Lugejate küsimusi

Mida apostel Paulus mõtles, kui ta ütles, et naised peavad ’koguduses vait olema’?

Paulus kirjutas Korintose koguduse kristlastele: „Nõnda nagu kõigis pühade kogudustes, olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole luba kõnelda” (1. Korintlastele 14:33, 34). Selleks et võiksime neid sõnu õigesti mõista, tuleb arvesse võtta Pauluse nõuande konteksti.

Oma esimeses kirjas korintlastele 14. peatükis käsitles Paulus koguduse koosolekutega seotud küsimusi. Ta kirjutas, mida tuleks sellistel koosolekutel arutada, ning andis soovitusi selle kohta, kuidas neid tuleks pidada (1. Korintlastele 14:1–6, 26–34). Seejärel rõhutas ta kristlike koosolekute eesmärki – kõik toimugu „koguduse ehitamiseks” ehk ülesehitamiseks (1. Korintlastele 14:4, 5, 12, 26).

Väljend „olgu vait” esineb Pauluse esimeses kirjas korintlastele 14. peatükis kolm korda. Need sõnad on iga kord suunatud ise grupile koguduses, kuid öeldud kõigil juhtudel samal eesmärgil: „Kõik sündigu viisakalt ja korra järgi” (1. Korintlastele 14:40).

Kõigepealt ütles Paulus: „Kui keeltega räägitakse, siis rääkigu kaks või kõige rohkem kolm ükshaaval, ja üks tõlgitsegu. Aga kui tõlgitsejat ei ole, olgu rääkija vait koguduses ja rääkigu iseenesele ja Jumalale” (1. Korintlastele 14:27, 28). See ei tähendanud, nagu poleks kõnealune inimene võinud kunagi koosolekutel rääkida, vaid et lihtsalt teatud olukorras pidi ta vaikima. Muidu oleks ju minetatud koosolekute eesmärk – üksteist üles ehitada –, kui keegi oleks rääkinud keeles, mida teised poleks mõistnud.

Teiseks ütles Paulus: „Aga prohveteist kõnelgu kaks või kolm ja teised arvustagu. Ja kui kellelegi teisele, kes istub, ilmutatakse midagi, siis olgu esimene vait.” See ei tähendanud seda, nagu oleks esimene prohvet pidanud koosolekutel rääkimisest üldse hoiduma, vaid et mõnikord pidi ta vaikima.  Seda selleks, et koguduse ees võiks kõnelda inimene, kes on saanud imelise ilmutuse, ja et saavutataks koosoleku eesmärk – „kõik saaksid ergutust” (1. Korintlastele 14:26, 29, 30; 14:31, UT).

Kolmandaks pöördus Paulus naiste poole, öeldes: „Olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole luba kõnelda, vaid nad olgu allaheitlikud” (1. Korintlastele 14:34). Miks andis Paulus õdedele sellise käsu? Et koguduses korda hoida. Ta lisas: „Aga kui nad tahavad midagi õppida, siis nad küsigu kodus oma meestelt. Sest naisele on häbiks kõnelda koguduses” (1. Korintlastele 14:35).

Võib-olla vaidlesid mõned õed vastu sellele, mida koguduses räägiti. Pauluse nõuanne aitas õdedel sellisest mässumeelsest vaimust vabaneda, olla alandlikud ja tunnustada neid, kellele Jehoova on andnud juhtpositsiooni, eriti oma abikaasat (1. Korintlastele 11:3). Lisaks sellele pidi õdede vaikimine andma tunnistust sellest, et nad ei igatse olla koguduses õpetajad. Oma kirjas Timoteosele näitas Paulus, et naisel oleks kohatu esineda koguduses õpetaja rollis: „Ma ei luba naisel õpetada ega mehe üle valitseda, vaid ta olgu vaikne” (1. Timoteosele 2:12, P 1997).

Kas see tähendab, et kristlik naine ei tohi kunagi koguduse koosoleku ajal rääkida? Ei tähenda. Pauluse päevil tuli ette juhtumeid, kus kristlikud naised ilmselt püha vaimu ajel koguduses palvetasid või prohvetlikult rääkisid. Sellistel puhkudel kandsid nad peakatet, mis näitas, et nad mõistavad, milline on nende positsioon (1. Korintlastele 11:5). * Just nagu Pauluse ajal, innustatakse ka tänapäeval nii vendi kui ka õdesid oma lootusest avalikult tunnistust andma (Heebrealastele 10:23–25). Peale kuulutustöö saavad õed oma lootusest tunnistust anda ja teisi julgustada koguduse koosolekutel, tehes hästi läbi mõeldud kommentaare, kui neil palutakse seda teha, ning osaledes näidisesitlustes ja õpilaskõnedes.

Seega on kristlikud naised vait selles mõttes, et nad ei püüa esineda meeste rollis ega koguduses juhtnööre jagada. Nad ei tõstata vaidlushimulisi küsimusi ega pane kahtluse alla nende autoriteeti, kes koguduses õpetavad. Kui kristlikud õed täidavad koguduses neile kohast rolli, annavad nad suure panuse selle heaks, et koosolekutel valitseks rahulik õhkkond ja kõik toimuks koguduse „ülesehitamiseks” (1. Korintlastele 14:26, P 1997; 14:33).

[Allmärkus]