Selle kogumine, mis on taevas ja maa peal

„See on tema heameele kohane, ... kõik jälle kokku koguda Kristuses, see, mis on taevas, ja see, mis on maa peal.” (EFESLASTELE 1:9, 10, UM)

1. Mis on Jehoova „heameele kohane” taevas ja maa peal korda saata?

JEHOOVA, „rahu Jumala” auline eesmärk on, et kogu universumis valitseks rahu (Heebrealastele 13:20). Ta inspireeris apostel Paulust kirjutama, et Tema „heameele kohane [on] ... kõik jälle kokku koguda Kristuses, see, mis on taevas, ja see, mis on maa peal” (Efeslastele 1:9, 10, UM). Mida tähendab selles salmis verb, mis on tõlgitud vastega „jälle kokku koguda”? Piibliõpetlane J. Lightfoot märgib: „See väljend viitab kogu universumis valitsevale täielikule harmooniale, mida ei häiri enam ükski ebakõla ega vastuolu, kõik keskenduvad Kristusele ning see loob ühtsuse sideme. Patt ja surm, kurbus, mandumine ja kannatused on siis kadunud.”

„See, mis on taevas”

2. Kelle kohta käib väljend „see, mis on taevas”?

² Apostel Peetrus võttis tõeliste kristlaste ette seatud imelise lootuse kokku sõnadega: „Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13). Siin tõotatud „uued taevad” viitavad uuele valitsusvõimule, Messia Kuningriigile. Paulus mainis oma kirjas Efeslastele, et „see, mis on taevas”, kogutakse kokku Kristuses. See väljend käib piiratud hulga inimeste kohta, kes on valitud saama Kristuse kaasvalitsejateks taevas (1. Peetruse 1:3, 4). Need 144 000 võitud kristlast on „ära ostetud ilmamaalt”, nad on „inimeste seast ära ostetud”, et olla Kristuse kaaspärijad tema taevases Kuningriigis (Ilmutuse 5:9, 10; 14:3, 4; 2. Korintlastele 1:21; Efeslastele 1:11; 3:6).

3. Miks võib võitud kristlaste isegi veel maa peal olles öelda, et nad on asetatud taevasesse olukorda?

³ Võitud kristlased on uuesti sündinud pühast vaimust ja saanud nõnda Jehoova vaimseteks lasteks (Johannese 1:12, 13; 3:5–7). Kuna Jehoova on teinud nad „lapseõiguse osalisiks”, on neist saanud Jeesuse vennad (Roomlastele 8:15; Efeslastele 1:5). Seetõttu öeldakse nende kohta, isegi veel nende maa peal olles, et nad on ’asetatud istuma taevalikku olukorda Kristuses Jeesuses’ (Efeslastele 1:3; 2:6). Neil on selline kõrge vaimne positsioon seetõttu, et nad on „kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga, ... [mis on nende] pärandi tagatis”, mis on neile taevas tallele pandud (Efeslastele 1:13, 14; Koloslastele 1:5). Nemad moodustavad seega „selle, mis on taevas”, ning neid oli vaja koguda täpselt nii palju, nagu Jehoova ette määras.

Kogumine algab

4. Millal ja kuidas hakati koguma „seda, mis on taevas”?

⁴ Kooskõlas Jehoova „juhtimisega” pidi selle kogumine, „mis on taevas”, algama „määratud aegade täitudes” (Efeslastele 1:10, UM). See aeg jõudis kätte nelipühil aastal 33 m.a.j. Sel päeval valati püha vaim välja apostlite ja paljude jüngrite peale, kelle seas oli nii mehi kui naisi (Apostlite teod 1:13–15; 2:1–4). See sündmus andis tunnistust uue lepingu jõustumisest ning tähistas kristliku koguduse ja uue rahva sündi,  kelleks oli vaimne Iisrael ehk „Jumala Iisrael” (Galaatlastele 6:16; Heebrealastele 9:15; 12:23, 24).

5. Miks lõi Jehoova uue „rahva”, mis asendas sünnipärase Iisraeli?

⁵ Sünnipärasest Iisraelist, kellega sõlmiti seaduseleping, ei tulnud sellist „preestrite kuningriiki ja püha rahvast”, kes oleks võinud igavesti taevas Jumalat teenida (2. Moosese 19:5, 6). Jeesus ütles juudi usujuhtidele: „Jumala riik võetakse teilt ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab” (Matteuse 21:43). Selleks rahvaks on vaimne Iisrael, mis koosneb võitud kristlastest, kes on uue lepingu osalised. Nendele kirjutas apostel Peetrus: „Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema aulisi tegusid”, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde, teie, kes muiste olite „mitterahvas”, aga nüüd olete Jumala rahvas” (1. Peetruse 2:9, 10). Lihalik Iisrael ei olnud enam Jehoova lepingurahvas (Heebrealastele 8:7–13). Nagu Jeesus ennustas, võeti eesõigus kuuluda Messia Kuningriiki neilt ära ning anti hoopis vaimse Iisraeli 144 000 liikmele (Ilmutuse 7:4–8).

Kuningriigi lepingu osalised

6., 7. Millise erilise lepingu tegi Jeesus oma vaimust sündinud vendadega ja mida see nende jaoks tähendab?

⁶ Sel ööl, kui Jeesus oma surma mälestusõhtu sisse seadis, ütles ta oma ustavatele apostlitele: „Teie olete need, kes minu juurde on jäänud mu kiusatustes; ja mina sean teile riigi [„teen teiega lepingu”, UM], nõnda nagu minu Isa selle mulle on seadnud [„on teinud minuga lepingu, kuningriigi kohta”, UM], et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite aujärgedel ja mõistaksite kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle!” (Luuka 22:28–30). Jeesus viitas siin erilisele lepingule, mille ta teeb oma 144 000 vaimust sündinud vennaga, kes ’on ustavad surmani’ ning seega võitjad (Ilmutuse 2:10; 3:21).

⁷ Need, kes sellesse väiksearvulisse rühma kuuluvad, loobuvad väljavaatest elada igavesti maa peal kui lihast ja verest inimesed. Nad lähevad koos Kristusega taevasse valitsema ja istuvad sealsetele aujärgedele, et inimkonna üle kohut mõista (Ilmutuse 20:4, 6). Uurigem nüüd teisigi piiblisalme, mis käivad ainult võitud kristlaste kohta ning aitavad mõista, miks „teised lambad” mälestusõhtu sümbolitest osa ei saa (Johannese 10:16).

8. Mida võitud kristlased leivast osa saades näitavad? (Vaata kasti lk 23.)

⁸ Võitud jagavad Kristuse kannatusi ning on valmis surema sarnast surma nagu tema. Paulus, kes samuti sellesse rühma kuulus, ütles, et ta on valmis tooma mis tahes ohvreid, et vaid „kasuks saada Kristust”, tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja jagada tema kannatusi. Ta oli ka valmis surema sarnast surma nagu tema. (Filiplastele 3:8, 10.) Paljudele võitud kristlastele ongi saanud osaks selline kohtlemine, nad otsekui kannaksid „enestega Issanda Jeesuse surma oma ihus” (2. Korintlastele 4:10).

9. Millist ihu kujutab mälestusõhtu leib?

⁹ Kui Jeesus mälestusõhtu söömaaja sisse seadis, ütles ta: „See on minu ihu” (Markuse 14:22). Ta viitas oma sõnasõnalisele ihule, mis anti varsti peksjate kätte ja määriti verega. Sobiv sümbol kujutamaks tema ihu oli hapnemata leib. Miks? Sest haputainas sümboliseerib Piiblis pattu või kurjust (Matteuse 16:4, 11, 12; 1. Korintlastele 5:6–8). Jeesus aga oli täiuslik inimene ja tema keha oli patuta. Ta andis oma täiusliku inimkeha lepitusohvriks. (Heebrealastele 7:26; 1. Johannese 2:2.) Ta tõi lepituse kõigi ustavate kristlaste eest, olgu neil siis lootus elada taevas või igavesti paradiisis maa peal (Johannese 6:51).

10. Mil viisil need, kes joovad mälestusõhtu veini, ’saavad osa Kristuse verest’?

 ¹⁰ Veini kohta, millest võitud kristlased mälestusõhtul osa saavad, kirjutas Paulus: „Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, eks see ole Kristuse vere osadus [„osasaamine Kristuse verest”, UM]?” (1. Korintlastele 10:16). Mil viisil need, kes seda veini maitsevad, ’saavad osa Kristuse verest’? Kahtlemata ei tähenda see seda, nagu osaleksid nad lunastusohvri toomises, sest nad ise vajavad lunastust. Kuna nad usuvad Kristuse vere lunastavasse väesse, on nende patud andeks antud ja nad on õigeks mõistetud, nii et nad võivad saada taevase elu (Roomlastele 5:8, 9; Tiitusele 3:4–7). Kristuse ohvrivere väärtuse alusel on tema 144 000 kaaspärijat „pühitsetud”, eraldatud, puhastatud patust, et olla „pühad” (Heebrealastele 10:29; Taaniel 7:18, 27; Efeslastele 2:19). Tõepoolest, Kristus on oma verega „ostnud Jumalale ... inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest ning ... nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa” (Ilmutuse 5:9, 10, P 1997).

11. Mida näitavad võitud sellega, et nad joovad mälestusõhtu veini?

¹¹ Kui Jeesus oma surma mälestusõhtu sisse seadis, andis ta oma ustavatele apostlitele veinikarika ning ütles: „Jooge kõik selle seest! Sest see on minu veri, uue lepingu veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks” (Matteuse 26:27, 28). Just nagu pullide ja sikkude veri tegi kehtivaks seaduselepingu Jumala ja Iisraeli rahva vahel, nii pani Jeesuse veri kehtima uue lepingu, mille Jehoova sõlmis vaimse Iisraeliga ning mis jõustus nelipühil aastal 33 m.a.j (2. Moosese 24:5–8; Luuka 22:20; Heebrealastele 9:14, 15). Juues veini, mis sümboliseerib „uue lepingu verd”, näitavad võitud, et nad on uue lepingu osalised ning kogevad sellest tulenevaid õnnistusi.

12. Kuidas on võitud ristitud Kristuse surmasse?

¹² Lisaks sellele meenutab see võitutele veel midagi. Jeesus ütles oma ustavatele  jüngritele: „Seda karikat, mida mina joon, peate te jooma, ja selle ristimisega, millega mind ristitakse, peab teid ristitama” (Markuse 10:38, 39). Apostel Paulus kirjutas hiljem, et kristlased on „ristitud [Kristuse] surmasse” (Roomlastele 6:3). Võitud arvestavad oma elus ohvrimeelselt selle tõsiasjaga. Nende surm on ohver selles mõttes, et nad loobuvad täielikult lootusest elada igavesti maa peal. Võitud kristlaste ristimine Kristuse surmasse on lõpule viidud siis, kui nad surmani ustavaks jäävad, vaimolenditena üles äratatakse ning nad koos Kristusega taevas kuningatena valitsema hakkavad (2. Timoteosele 2:10–12; Roomlastele 6:5; 1. Korintlastele 15:42–44, 50).

Sümbolitest osasaamine

13. Miks maise lootusega kristlased mälestusõhtu sümbolitest osa ei saa, kuid miks nad mälestusõhtul kohal viibivad?

¹³ Niisiis on mälestusõhtu leiva söömise ja veini joomise tähendust arvestades päris selge, et neil, kel on maine lootus, pole kohane sümbolitest osa saada. Maise lootusega kristlased mõistavad, et nad pole ei Kristuse ihu võitud liikmed ega ka mitte uue lepingu osalised, mille Jehoova on teinud nendega, kellest saavad Jeesus Kristuse kaasvalitsejad. Kuna „karikas” kujutab uut lepingut, saavad sümbolitest osa vaid need, kellega see leping on tehtud. Neid, kes loodavad elada igavesti täiuslike inimestena maa peal Kuningriigi alluvuses, ei ole ristitud Jeesuse surmasse, samuti pole neid kutsutud koos temaga taevasse valitsema. Kui nad sümboleid maitseksid, edastaksid nad enda kohta sõnumi, millel tõepõhi puudub. Seega ei saa nad sümbolitest osa, küll aga viibivad nad mälestusõhtul kohal, väljendades sellega oma lugupidamist. Nad on tänulikud kõige eest, mida Jehoova on nende heaks oma Poja kaudu teinud, kaasa arvatud pattude andeksandmine Kristuse ohvrivere alusel.

14. Kuidas leivast ja veinist osasaamine võitud kristlasi vaimselt tugevdab?

¹⁴ Nende suhteliselt väheste kristlaste, kes koos Kristusega taevasse valitsema kutsutakse, lõplik pitseriga märgistamine on lähenemas lõpule. Mälestusõhtu sümbolitest osasaamine tugevdab võitud kristlasi vaimselt kuni nende maise elu lõpuni, millest nad ohvrimeelselt loobuvad. Nad tunnevad ühtsuse sidet teiste vendade ja õdedega, kes on samuti Kristuse ihu liikmed. Sümboolsest leivast ja veinist osasaamine tuletab neile meelde vastutust jääda ustavaks surmani (2. Peetruse 1:10, 11).

Selle kogumine, „mis on maa peal”

15. Kes on kogutud võitud kristlaste kõrvale?

¹⁵ Alates 1930-ndate aastate keskpaigast on võitute ümber koondunud üha kasvav hulk „teisi lambaid”, kes ei kuulu „pisukese karjukese” sekka ja kel on lootus elada igavesti maa peal (Johannese 10:16; Luuka 12:32; Sakarja 8:23). Nad on Kristuse vendade lojaalsed kaaslased ning pakuvad väärtuslikku abi „selle kuningriigi evangeeliumi” kuulutamises tunnistuseks kõigile rahvaile (Matteuse 24:14; 25:40). Kuna nad seda teevad, tunnistab Kristus siis, kui ta tuleb rahvaste üle kohut mõistma, nad oma „lammasteks” ja asetab nad oma „paremale käele” ehk osutab neile soosingut (Matteuse 25:33–36, 46). Neist moodustub suur rahvahulk, kes näitab üles usku Kristuse veresse ja elab üle „suure viletsuse” (Ilmutuse 7:9–14).

16. Kes liituvad „sellega, mis on maa peal”, ning kuidas on neil kõigil võimalik „Jumala lasteks” saada?

 ¹⁶ Kui 144 000 on lõplikult pitseriga märgistatud, päästetakse valla hävingutuuled, mis puhuvad üle Saatana kurja maailma (Ilmutuse 7:1–4). Kristuse ning tema kaaskuningate ja -preestrite tuhandeaastase valitsuse ajal liitub suure rahvahulgaga arvukalt inimesi, kes surnuist üles äratatakse (Ilmutuse 20:12, 13). Nad saavad võimaluse jäädagi Messias-Kuninga, Jeesus Kristuse maisteks alamateks. Tuhandeaastase valitsuse lõpul pannakse kõik need, kes „on maa peal”, veel viimast korda proovile. Need, kes ustavaks jäävad, võtab Jumal oma maisteks „lasteks”. (Efeslastele 1:10; Roomlastele 8:21; Ilmutuse 20:7, 8.)

17. Kuidas Jehoova eesmärk täide läheb?

¹⁷ Jehoova piiritult targal „juhtimisel” läheb täide tema eesmärk „kõik jälle kokku koguda Kristuses, see, mis on taevas, ja see, mis on maa peal”. Kõik intelligentsed loodud taevas ja maa peal kogutakse kokku ning kogu universumis saavutatakse rahu, sest siis allub igaüks rõõmsal meelel Suure Eesmärgiteostaja Jehoova õiglasele ülemvõimule.

18. Kuidas tuleb mälestusõhtul kohalviibimine kasuks nii võitutele kui ka nende kaaslastele?

¹⁸ Kindlasti tugevdab see nii võitute kui ka nende miljonite teistest lammastest kaaslaste usku, kui nad selle aasta 12. aprillil kokku tulevad. Nad tähistavad Kristuse surma mälestusõhtut, just nagu Jeesus käskis: „Seda tehke minu mälestuseks!” (Luuka 22:19). Kõigil kohalviibijail on küllaga põhjust meenutada seda, mida Jehoova on nende heaks oma kalli Poja, Kristus Jeesuse kaudu teinud.

Kordamiseks

• Mis on Jehoova eesmärk oma taevaste ja maiste loodute suhtes?

• Keda mõeldakse selle all, „mis on taevas”, ja kuidas on neid kogutud?

• Keda kujutab „see, mis on maa peal”, ja mis lootus neil on?

[Küsimused]

[Kast lk 23]

„Kristuse ihu”

Piiblikohas 1. Korintlastele 10:16, 17, kus Paulus arutleb selle üle, milline tähtsus on mälestusõhtu leival Kristuse vaimuga võitud vendade jaoks, mainib ta „ihu” ühes erilises tähenduses. Ta ütleb: „Leib, mida me murrame, eks see ole Kristuse ihu osadus? Sellepärast et on ainult üks leib, siis me, kuigi paljud, oleme üks ihu; sest me kõik saame osa ühest leivast.” Seega annavad võitud kristlased mälestusõhtu leiba süües tunnistust ühtsusest, mis valitseb võitute koguduses, mida on võrreldud ihuga ja mille pea on Kristus (Matteuse 23:10; 1. Korintlastele 12:12, 13, 18).

[Pildid lk 23]

Miks saavad leivast ja veinist osa ainult võitud kristlased?

[Pilt lk 25]

Jehoova juhtimisel ühendatakse kõik loodud, kes on taevas ja maa peal