Mõjuvõimu tarvitades jäljendagem Kristust

AASTAID tagasi andis üks inimeste käitumist puudutav katse huviäratavaid tulemusi. Selles osalejad jagati kahte rühma. Üks rühm pandi valvuriteks, teine rühm aga nende vangideks. Milliseks asjalood kujunesid?

Aruanne ütleb: „Juba mõne päeva pärast oli suurema osa [valvurite] käitumine solvav ja türanniseeriv ning nad määrasid alatasa karistusi, samas kui vangid olid heitunud ja alistuvad.” Teadlased jõudsid järgmisele järeldusele: autoriteedi kuritarvitamise püünisesse võib sattuda peaaegu igaüks.

Mõjuvõimu tarvitamine ja kuritarvitamine

Kui mõjuvõimu õigesti tarvitada, võib see anda muidugi häid tagajärgi. Seeläbi saab anda kohast juhatust, mis võib tuua füüsilist, emotsionaalset ja vaimset kasu (Õpetussõnad 1:5; Jesaja 48:17, 18). Kuid nagu ülalmainitud eksperimendist ilmneb, valitseb alatasa oht mõjuvõimu rakendades liialdustesse kalduda. Piibel viitab sellele ohule sõnadega: „Õela valitsedes rahvas ägab!” (Õpetussõnad 29:2; Koguja 8:9).

Autoriteedi kuritarvitamine teeb kahju isegi siis, kui seda tehakse headel ajenditel. Näiteks hiljuti esitas üks Iirimaa ordu ametliku vabanduse mõningate sealsete õpetajate pärast, kes olid nende hoolde antud laste suhtes oma autoriteeti kuritarvitanud. Kahtlemata olid paljudel sealsetel õpetajatel olnud üllad eesmärgid, ent kasutatud meetodid tõid äärmiselt suurt kahju. Ajalehe teatel „olid paljud lapsed saanud kannatada mitmete õpetavate vendade erakordse vägivaldsuse ja karmide kasvatusmeetodite tõttu” („The Irish Times”). Kuidas siis saaks rakendada enda mõjuvõimu nii, et inimesed annaksid oma parima, ilma et neid sõna või teoga endast eemale tõugataks või neile haiget tehtaks? (Õpetussõnad 12:18.)

Jeesus Kristusele on antud „kõik meelevald”

Vaadelgem Jeesus Kristuse eeskuju. Veidi enne taevaminekut lausus ta oma jüngritele: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal” (Matteuse 28:18, meie kursiiv). Kas see tekitas tema jüngrites mingil määral hirmu? Või kas ehk tajusid nad teisitimõtlejate või mässajate hävitamise poolest  kurikuulsate Rooma keisrite vaimu ka Jeesuses?

Piibel vastab sellele ühemõtteliselt ei! Jeesus Kristus kasutab oma mõjuvõimu samal moel kui tema Isa. Olgugi et Jehoova on õiguspäraselt kõigeväeline universumi Suverään, ootab ta oma alamatelt heast südamest lähtuvat teenimist, aga mitte arutut, hirmunud või orjalikku kuuletumist (Matteuse 22:37). Jehoova ei kuritarvita oma autoriteeti mitte kunagi. Sellele osutab prohvet Hesekielile antud muljetavaldav nägemus.

Selles nägemuses pani Hesekiel tähele nelja Jumala suveräänsust toetavat ingelolendit. Igal neist oli neli nägu. „Nende näod olid niisugused,” kirjutab Hesekiel, „esiküljes inimese nägu, neliku paremal pool lõukoera nägu, neliku vasakul pool härja nägu ja neliku tagaküljes kotka nägu” (Hesekiel 1:10). Need neli nägu kujutavad nelja Jumala täiuslikult tasakaalustatud põhiomadust. Jumala Sõna määratleb neid järgmiselt: armastus – kujutatud inimese näoga; õiglus – kujutatud lõvi näoga; tarkus – kujutatud kotka näoga. Need kolm omadust on kooskõlas neljandaga – jõuga, mida kujutab härja nägu. Mida see kõik tähendab? Nägemusest ilmneb, et Jehoova ei rakenda oma määratut väge ja autoriteeti, ilma et need oleksid tema teiste põhiomadustega harmoonias.

Oma Isa jäljendav Jeesus Kristus kasutas enda mõjuvõimu täiuslikus harmoonias armastuse, tarkuse ja õiglusega. Jeesuse autoriteeti tunnustanud jüngritele oli suureks kosutuseks teda teenida (Matteuse 11:28–30). Nii Jehoova Jumala kui Jeesus Kristuse väljapaistvaimaks omaduseks on just armastus,  aga mitte jõud või autoriteet! (1. Korintlastele 13:13; 1. Johannese 4:8.)

Kuidas sina oma mõjuvõimu kasutad?

Kuidas on sinuga selles vallas lood? Kas sa rakendad oma mõjuvõimu perekonna ohjamiseks, lähtudes isiklikest tujudest ja eelistustest? Kas su pereliikmed nõustuvad sinu otsustega hirmu või armastuse ajel? Kas määravaks teguriks on sinu üleolek? Neid küsimusi tuleks perekonnapeadel kaaluda, kui nad mõtlevad teokraatliku korra tagamisele perekonnas (1. Korintlastele 11:3).

Kuidas on lugu siis, kui sul on mingil määral mõjuvõimu kristlikus koguduses? Kontrollimaks, kas sa rakendad oma autoriteeti õigesti, vaatle enda käitumist põhimõtete valguses, mille on lasknud panna kirja Jehoova Jumal ja milles on meile eeskujuks Jeesus Kristus.

„Issanda sulane ... olgu lahke kõikide vastu, ... valmis kannatama kurja, kes tasase meelega noomib vastupanijaid” (2. Timoteosele 2:24, 25).

Varakristlikus koguduses oli mõnel inimesel suur autoriteet. Timoteos oli koguni volitatud „keelama mõningaid, et nad ei õpetaks võõriti” (1. Timoteosele 1:3, P 1997; meie kursiiv). Kuid me võime olla kindlad, et Timoteos peegeldas kõiges, mida ta tegi, jumalakartlikke omadusi, sest kahtlemata tegutses tema kui kristlik ülevaataja igati kooskõlas Pauluse nõuandega noomida tasase meelega ning olla lahke kõikide vastu. Kuna ta ise oli võrdlemisi noor, pidi ta vanemaid inimesi kohtlema kui neist lugu pidav poeg, nooremaid aga kui hoolitsev vend (1. Timoteosele 5:1, 2). Sellise armastava hoolitsuse korral valitseb kristlikus koguduses südamlik ja armastav perekonnavaim, aga mitte külm ja tundetu äriettevõtluse vaim (1. Korintlastele 4:14; 1. Tessalooniklastele 2:7, 8).

„Rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal. Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija” (Matteuse 20:25, 26, P 1997).

Maailma isevalitsejad peremehetsevad oma alamate üle, sundides neile peale oma tahet ja nõudes, et nad teeksid kõike mingil kindlal viisil, või muidu ähvardab neid karistus. Ent Jeesus Kristus toonitas teiste teenimist, aga mitte neile surve avaldamist (Matteuse 20:27, 28). Oma jüngrite vastu oli  ta alati armastav ja hoolitsev. Kui järgid Jeesuse eeskuju, on teistel palju hõlpsam sinuga koostööd teha (Heebrealastele 13:7, 17). Samuti on neil siis tunduvalt kergem sinu autoriteedile alluda ning teha heal meelel, mitte sundusest, võimaluse korral rohkemgi, kui neilt palutakse (Matteuse 5:41).

„Hoidke teile hoida antud Jumala karja ... mitte isandaina valitsedes kogudusi kui liisuosi, vaid olles karjale eeskujuks” (1. Peetruse 5:2, 3).

Tänapäeva ülevaatajad mõistavad, et neil tuleb kõigi koguduseliikmete vaimse heaolu kohta aru anda. Nad võtavad seda kohustust tõsiselt. Jumala karja eest püüavad nad hoolitseda heal meelel, innukalt ja armastusega. Nagu apostel Paulus, teevad nad palju tööd, et tugevdada nende hoolde usaldatute usku, olemata isandad nende usu üle (2. Korintlastele 1:24).

Kui osutub tarvilikuks kohast nõu anda, teevad kogudusevanemad seda tasase vaimuga, olgu tegemist eksinu korralekutsumisega või kaaskristlase vaimse kasvu edendamisega. Nad ei unusta apostel Pauluse meeldetuletust: „Vennad, kui inimene ka satuks mingisse eksitusse, siis teie, vaimulikud, parandage niisugust jälle tasase vaimuga; ja valva sa iseennastki, et ka sind ei kiusataks” (Galaatlastele 6:1; Heebrealastele 6:1, 9–12).

„. . . sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, ... kõigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side” (Koloslastele 3:13, 14).

Kuidas sa kohtled inimesi, kes ehk ei vasta täielikult kristlikele mõõdupuudele? Kas sa võtad arvesse nende ebatäiuslikkust, nagu seda teevad Jehoova ja Jeesus Kristus? (Jesaja 42:2–4.) Või nõuad sa igal juhul rangelt kirjatähe järgimist? (Laul 130:3.) Ära unusta, et hea on osutada võimaluse korral leebust ning vaid hädavajaduse korral vankumatust. Armastusega tegutsedes saad tugevdada vastastikuse usalduse sidemeid sinu ja nende vahel, kelle üle sul on mõjuvõimu.

Kui sul on voli kasutada oma mõjuvõimu, püüa seda tehes hoolega jäljendada Jehoova Jumalat ja Jeesus Kristust. Tuleta meelde imetoredat pilti, mille lõi laulik, kui ta kirjeldas, kuidas Jehoova oma rahva suhtes autoriteeti rakendab. Taavet laulis: „Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudust! Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind; tema kosutab mu hinge! Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast!” Samuti Jeesuse kohta võime lugeda: „Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ja ma jätan oma elu lammaste eest.” Kas saab veel olla paremaid eeskujusid selle kohta, kuidas oma mõjuvõimu armastavalt kasutada? (Laul 23:1–3; Johannese 10:14, 15.)

[Väljavõte lk 18]

Jehoova kasutab oma võimu alati täiuslikus harmoonias õigluse, tarkuse ja armastusega

[Pilt lk 18]

Mõnikord tuleb kogudusevanematel eksinutele armastavalt nõu anda

[Pilt lk 19]

Paulus soovitas Timoteosel käituda lugupidava poja ja hoolitseva vennana

[Pilt lk 20]

Jeesus Kristus rakendab oma mõjuvõimu targal, õiglasel ja armastaval moel