Minge ja tehke jüngreid neid ristides

„Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides ... ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (MATTEUSE 28:19, 20)

1. Millise otsuse langetasid iisraellased Siinai mäe jalamil?

UMBES 3500 aastat tagasi andis terve Iisraeli rahvas Jumalale tõotuse. Kogunenud Siinai mäe jalamile, kuulutasid iisraellased avalikult: „Me teeme kõik, mis Jehoova on öelnud!” Sellest ajast peale said nad Jumalale pühendunud rahvaks, tema omandiks (2. Moosese 19:5, 8; 24:3). Nad tundsid rõõmu selle üle, et Jumal lubas neid kaitsta ja anda neile pärandiks maa, „mis piima ja mett voolab” (3. Moosese 20:24).

2. Milline võimalus on avanenud tänapäeva inimestele?

² Kuid nagu laulik Aasaf tunnistas, ei pidanud iisraellased „Jumala lepingut, vaid keeldusid käimast ta käsuõpetuse järgi” (Laul 78:10). Nad murdsid tõotuse, mille nende esiisad olid Jehoovale andnud, ja nii kaotasid nad lõpuks Jumala ees oma erilise seisundi (Koguja 5:3; Matteuse 23:37, 38). Seepärast pööras Jumal tähelepanu teistele rahvastele, et „võita oma nimele rahvas paganate seast” (Apostlite teod 15:14). Praegustel viimsetel päevadel kogubki Jumal „suurt rahvahulka, keda ükski ei [suuda] loendada, kõigist paganahõimudest ja suguharudest ja rahvastest ja keeltest”. Need inimesed ütlevad rõõmsalt: „Pääste on meie Jumalal, kes istub Troonil, ja Tallel!” (Ilmutuse 7:9, 10, P 1997).

3. Milliseid samme tuleb astuda, et saada Jumalaga lähedaseks?

³ Selleks et nende inimeste hulka kuuluda, tuleb aga Jumalale pühenduda ning  näidata seda avalikult veeristimisega. Seda kinnitab Jeesuse otsene käsk, mille ta andis oma jüngritele: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Iisraellased mõistsid oma kohustusi Jehoova ees tänu sellele, et Mooses neile seaduseraamatut ette luges (2. Moosese 24:3, 7, 8). Ka tänapäeval tuleb enne ristimist õigesti mõista Jumala tahet, mis on kirjas tema Sõnas Piiblis.

4. Mida tuleb teha, et saada ristimiseks kõlblikuks? (Vaata ülaltoodud kasti.)

⁴ Nagu ilmneb Jeesuse käsust, tahtis ta, et tema jüngritel oleks tugev usu alus, enne kui nad end ristida lasevad. Ta ei andnud oma järelkäijatele ülesandeks lihtsalt jüngreid teha, vaid ka õpetada neid pidama kõike, mida tema oli käskinud (Matteuse 7:24, 25; Efeslastele 3:17–19). Seetõttu on ristimiseks kõlblikud inimesed uurinud Piiblit tavaliselt kuid, koguni aasta või paar, nii et nende otsus pole langetatud rutakalt ega järelemõtlematult. Ristimispäeval tuleb ristitavatel ka vastata jaatavalt kahele olulisele küsimusele. Kuna Jeesus rõhutas, et meie „„jah” olgu „jah”” ja „„ei” olgu „ei””, oleks meil kõigil hea nende kahe ristimisküsimuse üle arutleda (Matteuse 5:37, P 1997).

Kahetsemine ja pühendumine

5. Millisest kahest olulisest sammust on juttu esimeses ristimisküsimuses?

⁵ Esimeses ristimisküsimuses tahetakse teada, kas ristitav on kahetsenud oma endist eluviisi ja pühendanud oma elu Jehoovale, et täita tema tahet. See küsimus toob välja kaks tähtsat sammu, mis tuleb astuda enne ristimist. Need on kahetsemine ja pühendumine.

6., 7. a) Miks tuleb kõigil ristitavatel kahetseda? b) Milliseid muudatusi tuleb teha pärast kahetsemist?

⁶ Miks peab inimene enne ristimist kahetsema? Apostel Paulus selgitab, et varem me kõik „käisime oma liha himudes” (Efeslastele 2:3). Enne, kui me veel ei mõistnud õigesti Jumala tahet, juhindusime selle maailma väärtustest ja normidest. Meie eluviisi kujundas selle maailma jumal Saatan (2. Korintlastele 4:4). Ent pärast Jumala tahte tundma õppimist otsustasime elada mitte enam „inimeste himude järgi, vaid Jumala tahtmise järgi” (1. Peetruse 4:2).

⁷ Niisugune uus eluviis toob palju head. Esiteks annab see võimaluse saada Jehoovaga lähedaseks. Taavet võrdles seda kutsega siseneda Jumala telki ja tema pühale mäele, mis on tõepoolest suur au (Laul 15:1). Muidugi mõista ei kutsu Jehoova enda juurde igaüht, vaid seda, „kes elab laitmatult, teeb õigust ja räägib tõtt oma südamest” (Laul  15:2). Sõltuvalt sellest, millist elu elasime enne tõe teada saamist, võib Piibli normide järgi elamine nõuda teatavate muudatuste tegemist nii käitumises kui ka oma isiksuse juures (1. Korintlastele 6:9–11; Koloslastele 3:5–10). Niisuguseid muudatusi ajendab tegema sügav kahetsus oma endise eluviisi pärast ning kindlameelne soov rõõmustada Jehoovat. See tähendab täispöörde tegemist – iseka ja ilmaliku eluviisi hülgamist ning Jumalale meelepärase elu elama hakkamist (Apostlite teod 3:19).

8. Kuidas inimene Jumalale pühendub ning mis seos on sellel ristimisega?

⁸ Esimese ristimisküsimuse teises pooles küsitakse, kas inimene on pühendanud end Jehoovale, et täita tema tahet. Pühendumine on tähtis samm, mis tuleb astuda enne ristimist. Seda tehakse palves, milles väljendatakse soovi anda oma elu Kristuse kaudu Jehoovale (Roomlastele 14:7, 8; 2. Korintlastele 5:15). Siis saab Jehoova meie Isandaks ja Omanikuks, ja nii nagu Jeesusele, meeldib ka meile täita Jumala tahet (Laul 40:9; Efeslastele 6:6). See pühalik tõotus antakse Jehoovale vaid korra. Kuigi inimene pühendub taevasele Isale omaette, saab see pühalik tõotus ristimispäeval teatavaks ka teistele (Roomlastele 10:10).

9., 10. a) Mida nõuab meilt Jumala tahte täitmine? b) Mis näitab, et isegi natsi ametnikud mõistsid meie jäägitut pühendumist?

⁹ Mida nõuab meilt Jumala tahte täitmine vastavalt Jeesuse jäetud eeskujule? Jeesus ütles oma jüngritele: „Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ning võtku oma rist [„piinapost”, UM] enese peale ja järgigu mind [„pidevalt”, UM]” (Matteuse 16:24). Jeesus tõi välja kolm asja, mida tuleb teha. Esiteks tuleb end salata ehk teisisõnu hüljata isekad ja valed kalduvused ning võtta vastu Jumala nõuanded ja alluda tema juhtimisele. Teiseks peame võtma enda peale piinaposti. Jeesuse päevil sümboliseeris piinapost häbi ja kannatusi. Niisiis peame kristlastena olema valmis selleks, et võime hea sõnumi pärast kannatusi kogeda (2. Timoteosele 1:8). Kuigi maailm võib meid pilgata ja kritiseerida, ei hooli me häbist nagu Kristuski, vaid oleme rõõmsad teadmisest, et teeme Jumalale heameelt (Heebrealastele 12:2). Ning kolmandaks, meil tuleb järgida Jeesust lakkamata (Laul 73:26; 119:44; 145:2).

¹⁰ On huvitav, et isegi mõned meie vastased on mõistnud Jehoova tunnistajate jäägitut pühendumist Jumalale. Näiteks Buchenwaldi koonduslaagris natsi-Saksamaal nõuti tunnistajatelt, kes ei loobunud oma usust, et nad kirjutaksid alla järgmisele trükitud lausele: „Olen ikka veel pühendunud piibliuurija ja ma ei murra kunagi vannet, mille olen Jehoovale andnud.” See näitab hästi kõigi Jumalale pühendunud ja ustavate jumalateenrite seisukohta (Apostlite teod 5:32).

Sinust saab Jehoova tunnistaja

11. Millise au osaliseks saavad ristitud?

¹¹ Teises küsimuses tahetakse ristitavalt teada, kas ta mõistab, et ristimisega saab ta  Jehoova tunnistajaks. Pärast vette kastmist on ta ametisse määratud jumalateener, kes kannab Jehoova nime. See on suur au ja ka tõsine vastutus. Samuti on ristitutel võimalus saada igavene elu, kui nad jäävad Jehoovale ustavaks (Matteuse 24:13).

12. Milline kohustus kaasneb auga kanda Jehoova nime?

¹² Kõigeväelise Jumala Jehoova nime kandmine on tõepoolest erakordne au. Prohvet Miika ütles: „Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti!” (Miika 4:5). Kuid selle auga kaasneb ka kohustus. Me peame püüdma elada oma elu nii, et see tooks au Jehoova nimele, mida kanname. Paulus meenutas Rooma kristlastele, et kui nad ise ei ela selle järgi, mida õpetavad teistele, teotab see Jumala nime (Roomlastele 2:21–24).

13. Miks peavad pühendunud Jehoova teenijad oma Jumalast tunnistust andma?

¹³ Kui keegi saab Jehoova tunnistajaks, võtab ta enda peale ka kohustuse oma Jumalast tunnistust anda. Jehoova kutsus oma pühendunud Iisraeli rahvast olema tema tunnistajad ning kuulutama, et tema on tõeline ja igavene Jumal (Jesaja 43:10–12, 21). Ent iisraellased ei täitnud seda kohustust ning kaotasid lõpuks Jehoova soosingu. Tõelised kristlased tänapäeval on aga rõõmsad, et neil on au Jehoovast tunnistust anda. Me teeme seda sellepärast, et armastame teda ning ootame igatsusega aega, mil Jumala nimi pühitsetakse. Kuidas me saaksimegi vait olla, kui teame tõde oma taevase Isa kohta ning mõistame tema eesmärki! Me tunneme sedasama, mida Pauluski, kes ütles: „Mu kohus on seda teha. Ja häda mulle, kui ma armuõpetust ei kuuluta!” (1. Korintlastele 9:16).

14., 15. a) Milline roll on Jehoova organisatsioonil meie vaimses kasvus? b) Mida on tehtud selleks, et meid vaimselt aidata?

¹⁴ Teine ristimisküsimus tuletab ristitavatele meelde ka kohustust teha koostööd Jehoova organisatsiooniga, mida ta juhib oma vaimuga. Me ei teeni Jumalat üksi ning me vajame „kogu vennaskonna” abi, toetust ja julgustust (1. Peetruse 2:17, UM; 1. Korintlastele 12:12, 13). Jumala organisatsioonil on meie vaimses kasvus tähtis roll. Tänu organisatsioonile saame rikkalikult piiblilisi väljaandeid, mis aitavad järjest paremini Piiblit mõista, raskustes olles targalt toimida ning Jumalaga aina lähedasemaks saada. Nii nagu ema, kes toidab oma last ja hoolitseb tema eest, annab „ustav ja mõistlik sulane” rohkesti õigeaegset vaimset rooga, et võiksime vaimselt kasvada (Matteuse 24:45–47; 1. Tessalooniklastele 2:7, 8).

¹⁵ Iganädalastel koosolekutel antakse Jehoova rahvale vajalikku väljaõpet ja julgustust, et jääda ustavaks Jehoova tunnistajaks (Heebrealastele 10:24, 25). Teokraatlik teenistuskool õpetab meid avalikkuse ees kõnelema, teenistuskoosolek aga seda, kuidas oma sõnumit hästi esitada. Nii koosolekutel käies kui ka ise piiblilisi väljaandeid uurides võime näha Jehoova vaimu tegutsemist, seda, kuidas ta oma organisatsiooni juhib. Tänu niisugusele pidevale abile hoiatab Jumal meid ohtude eest ning õpetab  seda, kuidas olla teenistuses tõhus ja püsida vaimselt ärkvel (Laul 19:8, 9, 12; 1. Tessalooniklastele 5:6, 11; 1. Timoteosele 4:13).

Mis on pühendumise ja ristimise ajend

16. Mis on Jehoovale pühendumise ajend?

¹⁶ Need kaks ristimisküsimust tuletavad seega ristitavatele meelde, milline on veeristimise tähendus ja missugused kohustused sellega kaasnevad. Mis peaks aga olema ristimise ajend? Me ei lase end ristida sellepärast, et keegi meid sunnib, vaid seetõttu, et Jehoova tõmbab meid enda poole (Johannese 6:44). Kuna „Jumal on armastus”, valitseb ta kogu universumit armastusega ega oota sunniviisil kuuletumist (1. Johannese 4:8). Meid tõmbavad Jehoova poole tema head omadused ja see, kuidas ta meid kohtleb. Jehoova andis meie eest oma ainusündinud Poja ning pakub meile ka parimat tulevikku (Johannese 3:16). Meie aga soovime vastutasuks anda ehk pühendada talle oma elu (Õpetussõnad 3:9; 2. Korintlastele 5:14, 15).

17. Millele me ei ole end pühendanud?

¹⁷ End ristida lastes ei pühendu me mingile ideele ega tööle, vaid Jehoovale endale. Ülesanded, mida Jumal oma rahvale annab, muutuvad, kuid pühendumus temale jääb samaks. Näiteks see, millise ülesande andis Jumal Aabrahamile, erines suuresti sellest, mida pidi tegema Jeremija (1. Moosese 13:17, 18; Jeremija 1:6, 7). Ent mõlemad mehed täitsid oma ülesande, kuna armastasid Jehoovat ning soovisid ustavalt tema tahtmist teha. Praegu lõpuajal püüavad kõik Kristuse ristitud järelkäijad täita tema käsku kuulutada Kuningriigi head sõnumit ning teha jüngreid (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Kui täidame seda ülesannet kogu südamest, saame näidata oma armastust taevase Isa vastu ning seda, et oleme talle jäägitult pühendunud (1. Johannese 5:3).

18., 19. a) Mida me avalikult teada anname, kui laseme end ristida? b) Mida arutatakse järgmises artiklis?

¹⁸ Ristimine avab kahtlemata ukse paljudele õnnistustele, kuid see pole samm, mida tuleks astuda kergekäeliselt (Luuka 14:26–33). Ristimine näitab, et oleme otsustanud teenida Jumalat, mis on tähtsam kui ükski teine kohustus (Luuka 9:62). Kui laseme end ristida, siis anname tegelikult avalikult teada: „See on Jumal, meie Jumal ikka ja igavesti, tema juhatab meid surmast üle” (Laul 48:15).

¹⁹ Järgmine artikkel käsitleb teisi küsimusi, mis võivad tekkida seoses veeristimisega. Näiteks, kas võib olla arvestatavaid põhjusi, miks keegi ei peaks end ristida laskma? Kas selleks võib olla vanus? Kuidas saavad kõik kaasa aidata sellele, et ristimine oleks väärikas sündmus?

Kas sa oskad selgitada?

• Miks peaks iga kristlane enne ristimist kahetsema?

• Mida tähendab Jumalale pühendumine?

• Millised kohustused kaasnevad auga kanda Jehoova nime?

• Mis peaks olema ristimise ajendiks?

[Küsimused]

[Kast/pilt lk 22]

Kaks ristimisküsimust

Kas sa oled Jeesus Kristuse lunastusohvri alusel kahetsenud oma patte ja pühendunud Jehoovale, et täita tema tahet?

Kas sa mõistad, et pühendumise ja ristimisega saad sa Jehoova tunnistajaks, kes kuulub organisatsiooni, mida Jumal juhib oma vaimu kaudu?

[Pilt lk 23]

Pühendumine on pühalik tõotus, mis antakse Jehoovale palves

[Pilt lk 25]

Kuulutustöö tõendab, et oleme Jehoovale pühendunud