Olgem kaine mõistusega

„Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme!” (ÕPETUSSÕNAD 14:15)

1., 2. a) Mida me õpime sellest, mis juhtus Lotiga Soodomas? b) Mida tähendab väljend „olge kained”?

KUI Aabraham pakkus Lotile, et too võiks esimesena maad valida, jäi Loti pilk peatuma veerikkal piirkonnal, mis oli „otsekui Jehoova rohuaed”. See paistis olevat Loti perele ideaalne elukoht. Ta „valis enesele kogu Jordani piirkonna” ja lõi oma telgid üles Soodoma lähistele. Väline mulje oli aga petlik, sest seal elasid inimesed, kes olid „väga pahad ja patused Jehoova ees”. (1. Moosese 13:7–13.) Peagi koges Loti pere suuri raskusi. Lõpuks pidi Lott koos oma tütardega koopasse elama asuma (1. Moosese 19:17, 23–26, 30). See, mis esialgu oli paistnud talle nii hea, oli tegelikult väga halb.

² Tänapäeval on Jumala teenijatel Lotiga juhtunust üht-teist õppida. Kui meil tuleb langetada mõni otsus, siis peaksime olema valvsad võimalike ohtude suhtes ja jälgima, et me ei laseks end petta esmamuljel. Seepärast on kohane Jumala Sõna hoiatus: „Olge kained” (1. Peetruse 1:13). Piibliõpetlane Richard Lenski on öelnud, et sõna „kaine” viitab siin „rahulikule ja stabiilsele meelelaadile, mille abil saab olukorda objektiivselt kaaluda ja hinnata ning mis võimaldab teha õige otsuse”. Vaadelgem mõningaid olukordi, kus meil on vaja kainet mõistust.

Analüüsi äriettepanekuid

3. Miks on vaja olla ettevaatlik, kui meile tehakse äripakkumine?

³ Oletagem, et keegi hea mainega isik, kes on võib olla isegi Jehoova teenija, teeb sulle äriettepaneku. Ta on väga vaimustunud loodetavast edust ja ergutab sind kiiresti tegutsema, et head võimalust mitte käest lasta. Sul võib silme ette tekkida kujutluspilt paremast elust ja võib-olla sa koguni loodad, et saad siis vaimsetele asjadele rohkem aega pühendada. Ent Õpetussõnad 14:15 hoiatab: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme!” Uut äri õhinaga alustades ei suudeta tihtipeale riske õigesti hinnata ja võimalikke olukorramuutusi ette näha (Jakoobuse 4:13, 14). Kui vajalik on küll sellises olukorras kaine mõistus!

4. Kuidas me saame ’panna tähele oma samme’, kui meile tehakse mõni äriettepanek?

⁴ Mõistlik inimene analüüsib hoolega äriettepanekuid, enne kui nõustub kaasa lööma (Õpetussõnad 21:5). Lähemalt uurides tulevad sageli välja varjatud ohud. Mõtle näiteks järgmisele olukorrale. Keegi tahab kasutada su raha, et oma äriplaane ellu viia, ja ta lubab, et saad pärast selle raha koos suure kasumiga tagasi. Pakkumine näib ahvatlev, ent millised ohud võivad siin peituda? Kas laenuvõtja on nõus raha tagasi maksma igal juhul või ainult siis, kui ta äri läheb hästi? Ehk teisisõnu, kas oled valmis oma raha kaotama, kui tema äri ei õnnestu? Mõtle ka sellele, miks ta palub raha üksikisikutelt. Kas pankade meelest on tema ettevõtmine liiga riskantne? Kui võtad aega võimalike riskide kaalumiseks, saad äriettepanekust realistlikuma pildi. (Õpetussõnad 13:16; 22:3.)

5. a) Millise targa sammu tegi Jeremija, kui ta maad ostis? b) Miks tasub vormistada kõik ärilised kokkulepped kirjalikult?

 ⁵ Kui prohvet Jeremija ostis maatüki oma onupojalt, kes oli samuti Jehoova teenija, tegi ta selle tehingu kohta tunnistajate juuresolekul kirjaliku lepingu (Jeremija 32:9–12). Ka tänapäeval oleks tark vormistada kõik ärilised kokkulepped kirjalikult, isegi need, mis me teeme oma sugulaste ja kaasusklikega. * Selge ja hoolikalt koostatud leping aitab vältida arusaamatusi ja hoida häid suhteid. Kirjaliku kokkuleppe puudumine on tihti üks põhjus, miks Jehoova teenijate vahel tekivad äriasjadega seotud tüliküsimused. Kahjuks võib selliste probleemidega kaasneda südamevalu, kibestumine ja isegi vaimsuse kaotus.

6. Miks meil on vaja olla valvsad selles suhtes, et me ei muutuks ahneks?

⁶ Me peaksime olema valvsad ka selles suhtes, et me ei muutuks ahneks (Luuka 12:15). Lootus, et saame hiiglasliku kasumi, võib meid pimestada ja nii võime end siduda ebamõistlike äritehingutega. Sellesse lõksu on langenud isegi mõned niisugused Jehoova teenijad, kel on olnud suurepäraseid teenistuseesõigusi. Jumala Sõna hoiatab: „Teie meelelaad olgu rahaahnuseta; olge rahul sellega, mis teil on” (Heebrealastele 13:5). Kui kristlasele tehakse mõni äriettepanek, peaks ta endalt küsima: kas mul on tõepoolest vaja selles kaasa lüüa? Lihtne elu, mille keskmes on Jehoova teenimine, kaitseb meid rahaahnuse eest, mis on „kõigi kurjade asjade juur” (1. Timoteosele 6:6–10).

Vallaliste ees olev väljakutse

7. a) Millise väljakutse ees on paljud vallalised kristlased? b) Kuidas on abikaasa valik seotud lojaalsusega Jehoovale?

⁷ Paljud vallalised Jehoova teenijad soovivad väga abielluda, kuid nad pole veel leidnud sobivat kaasat. Mõnel maal avaldab ühiskond tugevat survet abielluda. Võib aga juhtuda, et kaasusklike seast on üsna ebatõenäoline abikaasat leida. (Õpetussõnad 13:12.) Kristlased saavad muidugi aru, et kuuletudes Piibli käsule abielluda ’vaid Issandas’ oleme lojaalsed Jehoovale (1. Korintlastele 7:39). Vallalistel kristlastel läheb vaja kainet mõistust, et survele ja kiusatustele kindlalt vastu seista.

8. Millist survet avaldati noorele suulamlannale ja kuidas võivad tänapäeval kristlikud naised sellisesse olukorda sattuda?

⁸ Ülemlaul räägib sellest, kuidas Saalomoni tähelepanu köitis üks lihtne maatüdruk, keda nimetatakse suulamlannaks. Kuningas püüdis talle muljet avaldada oma rikkuse, prestiiži ja võluga, kuid tüdruk armastas üht noort karjust. (Ülemlaul 1:9–11; 3:7–10; 6:8–10; 7:1.) Kui oled kristlik naine, siis võib-olla pöörab keegi ka sulle soovimatut tähelepanu. Su töökaaslane, kes on sinust võib-olla kõrgemal  positsioonil, võib hakata sulle komplimente või teeneid tegema ja otsima võimalusi sinuga koos olemiseks. Ole ettevaatlik sellise tähelepanu suhtes. Tema kavatsused ei pruugi olla tingimata romantilised või ebamoraalsed, kuid tihti nad seda siiski on. Ole suulamlanna sarnaselt nagu „müür” (Ülemlaul 8:4, 10). Tõrju kindlameelselt eemale kõik soovimatud lähenemiskatsed. Teata kohe uude töökohta minnes, et oled Jehoova tunnistaja, ning kasuta igat võimalust tunnistuse andmiseks. See kaitseb sind.

9. Miks on ohtlik hakata suhtlema Interneti teel võõra inimesega? (Vaata lisaks kasti lk 25.)

⁹ Populaarseks on saanud Interneti leheküljed, kus vallalistel aidatakse abikaasat leida. Mõne meelest on see hea viis tutvuda inimestega, keda nad muidu ilmselt kunagi ei kohtaks. Ent võõra isikuga suhte loomine on väga ohtlik. Interneti kaudu suheldes on raske aru saada, mis on fakt ja mis väljamõeldis (Laul 26:4). Mitte igaüks, kes väidab end olevat Jehoova tunnistaja, ei ole seda. Pealegi võivad Internetis tekkinud suhted areneda väga kiiresti ja rikkuda meie kaine otsustusvõime (Õpetussõnad 28:26). Pole mõistlik ei Interneti teel ega muul viisil hakata lähedalt suhtlema inimesega, keda vaid põgusalt tunneme (1. Korintlastele 15:33, P 1997).

10. Kuidas me saame vallalisi kristlasi kinnitada?

¹⁰ Jehoova on oma teenijate vastu „väga halastav ja armuline” (Jakoobuse 5:11). Ta teab, et kristlased, kes on olukorra sunnil vallalised, võivad mõnikord masenduses olla, ja ta peab kalliks nende lojaalsust. Kuidas võivad teised neid kinnitada? Vallalisi tuleks tihti kiita nende kuulekuse ja ennastohverdavuse eest (Kohtumõistjate 11:39, 40). Võiksime kutsuda neid oma seltskonda. Kas sa oled seda hiljuti teinud? Peale selle me võime palvetada nende eest, paludes, et Jehoova aitaks neil vaimset tasakaalu hoida ja tema teenimisest rõõmu tunda. Oma siira huviga võime näidata, et peame neid lojaalseid teenijaid sama kalliks nagu Jehoova (Laul 37:28).

Toimetulek tervisehädadega

11. Millise väljakutse esitavad tõsised tervisehädad?

¹¹ Kui rõhuv on küll see, kui me ise või  keegi meie lähedastest on tõsiselt haige! (Jesaja 38:1–3.) Ent sobivat ravi otsides on tähtis pidada kinni Piibli põhimõtetest. Näiteks järgivad kristlased hoolega käsku hoiduda verest ja nad ei kasuta diagnostika- või ravimeetodeid, mis on seotud spiritismiga (Apostlite teod 15:28, 29; Galaatlastele 5:19–21). Meditsiinihariduseta inimene võib aga tunda, et on keeruline valida erinevate ravivõimaluste vahel. Mis aitab meil olla kaine mõistusega ka selles valdkonnas?

12. Kuidas saab kristlane teha tasakaaluka valiku eri ravimeetodite vahel?

¹² „Taipaja paneb tähele oma samme”, uurides Piiblit ja kristlikke väljaandeid (Õpetussõnad 14:15). Mõnes riigis on vähe arste ja haiglaid ning ainus kättesaadav ravimoodus võib olla rahvameditsiin, mis seisneb taimedega ravimises. Kui kaalume sellist ravimeetodit, tuleks mõelda järgmistele küsimustele: kas ravitseja, kelle poole tahame pöörduda, on tuntud kui spiritistlike võtete kasutaja? Kas selline ravi põhineb uskumusel, et haigusi ja surma põhjustavad solvunud jumalad, esivanemate vaimud või vaenlaste nõiakunst? Kas ravimi valmistamise või kasutamisega kaasneb ohverdamine, loits või mingi muu spiritistlik rituaal? (5. Moosese 18:10–12.) (Lisamõtteid spiritistlikest ravivõtetest hoidumise kohta võid leida 1987. aasta 15. aprilli ingliskeelsest „Vahitornist”, lk 26–29.) Selline analüüs aitab meil järgida inspireeritud nõuannet: „Katsuge kõike läbi; pidage kinni, mis hea on!” * (1. Tessalooniklastele 5:21). Nii saame langetada tasakaaluka otsuse.

13., 14. a) Kuidas ilmutada mõistlikkust oma tervise eest hoolitsemisel? b) Miks tuleb olla mõistlik, kui arutame teistega meditsiiniküsimusi?

¹³ Kõigis eluvaldkondades, ka oma tervise eest hoolitsemisel, on meil vaja „mõistlikkust” (Filiplastele 4:5, UM). Kohane mure oma tervise pärast näitab, et hindame eluandi. On sobiv pöörata tähelepanu oma terviseprobleemidele. Selge on aga see, et täiuslikku tervist ei saa me enne, kui saabub Jumala aeg inimesed tervendada (Ilmutuse 22:1, 2). Me peaks jälgima, et me ei mõtleks oma tervisele liiga palju ega jätaks nii tähelepanuta hoopis tähtsamaid vaimseid vajadusi (Matteuse 5:3; Filiplastele 1:10).

¹⁴ Tasakaalukust ja mõistlikkust läheb meil vaja ka siis, kui arutame teistega tervise- ja raviküsimusi. Need teemad ei tohiks meie vestlustes domineerida, kui oleme kristlikul koosolekul või kokkutulekul. Meditsiiniküsimuste puhul tuleb tihti võtta arvesse Piibli põhimõtteid, oma südametunnistust ja suhteid Jehoovaga. Seega oleks meist armastusetu suruda oma seisukohta peale usukaaslasele või õhutada teda oma südametunnistuse häält eirama. Kristlane võib küll pidada aru küpsete koguduseliikmetega, kuid siiski peab ta ise ’kandma oma koormat’ ehk ise otsustama, sest „meil  igaühel [tuleb] anda aru iseenesest Jumalale” (Galaatlastele 6:5; Roomlastele 14:12, 22, 23).

Kui oleme pinge all

15. Kuidas võib pingeline olukord meid mõjutada?

¹⁵ Pingelises olukorras võib isegi lojaalne Jehoova teenija midagi mõtlematut öelda või teha (Koguja 7:7). Iiob kaotas raskes olukorras mingil määral tasakaalu ja ta pidi oma mõtteviisi parandama (Iiob 35:2, 3; 40:6–8). Ehkki „Mooses, oli väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest maa peal”, ärritus ta ükskord ja ütles mõtlematuid sõnu (4. Moosese 12:3; 20:7–12; Laul 106:32, 33). Taavet valitses ennast imetlusväärselt, kui tal oli võimalus kuningas Saul tappa, ent kui Naabal teda solvas ja tema meeste peale karjus, ägestus ta ja kaotas kaine otsustusvõime. Alles siis, kui Abigail sekkus, tuli Taavet mõistusele ja pääses napilt tõsisest eksimusest (1. Saamueli 24:3–8; 25:9–13, 32, 33).

16. Mis aitab meil hoiduda mõtlematutest tegudest?

¹⁶ Meilgi võib tulla ette olukordi, mil kaotame kaine otsustusvõime. Kui võtame hoolikalt arvesse teiste nõuanded, nagu tegi Taavet, ei tee me rutakalt pattu (Õpetussõnad 19:2). Jumala Sõnas on manitsus: „Värisege [„olge ärritunud, kuid”, UM], ärge tehke pattu! Voodis olles mõelge oma südames ja vaikige!” (Laul 4:5). Võimaluse korral oleks tark oodata enne tegutsema hakkamist või otsustamist, et rahuneksime (Õpetussõnad 14:17, 29). Me võime pöörduda Jehoova poole südamlikus palves, ja siis „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab ... [meie] südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7). Jumala rahu aitab saavutada tasakaalu ja kainelt mõelda.

17. Miks me peaks lootma Jehoovale, et olla kaine mõistusega?

¹⁷ Me võime küll püüda ohte vältida ja targasti käituda, kuid siiski me kõik teeme vigu (Jakoobuse 3:2). Samuti võime teha ohtliku valesammu, ilma et oleksime ise sellest teadlikud (Laul 19:13, 14). Pealegi ei ole inimestel ei oskust ega õigust juhtida omaenese samme ja jätta tähele panemata Jehoova juhtnöörid (Jeremija 10:23). Me oleme tänulikud, et Jumal on meile kinnitanud: „Ma teen sind targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides!” (Laul 32:8). Tõepoolest, Jehoova abiga me võime olla kaine mõistusega.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

Kuidas me saame ilmutada kainet mõistust,

• kui meile tehakse äriettepanek?

• kui otsime endale abikaasat?

• kui meil on mingi tervisehäda?

• kui oleme pinge all?

[Küsimused]

[Kast lk 25]

Kas see on usaldusväärne viis abikaasa leidmiseks?

Abikaasa otsimiseks loodud veebisaitidele on lisatud järgmisi hoiatusi:

„Isegi parima tahtmise juures ei saa me tagada, et inimene on see, kes ta väidab end olevat.”

„Me ei garanteeri, et siintoodud info on õige ja täielik ning et sellest on kasu.”

„Siinsed arvamused, nõuanded, väited, pakkumised ja muu informatsioon on iga inimese enda kirjutatud ja neid ei peaks tingimata võtma puhta tõena.”

[Pilt lk 23]

„Taipaja paneb tähele oma samme”

[Pildid lk 24, 25]

Mida on kristlikel naistel õppida noorelt suulamlannalt?

[Pilt lk 26]

„Katsuge kõike läbi; pidage kinni, mis hea on!”