest Jumala paremale käele ja lõpuks õnnistustest, mille tema tulevane kuningriigivalitsus kaasa toob. Seeläbi kujunes Piibli prohvetikuulutustest otsekui ainulaadne sõrmejälje muster, mis saab olla omane vaid ühele isikule.

Muidugi mõista ei täitunud sugugi mitte kõik messianistlikud prohvetikuulutused otsekohe Jeesuse saabudes aastal 29 m.a.j. Näiteks polnud teda veel surmatud ja üles äratatud. Sellegipoolest uskusid Andreas, Filippus ning paljud teised Jeesusesse selle põhjal, mida ta õpetas ja tegi. Nad nägid rohkesti tõendeid selle kohta, et ta on tõepoolest Messias. Kui sa oleksid tol ajal elanud ja saanud ise nende tõenditega eelarvamusteta tutvuda, oleksid küllap ka sina veendunud selles, et Jeesus on Messias.

Tervikpilt

Mis oleks sul aidanud sellisele järeldusele jõuda? Sajandite jooksul tõid Piibli prohvetid ära konkreetsed nõuded, millele Messias pidi vastama, et teda vääramatult ära võiks tunda. Nende prohvetite välja toodud üksikasjadest hakkas aastasadade kestel moodustuma tasapisi tervikpilt Messiast. Henry H. Halley täheldab: „Oletagem, et ruumi siseneks hulk eri maadest mehi, kes pole kunagi üksteist näinud ega mingil kombel suhelnud. Igaühel neist oleks kaasas tahutud marmoritükk, mis teiste tükkidega kokku panduna moodustaks täiusliku kuju. Kuidas saakski seda seletada muidu kui sellega, et keegi on ainuisikuliselt valmistanud detailse kavandi ning läkitanud seejärel igale mehele ühe kujutükikese?” Seejärel küsib ta: „Kuidas võikski seda hulk aega enne Jeesuse tulekut eri sajanditel eri kirjameeste poolt Jeesuse elu ja töö kohta kokku pandud tervikpilti seletada muuga, kui et kirjutamist on juhatanud ÜKS ÜLEINIMLIK MÕISTUS?” Halley teeb järelduse, et tegemist on „suurima imega läbi aegade”.

See ime sai alguse Piibli esimeses raamatus. Piibli esmasele prohvetikuulutusele, mis määratles Messia rolli, lisas Esimese Moosese raamatu kirjutaja mõtte, et  Messias peab põlvnema Aabrahami järglaskonnast (1. Moosese 3:15; 22:15–18). Teine vihje annab teada, et Messias peab tulema Juuda suguharust (1. Moosese 49:10). Jumal ütles iisraellastele Moosese kaudu, et Messias on isegi Moosesest suurem Jumala esindaja ja vabastaja (5. Moosese 18:18).

Kuningas Taaveti aegne prohvetikuulutus näitab, et Messias on Taaveti trooni pärija ning et tema kuningriik kinnitatakse igaveseks ajaks (2. Saamueli 7:13–16). Miika raamatus tehakse teatavaks, et Messias peab sündima Taaveti linnas Petlemmas (Miika 5:1). Jesaja ennustab, et Messias peab sündima neitsist (Jesaja 7:14). Prohvet Malakia annab teada, et Messia tulemist kuulutab keegi, kes on Eelija sarnane (Malakia 3:23, 24).

Veelgi konkreetsem Messia kohta käiv detail on kirjas Taanieli raamatus. See prohvetikuulutus määratleb täpselt, mis aastal Messias ilmub: „Tea ning mõista: sõna väljumisest alates Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini [„Messias-Juhini”, UM] on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat – siis on see jälle üles ehitatud turgude ja vallikraavidega, kuigi aegade surve all” (Taanieli 9:25, meie kursiiv).

Pärsia kuningalt Artahsastalt (Artaxerxeselt) väljus tema 20. valitsemisaastal „sõna” taastada ja ehitada üles Jeruusalemm. Tema valitsemisaeg algas aastal 474 e.m.a, seega oli tema 20. valitsusaasta 455. aastal e.m.a. (Nehemja 2:1–8). Järelikult pidi 69 (7 pluss 62) prohvetlikku nädalat vältav periood jääma Jeruusalemma taastamise ja ülesehitamise käsu ning Messia ilmumise vahele. 69 sõnasõnalist nädalat võrdub teatavasti 483 päevaga ehk vähem kui paari aastaga. Ent kui rakendada kindlaksmääratud prohvetlikku reeglit „iga aasta kohta üks päev”, ilmneb, et Messias pidi ilmuma 483 aastat hiljem aastal 29 m.a.j (Hesekieli 4:6). *

Olgugi et eri aegadel ilmus terve hulk messiatiitli nõudlejaid, tuli aastal 29 m.a.j maailmaareenile vaid Jeesus Naatsaretist (Luuka 3:1, 2). Täpselt sel aastal tuli Jeesus Ristija Johannese juurde ning laskis end vees ristida. Siis võitigi Jeesus püha vaimu kaudu Messiaks. Johannes, ettekuulutatud Eelija-sarnane eelkäija, tutvustas Jeesust Andreasele ja teistele jüngritele, nimetades teda „Jumala Talleks, kes võtab ära maailma patu” (Johannese 1:29; Luuka 1:13–17; 3:21–23).

Põlvnemine ja Messia kindlakstegemine

Inspireeritud prohvetikuulutused seostasid Messiat konkreetsete juudi suguvõsadega. Seega võib põhjendatult arvata, et kõiketeadja Looja määras Messia tuleku ajale, mil olid olemas tema põlvnemist kinnitavad sugupuuregistrid.

McClintocki ja Strongi entsüklopeedia” ütleb: „Pole kahtluski, et need juudi suguharude ja perekondade registrid ei hävinud mitte enne, kui Jeruusalemm [aastal 70 m.a.j] purustati.” Selged viited osutavad, et Matteus ja Luukas kirjutasid oma evangeeliumid enne aastat 70. Seepärast võisid  nad Jeesuse põlvnemisaruannet koostades neid ülestähendusi uurida (Matteuse 1:1–16; Luuka 3:23–38). Ja kuna oli tegemist sedavõrd kaaluka küsimusega, soovisid küllap vist paljud nende kaasaegsed Jeesuse põlvnemises ise oma silmaga veenduda.

Kas Jeesuses täitumine võis olla juhuslik?

Kas võib siiski olla võimalik, et messianistlike prohvetikuulutuste täitumine Jeesuses oli pelgalt kokkusattumus? Üks õpetlane vastab sellele küsimusele järgmiselt: „Mitte mingil juhul. Tõenäosusnäitajad on nii kaduvväiksed, et need välistavad juhuslikkuse. On välja arvutatud, et juba ainuüksi kaheksa prohvetikuulutuse juhusliku täidemineku tõenäosus on üks saja miljoni miljardi vastu.” Ta illustreeris neid näitajaid järgmiselt: „Kui võtta nii suurel hulgal hõbedollareid, et need kataksid kogu Texase osariigi pindala [690 000 ruutkilomeetrit] 60 sentimeetri paksuselt ning kui üks neist hõbedollareist märgistada ja lasta seotud silmadega inimesel seejärel kogu osariik läbi käia ning vaid üks münt üles korjata, kui suur oleks siis tõenäosus, et ta märgistatud mündi valib?” Seejärel nendib ta, et see tõenäosus on „samane tõenäosusega, et kaheksa [messianistlikku] prohvetikuulutust kellegagi ajaloos täiesti juhuslikult täide lähevad”.

Ent kolm ja pool aastat kestnud teenistuskäigu jooksul täitus Jeesusega suurel hulgal Piibli prohvetikuulutusi, mitte pelgalt kaheksa. Sellist võimast tõendusmaterjali silmas pidades jõuab see õpetlane järeldusele: „See võis toimuda ainult tema, Jeesusega.”

Messia „tulemine”

Kahtlemata tuli Messias aastal 29 m.a.j Naatsareti Jeesuse isikus. Ta tuli kui alandlik ja kannatav lunastaja, mitte kui kõikevõitev kuningas, kes murrab Rooma ikke, nagu enamik juute ja isegi tema järelkäijad ilmselt lootsid (Jesaja 53. peatükk; Sakarja 9:9; Apostlite teod 1:6–8). Kuid tema tulevase tulemise kohta on ennustatud, et see toimub suure väe ja võimuga (Taanieli 2:44; 7:13, 14).

Piibli prohvetikuulutuste hoolikas uurimine on veennud loogiliselt mõtlevaid inimesi kõikjal maailmas, et Messias tuli esimesel sajandil ja et ta peab veel kord tulema. Tõendid näitavad, et ennustatud tagasitulek, tema „tulemise” algus leidis aset aastal 1914 (Matteuse 24:3–14). * Sel aastal toimus taevas Jeesuse nähtamatu kroonimine Jumala Kuningriigi kuningaks. Varsti asub ta tegutsema, et puhastada maa Eedeni mässu tagajärgedest. Tema järgneva tuhandeaastase valitsemisperioodi kestel õnnistatakse kõiki neid, kes usuvad temasse kui tõotatud Seemnesse – Messiasse, kes „võtab ära maailma patu” (Johannese 1:29; Ilmutuse 21:3, 4).

Jehoova tunnistajad on heal meelel nõus arutama koos sinuga neid tõendeid ning näitama Piiblist, mida Messia valitsus sinule ja su lähedastele tähendab.

[Allmärkused]

[Joonis/pildid lk 6, 7]

455 e.m.a, „sõna väljumine ... Jeruusalemma taastamiseks”

29 m.a.j, Messia saabumine

483 aastat (69 prohvetlikku nädalat) (Taanieli 9:25)

1914 m.a.j, Messias asub taevas troonile

Messias teeb lõpu kurjusele ja muudab maa paradiisiks