Mis aitab Piiblit mõista?

„SA OLED tarkade ja mõistlike eest selle pannud varjule ja oled selle ilmutanud väetitele!” (Luuka 10:21.) Need sõnad, mis Jeesus lausus oma taevasele Isale, kinnitavad, et Piibli mõistmiseks on oluline õige suhtumine. Jehoova on oma tarkuses andnud inimkonnale raamatu, millest võivad tõeliselt aru saada üksnes alandlikud ja need, kes lasevad end õpetada.

Enamikul inimestel pole siiski kerge ilmutada alandlikkust. Me kõik oleme pärinud kalduvuse uhkusele. Pealegi me elame viimseil päevil, inimeste keskel, kes on enesearmastajad, kangekaelsed ja uhked (2. Timoteosele 3:1–4, UM). Sellised omadused takistavad Jumala Sõna mõistmast. Kahjuks mõjutab ümbritsev keskkond meid kõiki mingil määral. Kuidas siis omandada suhtumist, mis on Piibli mõistmiseks vajalik?

Oma südame ja meele häälestamine

Esra, Jumala rahva muistne juht, „oli oma südant valmistanud Jehoova käsuõpetust nõudma” (Esra 7:10). Kas ka meie saame kuidagi oma südant nii-öelda ette valmistada ehk häälestada? Jah. Esiteks tuleb meil Pühakirja õigesti suhtuda. Apostel Paulus kirjutas oma kaaskristlastele: „Et teie, kuuldes meilt Jumala sõna, ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõesti on, Jumala sõnana” (1. Tessalooniklastele 2:13). Kuigi Piibli panid kirja inimesed, said nad oma sõnumi Jumala käest. Selle olulise tõsiasja tunnistamine teeb meid loetava suhtes vastuvõtlikumaks. (2. Timoteosele 3:16.)

Teine võimalus oma südame häälestamiseks on palvetada. Kuna Piibel on Jumala vaimu inspireeritud, aitab seesama vaim Piiblit ka mõista. Püha vaimu saamiseks tuleb Jumalat paluda. Pane tähele, kuidas laulukirjutaja seda tegi, öeldes: „Anna mulle arusaamist panna tähele su käsuõpetust ja seda pidada kõigest südamest!” (Laul 119:34). Me ei peaks paluma üksnes tarkust kirjapandu mõistmiseks, vaid ka õiget suhtumist. Mõistmaks Jumala Sõna, peame olema tõele avatud.

Kui sa püüad endas õiget suhtumist arendada, mõtle selle peale, mida head võib Piibli uurimine sulle tuua. Kuigi Piibli lugemiseks on palju häid põhjusi, on neist kõige tähtsam see, et seda tehes saame tulla Jumala ligi (Jakoobuse 4:8). Kui loeme Pühakirjast, mismoodi Jehoova on toiminud eri  olukordades, kuidas ta hindab inimesi, kes teda armastavad, ning mil moel ta kohtleb neid, kes ta maha jätavad, õpime tundma tema olemust. Meie peamiseks Piibli lugemise motiiviks peaks alati olema soov õppida Jehoovat järjest paremini tundma ning saada temaga seeläbi aina lähedasemaks.

Mis võib olla takistuseks

Mis võib takistada meil Jumala Sõna mõista? Üks takistus on soov hoida kinni nende inimeste uskumustest, kellele tahame ustavad olla. Näiteks võib keegi olla omaks võtnud mõne lugupeetud isiku uskumused ja vaated. Aga mis siis, kui see inimene ei väärtusta tegelikult Jumala Sõna tõde? Säärases olukorras on raske Piibli õpetusi vastu võtta. Seetõttu õhutab Pühakiri meid hoolikalt uurima, mida meile on õpetatud (1. Tessalooniklastele 5:21).

Ka Jeesuse ema Maarja oli sarnases olukorras. Maarjat oli õpetatud pidama lugu juudi traditsioonidest. Ta järgis hoolega Moosese Seadust ning käis kahtlemata sünagoogis.Hiljem ta aga tõdes, et selline Jumala teenimise viis, mida vanemad olid talle õpetanud, pole enam Jehoovale meelepärane. Lõpuks võttis Maarja vastu Jeesuse õpetused ning temast sai üks esimesi kristliku koguduse liikmeid (Apostlite teod 1:13, 14). See ei tähenda, et Maarja oli oma vanemate ja nende traditsioonide vastu lugupidamatu. Pigem näitas ta oma suhtumisega, et armastab Jumalat. Niisiis, kui soovime Piibli õpetusi järgida, tuleb meil sarnaselt Maarjaga seada ustavus Jumalale ettepoole ustavusest ükskõik kellele teisele.

On kahju tõdeda, et paljud inimesed hindavad Piibli tõde väga vähe. Mõningad on rahul sellega, kui järgivad traditsioone, mis põhinevad valedel. Teised näitavad lugupidamatust tõe vastu oma sõnade ja tegudega. Järelikult on Piibli tõe vastuvõtmisel oma hind – see võib põhjustada lahkarvamusi sõprade, naabrite, töökaaslaste ja isegi pereliikmetega (Johannese 17:14). Sellegipoolest soovitas üks tark mees: „Osta tõtt ja ära seda müü” (Õpetussõnad 23:23). Kui tõde on sinu jaoks tähtis, aitab Jehoova sul Piiblist aru saada.

Teine takistus Piibli sõnumi mõistmisel on soovimatus selle nõuandeid ellu rakendada. Jeesus ütles oma jüngritele: „Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud. Sest selle rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega” (Matteuse 13:11, 15). Enamik inimesi, kellele Jeesus kuulutas, olid ükskõiksed ega tahtnud end muuta. Kui palju erines neist küll kaupmees, kellest Jeesus jutustas oma tähendamissõnas! Pärast seda, kui kaupmees oli leidnud väga hinnalise pärli, müüs ta otsemaid ära kogu oma vara, et osta see pärl. Piibli mõistmine peaks meie jaoks olema sama tähtis. (Matteuse 13:45, 46.)

Kui on raske lasta end õpetada

Üks suurimaid takistusi Piibli mõistmisel on see, kui inimene ei taha lasta end õpetada. Tal võib olla raske vastu võtta uusi ideid kelleltki, kes on temast madalamas seisuses. Ent ka Jeesus Kristuse apostlid olid „õppimata ja lihtsad mehed” (Apostlite teod 4:13, P 1997). Selgitades selle põhjust, kirjutas Paulus: „Vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid, vaid mis on jõle maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi tarkadele” (1. Korintlastele 1:26, 27). Kui sa tunned, et sul on raske lasta end õpetada mõnel lihtsal inimesel, tuleta meelde, et ta on vaid tööriist, keda Jumal sinu õpetamiseks kasutab. Milline au võiks olla suurem kui see, et lased end õpetada Jehooval, kes on Suurim Õpetaja (Jesaja 30:20, UM; 54:13).

Üks neist, kellel oli raske lihtinimeselt juhiseid vastu võtta, oli Süüria väepealik Naaman.  Soovides paraneda pidalitõvest, läks see mees Jehoova prohveti Eliisa juurde. Ent Eliisa andis Jumala juhised tervekssaamise kohta edasi oma teenri kaudu. Saadud juhised ja nende esitamise viis käisid aga Naamanile uhkuse pihta ning ta keeldus alguses Jumala prohveti sõnade järgi tegutsemast. Hiljem ta siiski muutis oma suhtumist ning sai terveks. (2. Kuningate 5:9–14.) Ka meie kogeme Piiblit lugedes samasuguseid väljakutseid. Me saame Piiblist teada, et vaimseks ja moraalseks tervenemiseks on meil tarvis muuta oma eluviisi. Kas meil on nii palju alandlikkust, et laseme end kellelgi õpetada? Ainult need, kes seda teevad, võivad Piiblist aru saada.

Eeskujuks oma õige suhtumisega võib tuua Etioopia kuninganna Kandake teenistuses oleva mehe. Ta oli teel Jeruusalemmast koju Aafrikasse, kui jünger Filippus tema juurde jooksis ning teda kõnetas. Filippus küsis mehelt, kas too ka mõistab, mida loeb. Ametnik vastas alandlikult: „Kuidas ma võin mõista, kui keegi mind ei juhata?” Pärast seda, kui mees oli saanud Jumala Sõna ennustustest aru, ta ristiti. Seejärel ta „läks oma teed rõõmuga”. (Apostlite teod 8:27–39.)

Jehoova tunnistajadki on üldiselt lihtsad inimesed, kuid iga kuu õpetavad nad Piiblit ühtekokku rohkem kui kuuele miljonile inimesele. Kuna Piibel annab teada, milline on parim eluviis ja inimkonna ainus kindel lootus, ning aitab Jumalat tundma õppida, on miljonid inimesed leidnud, et Piibli uurimine ja sellest arusaamine toob neile ääretut rõõmu. Sinagi võid sellist rõõmu tunda.

[Pilt lk 7]

Naamanil oli raske vastu võtta juhiseid lihtsa teenri käest

[Pilt lk 7]

Piibli mõistmine rõõmustab südant