Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Teenimine teiskeelses koguduses

Teenimine teiskeelses koguduses

Teenimine teiskeelses koguduses

„MA NÄGIN teist inglit lendavat kesktaeva kohal,” kirjutas apostel Johannes, „sellel oli igavene evangeelium, et armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele” (Ilmutuse 14:6). Selle prohvetliku nägemuse täitumisena kuulutatakse praegu Jumala Kuningriigi head sõnumit ülemaailmselt ja eri keeltes. Paljusid neid keeli räägivad kodumaast kaugel elavad immigrandid. Ka need inimesed kuulevad head sõnumit agaratelt Jehoova tunnistajatelt, kes on õppinud võõrkeelt.

Kas ka sina oled üks neist tunnistajatest, kes teenivad võõrkeelses koguduses? Või kas sa ehk plaanid seda teha? Selle ettevõtmise õnnestumiseks läheb sul vaja isetut ajendit ja õiget meelelaadi. Kuna sinu eesmärgiks on aidata inimestel õppida Jumala Sõna tõde, on sul parim võimalik ajend – armastus Jumala ja ligimese vastu (Matteuse 22:37–39; 1. Korintlastele 13:1). Soov aidata inimestel Jumalat tundma õppida on kaugelt tugevam tegevusajend kui lihtsalt soov nautida teise rahvusrühma seltskonda, toitu ja kultuuri. Kas teise keele õppimine heidutab sind? Sel juhul tuleb kasuks õige häälestatus. „Ära lase end keelest kohutada,” sõnab jaapani keelt õppinud James. Mõistes, et enne sind on paljud sellega edukalt hakkama saanud, oled sihikindlam ja säilitad positiivse hoiaku. Kuidas siis uut keelt õppida? Kuidas oleks kergem kohaneda kogudusega, kus see keel on tarvitusel? Mida tuleks teha, et vaimsus püsiks tugev?

Kuidas keeleõpet alustada

Keelt saab õppida mitmeti. Nii õpilastel kui õpetajatel on erisuguseid eelistusi. Siiski leiab enamik õpilasi, et õppimine läheb kiiremini ja kergemini, kui oskusliku õpetaja käe all kursused läbi teha. Kui õpitavas keeles Piiblit ja piiblilisi väljaandeid lugeda ning võimaluse korral ka helisalvestisi kuulata, laieneb sõnavara ja saavad selgeks teokraatlikud väljendid. Samuti sobiliku sisuga raadio- ja telesaated ning videod võivad teha sulle õpitava keele ja kultuuri omasemaks. Mis puutub õppetööle kulutatavasse aega, siis üldiselt on tõhusam iga päev veidike õppida kui harva ja tundide kaupa kurnavalt tuupida.

Keeleõppimine sarnaneb ujumaõppimisega. Ujumine ei saa selgeks vaid raamatut lugedes. Tuleb minna vette ja seal ringi pladistada. Sama lugu on ka keele selgekssaamisega – seda on raske saavutada pelgalt õppides. Vaja on igal võimalusel inimestega suhelda: kuulata, kuidas nad kõnelevad, nendega seltsida ja muidugi mõista kõnelda! Kristlik tegevus pakub selleks suurepäraseid võimalusi. Tavaliselt saab õpitut otsekohe kuulutustööpõllul rakendada. „Seda teha võib olla veidi hirmutav,” nendib Midori, kes õpib hiina keelt, „ent inimesed näevad, et meie, tunnistajad, püüame tõesti kõigest väest. See võib minna neile südamesse. Tarvitseb meil vaid nende keeles öelda: „On suur rõõm teiega kohtuda”, kui neil löövad silmad särama!”

Suureks abiks on ka kristlikud koosolekud. Püüa igal koosolekul vähemalt üks kommentaar teha. Ükskõik kui kohutav see esialgu võib tunduda – muretsemiseks pole põhjust. Kogudus soovib sulle ju parimat! Korea keelt õppiv Monifa lausub: „Olen nii tänulik õele, kes koosolekutel minu kõrval istub ja mulle mõningate sõnade tähenduse kirja paneb. Tema südamlik ja kannatlik toetus on mulle tõesti abiks.” Sõnavara kasvades suudad hakata uues keeles mõtlema – seostama sõnu nende otsese sisuga, tarvitsemata iga sõna oma mõttes tõlkida.

Esimene keeleline eesmärk peaks olema sul rääkida keelt arusaadavalt (1. Korintlastele 14:8–11). Kuigi inimesed on tõenäoliselt tolerantsed, võivad sinu keelevead või kange aktsent takistada neid keskendumast sõnumi kuulamisele. Kui korrektsele hääldamisele ja grammatikale hakata kohe algul tähelepanu pöörama, ei lase see kujuneda välja halbadel harjumustel, millest on hiljem raske lahti saada. Suahiili keelt õppinud Mark soovitab: „Palu neil, kes keelt hästi valdavad, sinu suuremaid vigu parandada ning siis ka täna neid selle eest!” Arvesta muidugi sellega, et sinu abistajatel kulub selleks aega ja energiat. Kuigi võid paluda kellelgi oma ülestähendusi kontrollida, püüa kõnesid ja kommentaare ette valmistades kasutada sõnu, mida sa juba tunned või ise üles otsid. See kiirendab õppimisprotsessi ja annab sulle kõnelemiseks rohkem kindlust.

Liigu pidevalt edasi

„Võõrkeele õppimine on raskemaid ülesandeid, mille olen endale võtnud,” sõnab Monifa. „On hetki, mil tahaks kõik sinnapaika jätta, kuid siis mõtlen sellele, kuidas üks piibliõpilane heal meelel mind kuulab, kui ma oma algelises korea keeles sügavaid vaimseid tõdesid selgitan, ning sellele, kuidas vennad ka mu pisikeste edusammude üle rõõmustavad.” Asja tuum on selles, et ei tohi liiga kergelt alla anda. Sinu sihiks on ju olla võimeline õpetama inimestele Pühakirja elupäästvaid tõdesid (1. Korintlastele 2:10). Niisiis, oskus õpetada Piibli tõdesid võõras keeles eeldab sihikindlaid ja pikaajalisi jõupingutusi. Keeleõppes edenedes hoidu enda negatiivsest võrdlemisest teistega. Võõrkeeleõppijad edenevad eri tempos ja eri moodi. Siiski on hea iseenda edenemist silmas pidada (Galaatlastele 6:4). „Keele puhul sarnaneb õppimiskõver pigem trepiga,” täheldab hiina keelt õppiv Joon. „Just siis, kui mõeldakse, et mingit edasiminekut pole, tajutakse äkitselt, et ollaksegi paremuse poole liikunud.”

Võõrkeele õppimine on elukestev tegevus. Seepärast tunne teelolekust rõõmu ning ära oota endalt täiuslikkust (Laul 100:2). Vead on vältimatud. Need on õppeprotsessi lahutamatu osa. Kristlane, kes hakkas tegema kuulutustööd itaalia keeles, küsis vestluspartnerilt: „Kas teate, mis on elu põrandahari?” Tegelikult tahtis ta öelda „elu eesmärk”. Poola keeles algaja tunnistaja kutsus kogudust üles laulma laulu asemel koera. Üks hiina keele õppija innustas intonatsiooniga kergelt vääratades oma kuulajaid uskuma Jeesuse raamaturiiulisse, mitte lunastusohvrisse. Tehtud vigade helgemaks pooleks on see, et sel teel õpitud õiged väljendid tõenäoliselt ei unune.

Koostöö kogudusega

Inimesi ei lahuta mitte ainult keeleerinevused. Sageli tekitavad veelgi suuremaid inimestevahelisi lõhesid kultuurilised, rassilised ja rahvuslikud erisused. Kuid sellised barjäärid pole ületamatud. Euroopa hiinakeelseid usurühmitusi uurinud õpetlane täheldas, et Jehoova tunnistajate suhtumine on „rahvusülene”. Ta märkis, et tunnistajate seas „pole rahvuslik kuuluvus tähtis ning keel on pelgalt vahend Jumala sõna mõistmiseks”. Piibli põhimõtete ellurakendamine aitab tõsikristlastel tõepoolest ületada rahvuslikke erisusi. Neile, kes on „rõivastunud uude inimesse”, pole enam ’kreeklast ega juuti ega umbkeelset’ (Koloslastele 3:10, 11, P 1997).

Niisiis peaksid kõik koguduses edendama ühtsust. See eeldab, et suhtutakse uutmoodi mõtteviisi, vaadetesse ja toimimisviisi avatud meele ja südamega. Erisuste lõheks paisumist saab vältida, kui ei panda liigselt rõhku isiklikele eelistustele (1. Korintlastele 1:10; 9:19–23). Õppigem tundma rõõmu parimast, mis kõigis kultuurides on. Pidagem meeles, et heade suhete ja tõelise ühtsuse võti on isetu armastus.

Enamik võõrkeelseid kogudusi saab alguse väikestest gruppidest, mis üldjuhul koosnevad võõra keele õppijatest ja neist, kes alles hiljuti on tutvunud Piibli põhimõtetega. Seetõttu tuleb sellistes gruppides vääritimõistmisi kergemini ette kui suurtes väljakujunenud kogudustes. Sellest tingituna peaksid küpsed kristlased püüdma olla stabiliseerivaks jõuks. Kui osutada armastust ja lahkust nii sõnades kui tegudes, loob see uustulnukate vaimseks kasvuks soodsa õhkkonna.

Teiskeelsesse kogudusse vabatahtlikult appi siirdunud peaksid olema tasakaalukad ka selles suhtes, mida nad teistelt ootavad. Ühe sedasorti koguduse vanem Rick ütleb: „Tuleb ette, et alles hiljuti tunnistajaks saanud pole organisatoorses mõttes nii kogenud kui need, kes kuuluvad kohalikku keelt kõnelevatesse juba välja kujunenud kogudustesse. Kuid selle, mis jääb puudu oskustes, kompenseerib tihtilugu nende armastus ja entusiasm, ning paljud huvilised võtavad tõe vastu.” Regulaarne osavõtt ja jõudumööda tegutsemine toob tõesti kogudusele kasu, kuigi keelt alles õpitakse. Tänu koostööle saavad kõik edendada koguduse vaimset kasvu.

Kuidas jääda vaimselt tugevaks

Üsna hiljuti teiskeelsesse kogudusse siirdunud vend kuulis juhuslikult pealt kommentaariks valmistuva lapse ja teda abistava ema juttu. „Aga emme, kas seda ei saaks lühemalt öelda?” palus laps. „Ei, kallis,” kostis ema, „lühemad vastused jätame keeleõppijatele.”

Täiskasvanule, kes ei suuda kuude või isegi aastate kaupa ladusalt oma mõtteid edasi anda, võib see vaimselt ja emotsionaalselt koormav olla. „Tundsin end oma küündimatuse pärast sageli rusutuna,” meenutab Janet, kes nüüd räägib soravalt hispaania keelt. Inglise keelt õppinud Hiroko meenutab, kuidas ta mõtles: „Isegi koerad ja kassid mõistavad siin inglise keelt rohkem kui mina.” Kathie räägib: „Kui siirdusin hispaaniakeelsesse kogudusse, muutus olukord täielikult: varem oli mul olnud hulk piibliuurimisi ja märkmik täis korduskülastusi, nüüd aga valitses tühjus. Tundsin end täiesti saamatuna.”

Sellises olukorras on positiivne hoiak väga oluline. Kuigi Hiroko tundis end vahetevahel täbaralt, arutles ta: „Kui teised saavad sellega hakkama, saan ka mina.” Kathie lausub: „Olen mõelnud sellele, kuidas mu mees nii tublisti edeneb ja koguduses palju korda saadab. See on aidanud mul esialgsetest raskustest üle saada. Pean ikka veel kõvasti vaeva nägema, ent tasapisi olen õppinud kuulutama ja õpetama ning see valmistab mulle heameelt.” Tema abikaasa Jeff lisab: „Mõnikord masendab mind see, kui mitte kõik pole mõistetav, mida teadetes või vanemate koosolekul öeldakse. Pean olema aus ja alandlik ning üksikasju üle küsima, kuid vennad aitavad mind meeleldi.”

Vältimaks teiskeelse kogudusega töötamisest tuleneda võivat vaimset kurnatust, tuleb hoida esikohal hoolitsust oma vaimse tervise eest (Matteuse 5:3). Aastaid portugalikeelsel kuulutuspõllul teeninud Kazuyuki lausub: „Oluline on küllaldasel määral vaimset toitu omastada. Seepärast uurime pereringis ja valmistume koosolekuteks nii emakeeles kui ka portugali keeles.” Mõni käib vahetevahel omakeelsetel koosolekutel. Lisaks on väga tähtis piisavalt puhata (Markuse 6:31).

Arvakem kokku kulu

Kui kaalud siirdumist muukeelsesse kogudusse, tuleb sul arvata kokku sellega kaasnev kulu (Luuka 14:28). Siinjuures on tähtsaimad valdkonnad, mida tuleb vaagida, sinu vaimsus ja suhted Jehoovaga. Hinda palvemeeles oma olukorda. Arvesta ka abikaasa ja lastega. Küsi endalt: „Kas mul on sellise pikaajalise projekti alustamiseks vajalikud eeltingimused ning piisaval määral vaimset ja emotsionaalset tugevust?” Tark on teha seda, mis on sinu ja su pere vaimsusele parim. Kus iganes sa ka kuningriigikuulutaja poleks – igal pool on palju, mida teha ja millest rõõmu tunda.

Teiskeelses koguduses teenimine tasub end kuhjaga ära. „See on õnnestavamaid kogemusi mu elus,” ütleb Barbara, kes koos oma mehega on läinud teenima hispaaniakeelsesse kogudusse. „See on, otsekui õpiksime Piibli tõde ikka ja jälle otsast peale tundma. Olen nii tänulik selle võimaluse eest, seda eriti veel seepärast, et välismaale misjonäriks me minna ei saa.”

Kõikjal maailmas võtab tuhandeid tavalisi eri eas inimesi endale tõsise ülesande õppida hea sõnumi levitamiseks rääkima võõrkeelt. Kui ka sina kuulud nende hulka, siis säilita puhas ajend ja positiivne hoiak. Mis kõige tähtsam, looda Jehoovale, et ta sinu jõupingutusi õnnistab (2. Korintlastele 4:7).

[Pilt lk 18]

Keeleõppimine läheb kiiremini ja kergemini, kui oskusliku õpetaja käe all kursused läbi teha

[Pilt lk 20]

Võõrkeelt õppides ei tohiks kannatada vaimne tervis