Piibli kaanoni kinnitamine kristluse algusaegadel

„IGA rida näib olevat kirjutatud just selleks, et tekitada uudishimu neis, kes on huvitatud algkristlusest.” Nii kirjeldatakse üht muistset dokumenti. Millisest dokumendist on jutt?

See on Muratori fragment, millest paljud inimesed pole ehk kuulnudki. Mis on siis selles fragmendis olulist? See on vanim säilinud kaanon, st usaldusväärne loend nn Uue Testamendi ehk Piibli selle osa raamatutest, mis kirjutati algselt kreeka keeles.

Muidugi võib ka ilma tõenditeta uskuda, et raamatud, millest Piibel koosneb, kuuluvad sellesse kogumikku õigustatult. Kuid oli aeg, mil mõningad inimesed polnud kindlad, millised raamatud peaksid Piiblisse kuuluma. Muratori fragment ehk kaanon aga sisaldab nende raamatute loetelu, mida peetakse Jumalast inspireerituks. Kahtlemata on Piibli raamatute täpne koosseis ülimalt oluline. Niisiis, mida näitas see dokument nende raamatute kohta, mis moodustavad Piibli kristliku kreekakeelse osa? Vaatleme enne veidi selle dokumendi tausta.

Dokumendi leid

Muratori fragment on osa käsikirjakoodeksist, mis koosneb 76 pärgamendilehest, mille suurus on 27 korda 17 sentimeetrit. Nimekas Itaalia ajaloolane Ludovico Antonio Muratori (1672–1750) leidis selle koodeksi Ambrosiana raamatukogust Itaalias Milanos. Muratori avalikustas dokumendi 1740. aastal ning tema järgi sai see ka endale nime. Koodeks võidi koostada 8. sajandil muistses Bobbio kloostris Põhja-Itaalias Piacenza lähedal. Ambrosiana raamatukogusse viidi see üle 17. sajandi alguses.

Muratori fragment koosneb 85 tekstireast ning paikneb koodeksi 10. ja 11. leheküljel. Tekst on kirjas ladina keeles, mille kopeeris kirjutaja, kes polnud oma töös eriti hoolikas. Mõned tema vead on aga leitud  üles koodeksi võrdlemisel nelja samasuguse tekstiga, mis on pärit 11. ja 12. sajandi käsikirjadest.

Millal see kirja pandi?

Millal pandi aga algselt kirja info, mida sisaldab Muratori fragment? Näib, et originaaltekst kirjutati kreeka keeles sajandeid enne Muratori fragmenti, mis on ladinakeelne tõlge kreeka keelest. On olemas üks juhtlõng, mis aitab originaali dateerida. Fragmendis mainitakse Piibli raamatute kogumikku mittekuuluvat raamatut „Karjane” ning öeldakse, et selle pani „üsna hiljuti, meie ajal, Roomas” kirja mees nimega Hermas. Õpetlased on dateerinud Hermase „Karjase” ajavahemikku 140–155. Niisiis on mõistetav, miks ladinakeelse Muratori fragmendi kreekakeelne originaal on dateeritud ajavahemikku 170–200.

Nii otsesed kui ka kaudsed viited Roomale näitavad, et see võidi kirja panna selles linnas. Kindlad ei olda aga autoris. Välja on pakutud Aleksandria Klemensit, Sardese Melitoni ja Efesose Polykratest. Enamik õpetlasi peab seevastu autoriks Hippolytust, kes kirjutas palju kreekakeelseid tekste ning kes elas sel ajal Roomas, kui Muratori fragment tõenäoliselt koostati. Võib-olla pakub sulle aga rohkem huvi fragmendi sisu, millel on kõige suurem väärtus.

Fragmendis sisalduv teave

Fragmendi tekst ei ole pelgalt Piibli kristliku kreekakeelse osa raamatute loetelu. Lisaks nimekirjale kommenteeritakse selles Piibli raamatuid ning räägitakse nende kirjutajatest. Käsikirjast on aga puudu esimesed read ja see ka lõppeb üsna järsult. Jutt algab Luuka evangeeliumi mainimisega ning dokumendis öeldakse, et selle Piibli raamatu kirjutaja oli arst. (Koloslastele 4:14.) Samuti on dokumendis kirjas, et Luuka evangeelium on järjestuses kolmas. Niisiis on võimalik, et käsikirjast puuduvad read osutasid Matteuse ja Markuse evangeeliumile. Eeltoodud faktile leiab kinnitust ka sellest Muratori fragmendi lausest, mis märgib, et Johannese evangeelium on evangeeliumidest neljas.

Fragment ütleb, et Apostlite tegude raamatu kirjutas Luukas „kõrgeaulisele Teofilusele”  (Luuka 1:3; Apostlite teod 1:1). Seejärel jätkub loetelu apostel Pauluse kirjadega korintlastele (kaks kirja), efeslastele, filiplastele, koloslastele, galaatlastele, tessalooniklastele (kaks kirja), roomlastele, Fileemonile, Tiitusele ja Timoteosele (kaks kirja). Ka Juuda ning kahe Johannese kirja kohta öeldakse, et need on Jumala inspireeritud. Apostel Johannese esimest kirja mainiti juba varem koos tema evangeeliumiga. Inspireerituks peetud raamatute nimekirja lõpetab Ilmutusraamat.

On märkimisväärne, et fragmendis mainitakse ka Peetruse Ilmutusraamatut, kuid samas öeldakse, et mõningate arvates ei tohiks kristlased seda lugeda. Muratori fragmendi kirjutaja andis teada, et juba tema päevil ringlesid võltskirjutised. Fragmendis selgitatakse, et selliseid kirjutisi ei tohiks aktsepteerida, sest „pole sobiv segada meega sappi”. Dokumendis räägitakse ka teistest tekstidest, mida ei saa arvata pühade kirjade hulka, kas siis sellepärast, et need kirjutati pärast apostellikku perioodi nagu Hermase „Karjane”, või siis selle tõttu, et need sepitseti eksiõpetuste toetamiseks.

Võib-olla oled märganud, et dokumendis pole autentsete Piibli raamatute loendis kirja heebrealastele, Peetruse kahte kirja ning Jakoobuse kirja. Ent doktor Geoffrey Mark Hahneman viitas käsikirjast koopia teinud kirjutaja tööle, märkides: „On mõistlik uskuda, et fragment võis sisaldada teisi viiteid, mis on nüüdseks kadunud, ning et Jakoobuse kiri, kiri heebrealastele (ja Peetruse esimene kiri) võisid olla nende hulgas.” („The Muratorian Fragment and the Development of the Canon”.)

Muratori fragment kinnitab seega, et enamikku raamatuid, mis kuuluvad praegu Piibli kristlikusse kreekakeelsesse ossa, peeti kanooniliseks juba teisel sajandil. Muidugi ei sõltu Piibli raamatute kanoonilisus ehk õigus kuuluda Piiblisse sellest, kas neid on mainitud mingis muistses nimekirjas või mitte. Seda, kas Piibli raamatud on püha vaimu inspireeritud, näitab nende sisu. Kõik Piibli raamatud tõendavad, et nende autor on Jehoova Jumal ning et nad on omavahel täielikult kooskõlas. Piibli 66 raamatu kooskõlalisus annab tunnistust nende ühtsusest ning sellest, et nad moodustavad terviku. Niisiis tuleb neid aktsepteerida sellena, mis nad tegelikult on, Jehoova inspireeritud Sõnana, mis on säilinud meie ajani (1. Tessalooniklastele 2:13; 2. Timoteosele 3:16, 17).

[Pilt lk 13]

Ludovico Antonio Muratori

[Pilt lk 14]

Ambrosiana raamatukogu

[Pilt lk 15]

Muratori fragment

[Allikaviide]

Diritti Biblioteca Ambrosiana. Vietata la riproduzione. Aut. No. F 157/05

[Piltide allikaviited lk 13]

Fragmendid: Diritti Biblioteca Ambrosiana. Vietata la riproduzione. Aut. No. F 157 / 05; Muratori, joonistus: © 2005 Brown Brothers