Meelelahutus, mis värskendab

„Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks!” (1. KORINTLASTELE 10:31)

1., 2. Miks võib meeldivaid tegevusi pidada „Jumala anniks”, ent mille eest Piibel otsekoheselt hoiatab?

ON LOOMULIK, et meile meeldivad rahuldustpakkuvad tegevused. Jehoova on õnnelik Jumal ja ta tahab, et meiegi elust rõõmu tunneksime. Ta on hoolitsenud selle eest, et inimestel oleks rohkesti võimalusi elu nautida. (1. Timoteosele 1:11; 6:17.) Tark kuningas Saalomon kirjutas: „Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida! On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast” (Koguja 3:12, 13).

² Selline aja mahavõtmine ning kordasaadetu üle mõtisklemine on värskendav ja rõõmutoov, eriti veel siis, kui oleme koos oma pere või sõpradega. Rõõmu võib kohaselt pidada „Jumala anniks”. Kuid see Looja heldekäeline kingitus ei tähenda muidugi, et meil on voli piiramatult lõbutseda. Piibel mõistab hukka alkoholi kuritarvitamise, liigsöömise ja ebamoraalsuse, hoiatades, et need, kes nii teevad, „ei päri Jumala riiki” (1. Korintlastele 6:9, 10; Õpetussõnad 23:20, 21; 1. Peetruse 4:1–4).

3. Mis aitab meil vaimselt erksana püsida ja Jehoova suurt päeva meeles hoida?

³ Nüüdseil viimseil päevil on kristlastel raskem kui kunagi varem elada selles rikutud maailmas ja hoiduda samal ajal selle teguviise omaks võtmast (Johannese 17:15, 16). Nagu oli ennustatud, on tänapäeval inimesed „rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad” ning seda isegi sel määral, et nad ei pane tähele tõendeid selle kohta, et peagi algab „suur viletsus” (2. Timoteosele 3:4, 5; Matteuse 24:21, 37–39). Jeesus hoiatas oma järelkäijaid: „Hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael!” (Luuka 21:34, 35). Jumala  teenijatena me tahame Jeesuse hoiatust tähele panna. Erinevalt meid ümbritsevast jumalakartmatust maailmast püüame meie jääda vaimselt erksaks ja hoida meeles Jehoova suurt päeva. (Sefanja 3:8; Luuka 21:36.)

4. a) Miks on sobivat meelelahutust raske leida? b) Millist nõu meile antakse kirjakohas Efeslastele 5:15, 16?

⁴ Selle maailma pahedest pole kerge hoiduda, sest Saatan on teinud need nii ihaldusväärseks ja kergesti kättesaadavaks. Eriti keeruline on leida sobivat meelelahutust. Suurem osa sellest, mida maailm pakub, on mõeldud „lihalike himude” äratamiseks (1. Peetruse 2:11). Kahjuliku meelelahutusega võib puutuda kokku avalikes kohtades, ent see võib tungida ka meie koju lugemismaterjali, telesaadete, Interneti või videote kaudu. Seepärast on Jumala Sõnas kristlastele tark nõuanne: „Vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad, pidades aega kalliks, sest päevad on kurjad!” (Efeslastele 5:15, 16). Vaid siis, kui me seda nõuannet tõsiselt võtame, võime olla kindlad, et kahjulik meelelahutus ei ahvatle meid, ei neela ära meie aega ega riku meie suhteid Jehoovaga, mille tagajärjeks oleks häving. (Jakoobuse 1:14, 15.)

5. Mis meid kõige rohkem värskendab?

⁵ Kuna kristlaste elu on kiire, siis loomulikult tunnevad nad aeg-ajalt vajadust meelt lahutada. Ütleb ju ka Koguja 3:4, et on „aeg naerda” ja „aeg tantsida”. Seega Piibli järgi pole meelelahutus aja raiskamine. Ent see peaks meile jõudu andma, mitte meie vaimsust ohustama või vaimseid tegevusi takistama. Küpsed kristlased teavad oma kogemustest, et inimene on õnnelik, kui ta saab teha midagi teiste heaks. Nende jaoks on kõige tähtsam Jehoova tahte täitmine ning nad ’leiavad hingamise oma hingedele’, kui võtavad endi peale Jeesuse hea ikke. (Matteuse 11:29, 30; Apostlite teod 20:35.)

Milline on sobiv meelelahutus

6., 7. Mis aitab otsustada, milline meelelahutus on sobiv või sobimatu?

⁶ Kuidas teha kindlaks, milline meelelahutus on kristlastele sobilik? Lapsi saavad suunata nende vanemad ning vajadusel võib pöörduda ka kogudusevanemate poole. Tegelikult pole aga vaja, et keegi ütleks meile mõne konkreetse raamatu, filmi, mängu, tantsu või laulu kohta, et see on sobimatu. Paulus sõnas, et küpse inimese „meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel” (Heebrealastele 5:14; 1. Korintlastele 14:20). Piiblist leiame põhimõtteid, millest juhinduda. Ja meid aitab Jumala Sõna abil õpetatud südametunnistus, kui seda kuulda võtame (1. Timoteosele 1:19).

⁷ Jeesus ütles, et „puud tuntakse tema viljast”  (Matteuse 12:33). Kui mingi meelelahutuse viljaks on tõmme vägivalla, ebamoraalsuse või spiritismi poole, siis tuleb sellisest ajaviitest hoiduda. Vastuvõetamatu on ka selline meelelahutus, mis ohustab kellegi elu või tervist, põhjustab majanduslikke raskusi või masendust või paneb teisi komistama. Paulus hoiatas, et on patt haavata oma venna südametunnistust. Ta kirjutas: „Kui te nõnda teete pattu vendade vastu ja haavate nende nõrka südametunnistust, siis te teete pattu Kristuse vastu. Sellepärast: kui roog mu venda pahandab, siis ma ei söö iialgi enam liha, et ma oma venda ei pahandaks!” (1. Korintlastele 8:12, 13.)

8. Millised ohud võivad peituda elektroonilistes mängudes ja videofilmides?

⁸ Poed on täis elektroonilisi mänge ja videofilme. Mõned neist võivad olla aja veetmiseks ohutud ja lõbusad, kuid sellist laadi meelelahutuses leidub üha rohkem asju, mida Piibel hukka mõistab. Kindlasti pole tegemist süütu naljaga, kui mängus on vaja kedagi vigastada, tappa või teha midagi ebamoraalset. Jehoova vihkab „vägivalla armastajat”. (Laul 11:5; Õpetussõnad 3:31; Koloslastele 3:5, 6.) Kui mingi mängu mängimine muudab meid ahneks või agressiivseks, kurnab emotsionaalselt või raiskab väärtuslikku aega, siis on see vaimselt kahjulik ja meil tuleks kiiresti midagi ette võtta (Matteuse 18:8, 9).

Kuidas lahutada meelt mõistlikult?

9., 10. Kuidas saab mõistlikult meelt lahutada?

⁹ Mõnikord kristlased küsivad, kuidas sobivalt meelt lahutada. On ju nii paljud selle maailma asjad Piibli põhimõtetega vastuolus. Kindel on see, et head meelelahutust on võimalik leida, ehkki selle otsimiseks tuleb veidi pingutada. Eriti just lapsevanematel on vaja eelnevalt plaane teha. Paljudele meeldib aega veeta pereringis või koguduseliikmete seltsis. Tore ja ülesehitav on näiteks rahulik söömaaeg, mille käigus räägitakse päevasündmustest või mõnest piiblilisest teemast. Võib midagi koos mängida, minna piknikule, väljasõidule või matkale. Selline ajaveetmine võib olla lõbus ja värskendav.

¹⁰ Üks kogudusevanem, kes on koos oma naisega üles kasvatanud kolm last, jutustab: „Lasime lastel juba väikesest peale sõna sekka öelda, kui arutasime puhkuseplaane. Mõnikord lubasime igal lapsel ühe oma hea sõbra kaasa kutsuda, mis muutis puhkuse veelgi toredamaks. Tähistasime ka tähtsamaid sündmusi oma laste elus. Mõnikord kutsusime külla perekondi ja sõpru kogudusest. Tegime aeg-ajalt õues süüa ja mängisime üheskoos. Samuti olid meil väljasõidud mägedesse, kus saime ka tutvuda Jehoova loomistöödega.”

11., 12. a) Mida sa võid teha selle heaks, et aeg-ajalt koos teistega meelt lahutada? b) Millised koosviibimised on paljudele mällu sööbinud?

 ¹¹ Kas me võiksime avarduda ja kutsuda mõnikord teisigi koos endaga meelt lahutama? Sellist tähelepanu võivad vajada näiteks lesed, vallalised või üksikvanemaga pered (Luuka 14:12–14). Kutsuda võiks ka mõne sellise inimese, kes on alles hakanud kogudusega läbi käima, kuid samas peame olema ettevaatlikud, et seltskond ei muutuks mahakiskuvaks (2. Timoteosele 2:20, 21). Kui mõnel põdura tervisega inimesel on raske kodust välja tulla, siis võib toidu kaasa võtta ja tema juurde minna (Heebrealastele 13:1, 2).

¹² Paljudele on mällu sööbinud need koosviibimised, kus lihtsal söömaajal on keegi jutustanud kogemusi sellest, kuidas ta sai kristlaseks ja mis on aidanud tal Jumalale ustavaks jääda. Piiblilistel teemadel saab arutleda kõigi, ka laste juuresolekul, keda võib innustada vestluses osalema. Sellistest aruteludest saavad kõik julgustust ja keegi ei peaks tundma piinlikkust või küündimatust.

13. Kuidas olid Jeesus ja Paulus heaks eeskujuks külalislahkuse ilmutamisel ja teiste külalislahkuse hindamisel?

¹³ Jeesus on meile heaks eeskujuks, sest ta oli ise külalislahke ja hindas teiste külalislahkust. Alati püüdis ta teisi vaimselt kosutada. (Luuka 5:27–39; 10:42; 19:1–10; 24:28–32.) Esimesed jüngrid järgisid tema eeskuju (Apostlite teod 2:46, 47). Apostel Paulus kirjutas: „Ma igatsen teid näha, et võiksin jagada teile pisut vaimulikku annet teie kinnituseks; see on, et me teie juures üheskoos olles vastastikku ergutaksime üksteist ühise usu, teie ja minu oma läbi” (Roomlastele 1:11, 12). Nii võivad ka meie koosviibimised olla vastastikuseks julgustuseks (Roomlastele 12:13; 15:1, 2).

Meeldetuletusi ja hoiatusi

14. Miks pole liiga suured seltskondlikud üritused mõistlikud?

¹⁴ Liiga suured kokkusaamised ei ole mõistlikud, sest siis on raske jälgida, et üritus ei väljuks kontrolli alt. Vahel otsustavad mõned perekonnad minna koos piknikule või mängida mänge, milles pole liigset võistlusvaimu. Sobiv oleks valida selline aeg, mis ei takista vaimseid tegevusi. Kui kokkusaamisel viibib ka keegi kogudusevanematest, teenistusabilistest või muidu küpsetest kristlastest, võivad nad head mõju avaldada ja selle sündmuse veelgi kosutavamaks muuta.

15. Miks peaks koosviibimisi korraldades mõtlema ka kohasele järelevalvele?

¹⁵ Koosviibimiste korraldajad ei tohiks unustada kohast järelevalvet. Kas ei tunneks sa end väga halvasti, kui oled kutsunud külalisi ja saad siis hiljem teada, et oma hooletuse tõttu panid sa kellegi komistama, kuna sinu kodus toimus midagi tema jaoks häirivat? Võta arvesse põhimõtet, mis on kirjas 5. Moosese 22:8. Iisraelis pidi uut maja ehitades tegema selle lamedale katusele ka rinnatise, sest just katusel võeti tihti vastu külalisi. Miks oli selline rinnatis vajalik? Piibel ütleb: „Et sa ei tõmbaks oma koja peale veresüüd,  kui keegi sealt maha kukub.” Nii peaks ka sina kaitsma oma külalisi, pidades silmas nende füüsilist ja vaimset heaolu, muidugi seadmata neile ebamõistlikke piiranguid.

16. Mida tuleks silmas pidada, kui kavatsed koosviibimisel alkoholi pakkuda?

¹⁶ Kui otsustad koosviibimisel pakkuda alkoholi, tuleks sellega olla väga ettevaatlik. Paljud võõrustajad on otsustanud alkohoolseid jooke pakkuda vaid sel juhul, kui nad suudavad ise jälgida, mida ja kui palju keegi tarvitab. Ei tohiks lubada midagi sellist, mis võiks kedagi komistama panna või liigjoomisele õhutada (Efeslastele 5:18, 19). Erisugustel põhjustel võivad mõned külalised alkoholist keelduda. Paljudes riikides on seadusega kehtestatud vanuse alampiir, millest alates võib alkoholi tarbida ning kristlased soovivad neile seadustele kuuletuda, isegi kui need tunduvad liiga piiravad (Roomlastele 13:5).

17. a) Miks peaks võõrustaja olema väga valiv muusika suhtes? b) Kui koosviibimisel tantsitakse, siis kuidas ilmutada selles valdkonnas kombekust?

¹⁷ Võõrustaja peaks tagama selle, et muusika, tantsud ja muu meelelahutus on kooskõlas kristlike põhimõtetega. Muusikaline maitse on inimestel väga erinev, kuid on olemas ka väga erisugust muusikat. Kahjuks õhutab suur osa tänapäevasest muusikast mässuvaimu, ebamoraalsust ja vägivalda. Tuleb olla valiv. Sobiv muusika ei pea olema tingimata rahulik, kuid see ei tohiks tundeid üles kütta, olla labasete sõnadega või liiga vali. Ära jäta muusika valikut sellise inimese hooleks, kes ei oska otsustada, milline on mõõdukas helitugevus. Tantsud, millega kaasneb siivutu käitumine, näiteks keha erootiline liigutamine, ei sobi kristlastele. (1. Timoteosele 2:8–10.)

18. Kuidas saavad lapsevanemad oma lapsi kaitsta seoses seltskondlike koosviibimistega?

¹⁸ Kristlikud lapsevanemad peaksid välja uurima, mida on kavas teha koosviibimisel, kuhu nende lapsed on kutsutud, ning enamikul juhtudel on neil tark ise kaasa minna. Kahjuks on mõned lapsevanemad lubanud noori ilma järelevalveta pidudele, kus mõned on langenud ebamoraalsusse või muul viisil sündsusetult käitunud. (Efeslastele 6:1–4.) Isegi kui noored on juba hilises teismeeas ja on näidanud, et neid saab usaldada, on neil siiski vaja aidata ’põgeneda nooreea himude eest’ (2. Timoteosele 2:22).

19. Milline tõsiasi aitab meil keskenduda sellele, mida meil tuleb ’otsida esiti’?

¹⁹ Kui aeg-ajalt meelt lahutada võib see olla värskenduseks ja teha elu nauditavamaks. Jehoova ei keela meile mõnu, ent me ju teame, et vaid niisuguste tegevustega ei saa me taevasse vaimseid varandusi koguda (Matteuse 6:19–21). Jeesus aitas oma jüngritel mõista, et tähtis on ’otsida esiti Jumala riiki ja tema õigust’, mitte aga muretseda selle pärast, mida süüa, juua või selga panna, sest „kõike seda taotlevad paganad” (Matteuse 6:31–34).

20. Mida head on oodata Jehoova ustavatel teenijatel?

²⁰ Tõepoolest, kas me siis sööme või joome või teeme midagi muud, me saame teha kõike Jumala auks, tänades teda kõigi heade asjade eest, mida võime mõõdukalt nautida (1. Korintlastele 10:31). Peagi saabuvas paradiisis on meil lõputult võimalusi Jehoova heldekäelisuse nautimiseks ja ka head kaaslased, kes kõik vastavad Jumala õigetele nõuetele (Laul 145:16; Jesaja 25:6; 2. Korintlastele 7:1).

Kas sa mäletad?

• Miks on tänapäeva kristlastel raske leida sobivat meelelahutust?

• Millised meelelahutusviisid on kristlikele peredele rõõmu toonud?

• Milliseid ettevaatusabinõusid tuleks meelt lahutades silmas pidada?

[Küsimused]

[Pilt lk 18]

Vali selline meelelahutus, mis kannab head vilja

[Pildid lk 19]

Millisest meelelahutusest kristlased hoiduvad?